- 05 naý. 2024 00:02
- 426
Dara sózder men kúrdeli sózder
Bazarova Aqkenje Myrzaqyzy
Astana qalasy, №53 mektep - lıseı
qazaq tili men ádebıet páni muǵalimi
Sabaqtyń taqyryby: Dara sózder men kúrdeli sózder.
Sabaqtyń maqsaty: A) Bilimdilik máni: dara sózder men kúrdeli sózderge túsinik berý.
Á) Tárbıelik máni: jattyǵý jumystary arqyly sóz mánin, maǵynasyn túsinýge, eńbekqorlyqqa úıretý.
B) Damytýshylyq máni: oqýshynyń oı-órisin jańa sóz týyndaıtyn kúrdeli sózderdi úıretý arqyly damytý, este saqtaý qabiletin arttyrý.
Sabaqtyń tehnologıasy: Satylaı kompleksti taldaý.
Sabaqtyń ádis-tásil: Suraq jaýap, túsindirý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Plakat. Syzba nusqalar. Baǵalaý paraqtary.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylarmen «qyzyǵamyn»degen psıhologıalyq saýalnama júrgizý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
Úıge: 71 - jattyǵý berilgen. Sózderdiń túbiri men qosymshalaryn defıs arqyly ajyratyp kelý.
İİİ. Jańa sabaq
Taqtaǵa Dara sózder men kúrdeli sózder jazylǵan plakat ilinedi. Osy kezde oqýshyǵa ótken sabaq (túbir men qosymsha) pen jańa sabaqtyń (dara men kúrdeli sózder) baılanysyn atap ketý.
……..
Syzba – nusqalar taqtaǵa ilinedi. Sonymen qatar birneshe sózdi satylaı kompleksti taldaý jasap úlgisin kórsetý.
Týyndy sózderdi satylaı kompleksti taldaý.
Aspazshy
1. Bul úsh quramnan turady As + paz+shy
2. Tulǵasyna qaraı týyndy (sıntetıkalyq nemese morfologıalyq tásilmen túbir sózge sóz týdyrýshy – paz - shy jurnaqtary jalǵaný arqyly jasalǵan)
3. Qurylysyna qaraı - dara (týyndy túbirden tur)
4. Sózde bir leksıkalyq, bir gramatıkalyq maǵyna bar.
5. Leksıkalyq maǵynasy - kásip ıesine berilgen ataý;
6. Gramatıkalyq maǵynasy – zat esim:
7. Aspazshy kim? -degen suraqqa jaýap beredi;
8. Maǵynasyna qaraı
A) Jalpy
Á) jandy
B) derekti sebebi, kózben kóremiz, qolmen ustaımyz
A) naqty sebebi, derekti bolǵan nárse naqty bolady.
Týyndy sózderdi taldaý úlgisinen keıin taqtaǵa mynadaı keste ilinedi.
Dara sózder ----- Kúrdeli sózder
Negizgi túbir ----- Týyndy túbir ----- Birikken ----- Qos sózder ------Qystyrǵan ------Tirkesti sóz
Aıaldama
Aýyl
Jaqsylyq
Qala
Jaqsy Ánshi
Dostyq
Qalashyq
Aıaldama
Taýly
aspazshy Balapan
Ekibastuz
Batpaq
Bulbul
Sherli
Emhana Bala - shaǵa
Úıli - barandy
Taý - taý
Kóılek - kónshek
Úlken - kishi
Aq - qara Qaraqurt
Alashorda
Gaz - 33
TMD, kg
Taldyqorǵan
Kedeı – kepshik
Bıdaı óńdi,
On bes,
Kúni boıy,
Mádenıet saraıy
Kelip otyr
Uzyn boıly
Durys kestege - «+»
Durys emes kesteniń astyna – «-»
Bul berilgen tapsyrma jańa sabaqty qanshalyqty meńgergendigin baıqatady.
Oqýlyqpen jumys 75 - jattyǵý
Ár oqýshyǵa osy jattyǵý jumysyn oryndaý úshin syzbasy bar paraqtar taratylady.
________________Dara ___________Kúrdeli
Arqar
Arqan
Arqar múıiz
Aspan
Aspaz
Aspan kók
Asqazan
Asyǵyp - aptyǵý
Astan kestan
Kórkem fılm
Dáneker
Jaqsy atty
Jol silteýshi
Jomart
Bul syzbada tek sózder jazylady, siltemelerdi oqýshylardyń ózderi qoıyp shyǵady. Sońynda paraqtar jınalady. Birden tekserip, baǵasy qoıylady.
IV. Jańa sabaqty pysyqtaýǵa arnalǵan suraqtar:
1. Jańa sózge ıe bolatyn kúrdeli sózdi ata.
2. Kirikken sóz qandaı kúrdeli sózdiń bóligi?
3. Ózindik erekshelikterin ata (teorıa)
V. Sabaqty qorytyndylaý kezeńi: Sabaqqa belsene qatysyp otyrǵan oqýshylardy baǵalaý.
Úı tapsyrmasyn bekitý: Úıge: 77 - jattyǵý. Berilgen kúrdeli sózderge satylaı kompleksti taldaý jasap kelý.
Astana qalasy, №53 mektep - lıseı
qazaq tili men ádebıet páni muǵalimi
Sabaqtyń taqyryby: Dara sózder men kúrdeli sózder.
Sabaqtyń maqsaty: A) Bilimdilik máni: dara sózder men kúrdeli sózderge túsinik berý.
Á) Tárbıelik máni: jattyǵý jumystary arqyly sóz mánin, maǵynasyn túsinýge, eńbekqorlyqqa úıretý.
B) Damytýshylyq máni: oqýshynyń oı-órisin jańa sóz týyndaıtyn kúrdeli sózderdi úıretý arqyly damytý, este saqtaý qabiletin arttyrý.
Sabaqtyń tehnologıasy: Satylaı kompleksti taldaý.
Sabaqtyń ádis-tásil: Suraq jaýap, túsindirý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Plakat. Syzba nusqalar. Baǵalaý paraqtary.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylarmen «qyzyǵamyn»degen psıhologıalyq saýalnama júrgizý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
Úıge: 71 - jattyǵý berilgen. Sózderdiń túbiri men qosymshalaryn defıs arqyly ajyratyp kelý.
İİİ. Jańa sabaq
Taqtaǵa Dara sózder men kúrdeli sózder jazylǵan plakat ilinedi. Osy kezde oqýshyǵa ótken sabaq (túbir men qosymsha) pen jańa sabaqtyń (dara men kúrdeli sózder) baılanysyn atap ketý.
……..
Syzba – nusqalar taqtaǵa ilinedi. Sonymen qatar birneshe sózdi satylaı kompleksti taldaý jasap úlgisin kórsetý.
Týyndy sózderdi satylaı kompleksti taldaý.
Aspazshy
1. Bul úsh quramnan turady As + paz+shy
2. Tulǵasyna qaraı týyndy (sıntetıkalyq nemese morfologıalyq tásilmen túbir sózge sóz týdyrýshy – paz - shy jurnaqtary jalǵaný arqyly jasalǵan)
3. Qurylysyna qaraı - dara (týyndy túbirden tur)
4. Sózde bir leksıkalyq, bir gramatıkalyq maǵyna bar.
5. Leksıkalyq maǵynasy - kásip ıesine berilgen ataý;
6. Gramatıkalyq maǵynasy – zat esim:
7. Aspazshy kim? -degen suraqqa jaýap beredi;
8. Maǵynasyna qaraı
A) Jalpy
Á) jandy
B) derekti sebebi, kózben kóremiz, qolmen ustaımyz
A) naqty sebebi, derekti bolǵan nárse naqty bolady.
Týyndy sózderdi taldaý úlgisinen keıin taqtaǵa mynadaı keste ilinedi.
Dara sózder ----- Kúrdeli sózder
Negizgi túbir ----- Týyndy túbir ----- Birikken ----- Qos sózder ------Qystyrǵan ------Tirkesti sóz
Aıaldama
Aýyl
Jaqsylyq
Qala
Jaqsy Ánshi
Dostyq
Qalashyq
Aıaldama
Taýly
aspazshy Balapan
Ekibastuz
Batpaq
Bulbul
Sherli
Emhana Bala - shaǵa
Úıli - barandy
Taý - taý
Kóılek - kónshek
Úlken - kishi
Aq - qara Qaraqurt
Alashorda
Gaz - 33
TMD, kg
Taldyqorǵan
Kedeı – kepshik
Bıdaı óńdi,
On bes,
Kúni boıy,
Mádenıet saraıy
Kelip otyr
Uzyn boıly
Durys kestege - «+»
Durys emes kesteniń astyna – «-»
Bul berilgen tapsyrma jańa sabaqty qanshalyqty meńgergendigin baıqatady.
Oqýlyqpen jumys 75 - jattyǵý
Ár oqýshyǵa osy jattyǵý jumysyn oryndaý úshin syzbasy bar paraqtar taratylady.
________________Dara ___________Kúrdeli
Arqar
Arqan
Arqar múıiz
Aspan
Aspaz
Aspan kók
Asqazan
Asyǵyp - aptyǵý
Astan kestan
Kórkem fılm
Dáneker
Jaqsy atty
Jol silteýshi
Jomart
Bul syzbada tek sózder jazylady, siltemelerdi oqýshylardyń ózderi qoıyp shyǵady. Sońynda paraqtar jınalady. Birden tekserip, baǵasy qoıylady.
IV. Jańa sabaqty pysyqtaýǵa arnalǵan suraqtar:
1. Jańa sózge ıe bolatyn kúrdeli sózdi ata.
2. Kirikken sóz qandaı kúrdeli sózdiń bóligi?
3. Ózindik erekshelikterin ata (teorıa)
V. Sabaqty qorytyndylaý kezeńi: Sabaqqa belsene qatysyp otyrǵan oqýshylardy baǵalaý.
Úı tapsyrmasyn bekitý: Úıge: 77 - jattyǵý. Berilgen kúrdeli sózderge satylaı kompleksti taldaý jasap kelý.