Zergerlik óner
Astana qalasy,
№53 mektep-lıseı
tehnologıa páni muǵalimi
Kanafın Tolesh Saparovıch
ZERGERLİK ÓNER
“Jigitke jeti óner de az”, “Sheberdiń qoly ortaq” syndy maqal - mátelderdi keıingi urpaqtaryna mıras etken qazaq halqynda ónerdiń túri de san alýan. Solardyń biri — qıyndyǵy “ınemen qudyq qazǵandaı” ári ismerlikpen qosa, asqan tabandylyqty, yjdaǵattylyqty qajet etetin zergerlik óneri. Bul — aýqymy jaǵynan shaǵyn bolyp kóringenimen óte názik te kúrdeli óner. Halyqpen birge jasasyp, bite qaınasyp, urpaqtan urpaqqa mura bop kele jatqan kóneniń kózi — úlken tárbıe mektebi.
Soǵan qaramastan, osy óner túriniń kóp jyldar boıy qaǵajý kórip, shetteý qalyp kelgeni de barshamyzǵa aıan. Ásirese, keńes dáýiriniń alǵashqy jyldarynda zergerlik óner toqyrap qaldy dese de bolǵandaı edi. Munyń ózi - zergerlikke taptyq mán berip, ony eskiliktiń qaldyǵy, tek ústem tap ókilderine ǵana qyzmet etýge arnalǵan dep túsingen sol kezdegi “shash al dese — bas alar” asyra silteýshi áperbaqandardyń kesiri. Dese de, “El ishi — óner kenishi” degendeı, mundaı keleńsizdikter men tosqaýyldar tamyryn tereńge jaıǵan halyqtyq ónerimizdi muqaltyp, iz - túzsiz óshire alǵan joq. Al elimiz egemendigin alǵan soń respýblıkamyzdyń ár túpkirindegi halyq sheberleri ekonomıkalyq - áleýmettik qıyndyqtarǵa qaramastan ulttyq ónerimizdiń osynaý ásem túrin keńinen qolǵa alyp, ilgeri damytyp keledi. Sóıtip, zergerlik ónerdiń ǵasyrlar boıy qalyptasqan ıgi dástúrleri qaıta jańǵyryp, jańaryp, odan ári jalǵasyn taba túsýde. Bul — kóńil qýantarlyq jaı.
Zergerlik — jalpy adamzatty, onyń ishinde jas jetkinshekterdi sulýlyq pen ásemdikke qushtarlyqqa, talǵampazdyq pen tazalyqqa tárbıeleıtin óner. Óıtkeni zergerdiń qolynan shyqqan buıymdardyń bári - sándik, ásemdik zattary. Bul zergerlik zattardy, ásirese kúmis er, kúmis júgen, ómildirik, quıysqan, tartpa aıylbasy, úzeńgi, torsyq, shańsha sekildi turmys - salt ábzelderi men qazaqı kıim úlgilerinen kóptep kezdestiremiz. Mysaly, zer shapan, oqaly kamzol, kesteli kımeshek, metal shytyralarmen bezendirilgen kise belbeý. Qyz uzatyp, kelin túsirgende kıgizetin bas kıimderge laǵyl, jaqut, injý, marjan, aqyq sıaqty baǵaly asyl tastar, altyn, kúmis shytyralar jalatylǵan sákágúldi sáýkele, úkili, zerli qasaba, kemer belbeý, qyzdar býynatyn shıratpaly názik beldik t. t.
Oı salyp qaraǵan adamǵa osy kıim ataýlarynyń ózi - aq. (zerli, oqaly, shıratpaly, shytyraly, jezdi) zergerlik ónerinen mol habar berip turǵandaı. Máselen, erterekte sáýkeleniń ornyna uzatylar qyz kıetin bas kıim — qasaba kóne túrkishe “altyn zerli” degen maǵynany bildiredi eken. Al jalpy zergerliktiń túbiri “zer” parsynyń “altyn” degen sózinen shyqqan. Iaǵnı, zerger sózi keń maǵynasynda “altynmen jumys isteıtin sheber” degen uǵymdy ańǵartady. Endeshe zergerdiń qolynan shyqqan buıymnyń anaý - mynaý emes, naǵyz "altynmen aptalyp, kúmispen kúptelgen” asyl dúnıeler ekendiginde daý joq.
Jalpy sándik buıymdardyń er adamǵa jáne áıelge tán sıpatta bolyp keletindigin zertteýshilerimizdiń qaperinde ustaǵany teris bolmas edi. Buıymdardyń basym kópshiligi áıel halqynyń tutynýy úshin shyǵarylatyny taǵy belgili. Alǵashqy qaýymdyq kezeńderdiń ózinde - aq adamzattar jyltyraqqa, kórkem zatqa eriksiz áýestene bastaǵany zertteýler nátıjesinde jaqsy málim. Solardyń ishinde, ásirese, áıel zatynyń sándenýge, ádemi zatqa úıir bolǵanyn búgingi ǵalymdarymyz dáleldep otyr.
Olar moıyndaryna janýarlardyń ár túrli súıekteri men ósimdik múshelerin (dánderin, jańǵaqtaryn, butaqtaryn jáne t. b.) ilip, ózderinshe sándenetin bolǵan. Osyndaı tabıǵı ásem zattarǵa eliktep, qyzyǵýdyń nyshandary tropıkalyq aımaqtaǵy artta qalǵan taıpalarda áli kúnge kezdesedi. Ýaqyt óte kele adamdar tabıǵı ónimderdi óńdep, jetildirip paıdalanýdy úırene bastaǵany belgili. Iaǵnı, zergerlik ónerdiń alǵashqy qarapaıym qadamdary jasaldy. Mysaly, ádemi tastardy, súıekterdi, múıizderdi, balyq, qus, ósimdik múshelerin nobaıǵa keltirip, tesip, óńdeý sıaqty áreketter bul ónerdiń alǵashqy qadamdary ekeni sózsiz.
Kóptegen elderde adam monshaq, syrǵa, salpynshaq, bilezik tárizdi sándik buıymdardy neǵurlym kóp taǵatyn bolsa, soǵurlym ol baı bolyp esepteledi. Al baı sanalǵan áıel ári symbatty, ári sulý bolýy tıis. Afrıka, Ońtústik Azıa elderi men keıbir araldarda mundaı uǵym osy kúnge deıin bar kórinedi. Áıeldi bilegine taqqan bilezikteriniń sanyna qaraı baǵalaıtyn jurttar da bar.
Sándik úshin qulaq tesýmen ǵana toqtalyp qalmaı, muryndaryn, erinderin tesetin adamdar jýnglılerdiń arasynda áli kúnge deıin kezdesedi. Endeshe osy suranystardyń barlyǵyn qanaǵattandyrý úshin sheberlerdiń óneri men eńbegi qajet. Ýaqyt óte kele zergerlik jalpy óner ataýlyǵa qoıylatyn ortaq talaptar deńgeıine kóterilip, tutynýshyǵa shyn máninde estetıkalyq lázzat syılaı alatyn bıiktikke kóterildi. Adamdardyń qorshaǵan orta men kórkemdik týraly túsinik - talǵamy ósken saıyn zergerge qoıylatyn talap ta arta túsken. Keıbir talǵampaz tapsyrys berýshilerdiń ortan qol dúnıeni almaı, zergerdiń eńbegin zaıa ketiretin kezderi de az bolmaǵan.
Sonymen birge kez kelgen zergerlik buıymnyń halyqtyq qoldanbaly ónerdiń jemisi, halyqtyq kórkem oıdyń kórinisi ekenin umytýǵa bolmaıdy. Áshekeı buıymdary arqyly ár halyqtyń ózindik syr - sıpaty, ónerge degen kózqarasy, ulttyq taǵylymy men qorshaǵan ortaǵa degen uǵym - túsinigi bilinip turatynyn eskerýimiz kerek. Osy turǵydan alyp qaraǵanda, qazaq zergerlik óneriniń de ózindik erekshelikteri bar. Bir shúkirshilik etetinimiz, salystyryp, taldap qaraı kelgende, qazaq zergerlik óneriniń dúnıejúzilik deńgeıden eshqandaı da tómen emes ekendigin baıqaımyz. Bizdiń qol sheberlerimizdiń jasaǵan alýan túrli buıymdary dúnıe júziniń ár túrli kórmelerine qatysyp, jaqsy baǵalanyp keledi.
Qazaq zergerleri ózderiniń qoltańbalaryn saqtaı otyryp, jalpy adamzatqa ortaq, bıik talǵamnyń úrdisinen kórinip keledi dep aıtýǵa ábden negiz bar.
Bul sózimizge “Qarǵaly qoımasyndaǵy” altyn táj, Ermıtajda saqtalǵan batyr dýlyǵasy men Qazaqstannyń murajaı qoryndaǵy kise belbeý oqshantaılary, qapsyrmalar, boıtumarlar men názik beldik aıshyqtary aıqyn dálel bola alady. Qazaq halqyndaǵy zergerlik ónerdiń bastaý kózin sonaý baǵzy zamandardan, atap aıtqanda, alǵashqy taıpalyq, birlestikter dáýirlerinen izdegen jón dep oılaımyz. Óıtkeni, Qazaqstan aýmaǵyndaǵy ár túrli qazbalardan tabylǵan túrli qolóner eskertkishteri osy pikirdi dáleldeı túsedi.
Basqasyn aıtpaǵanda, neolıt nemese mys (b. d. d. 3 - 2 myń jyldyqtar), qola (b. d. d. 2 myń jyldyq - VIII ǵasyr aralyǵy) zamandary men alǵashqy temir kezeńine (b. d. d. VIII - IX ǵǵ.) baılanysty qazbalardan sheberlerdiń zergerlik ónermen aınalysqanyn aıǵaqtaıtyn jekelegen zattar men zattardyń fragmentteri tabylǵan. Belgili arheolog ǵalym Kemel Aqyshevtyń aıtýynsha, «Altyn adamdy» bezendirgen áshekeı zattardyń sany 3000 - daı kórinedi. Al jalpy osynaý máıit jatqan qabirdiń ishinen tabylǵan altyn zattardyń jalpy sany 4000 eken. Al “altyn zat”, “altyn buıym” degen uǵymmen birge “zergerlik” degen túsiniktiń qosa júretini belgili. Sondyqtan da “Altyn adamǵa” qatysty áńgimeniń basym bóligi qolóner sheberligi, onyń ishinde zergerlik uǵymymen ushtasyp jatyr desek artyq aıtqandyq bolmas edi. “Altyn adam” - basynan aıaǵyna deıin tunyp turǵan ismerlik úlgisi, zergerlik óneriniń jetken jerin kórsetetin bıiktik. Bul arada arheologıalyq tabysqa qysqasha anyqtama men sıpattama berip ketsek jetkilikti.
Munda syrt kıimderdiń, bas kıim men belbeýlerdiń áshekeılerin bylaı qoıǵanda, qarý - jaraqtardyń da kóp jerlerine zergerlik jumystar júrgizilgen. Tek bir bas kıimniń ózi 150 - ge jýyq áshekeı zattarmen bezendirilgen eken. Qabirden tabylǵan altyn syrǵa jaqut tastarmen ásemdelgen. Altyn adamnyń altyn belbeýi, beldemshesi, usaq monshaqtary sheberlikpen óńdelgen. Bul adam ómir súrgen kezden beri 2500 jyl ótti dep eseptegen kúnniń ózinde zergerlik ónerdiń qandaı deńgeıde damyǵanyn aıqyn ańǵarýǵa bolady.
Budan basqa kıimderdiń syrtynda quramaly belbeýler, toǵalar, japsyrmalar, salpynshaqtar jáne t. b. zattardyń bári de altynnan jasalǵan jáne bulardyń bári qalaı bolsa solaı, dóreki jasala salmaǵan. Bári de kórkem qolónerdiń belgili bir júıelerine baǵyndyrylyp, jetilgen tehnologıamen óńdelgeni kórinip tur.
Kıimdegi japsyrmalardyń astarynda tikburyshty kelgen kúmis qulaqshalarda bar. Bir ǵajaby - olar óte uqyptylyqpen dánekerlengen. Jilinshikke baılanǵan altyn doǵalardyń jasalýy da, ornalasýy da erekshe. Tipti bularǵa búgingi kúnniń zergerleri de basa nazar aýdarsa, artyq bolmas degen oıdamyz.
Altyn adammen birge tabylǵan qarý - jaraqtardyń ón boıynan - qanjardan, jebeden, qoramsaqtan jáne t. b. zergerlik ónerdiń názik izderi aıqyn kórinip túr. Mysaly, qanjardyń qynyna janýarlar beınelengen eki altyn plasınka japsyrylǵan. Osy plasınkanyń oryndalýy óte sheber shyqqan. Buny naǵyz óner týyndysy dep baǵalaǵanymyz abzal. Tipti altyn jebe, qol aınalardyń jasalýy da joǵary sheberlik deńgeıinde ekeni sózsiz. Bir sózben aıtqanda, “Altyn adamnyń” kıimdi bezendirý barysynda ertedegi zerger ustalar shyn máninde joǵary deńgeıdegi sheberlik tanyta bilgen.
Qazaqtyń ejelgi zergerlik óneriniń aıtýly úlgileri ataqty “Otyrar tóbe” arheologıalyq eskertkishin qazý barysynda da tabylǵan. Ertedegi qala qoımasynan, mysaly, áıelderdiń sándik buıymy - tórt monshaq ta - bylǵan, onyń úsheýi áınekten jasalǵan. Ekeýine túsi tútin tústes, jasyl kóz salynǵan. Dóńgelek áshekeıler men bilezik te osy qoımadan tabylǵan.
Bir qyzyǵy, Otyrar qazbasynan temirden jasalǵan áshekeı zattar da shyqqan. Olar - kıim qapsyrmalary, bilezikter, ár túrli áshekeıler. Temir bolǵandyqtan da bulardyń kópshiligin tat basyp qalǵan.
Monshaqtardyń ishinde aqyqtan (serdolıkten), tastan jáne áınekten jasalǵandary da az emes jáne bulardyń jasalý tehnologıasy ájeptáýir jetilgen desek, shyndyqtan alys kete qoımaımyz. Árıne, osylardyń barlyǵy sol jerdiń ózinde jasalǵan deýge bolmaıdy. Sebebi, Uly Jibek joly arqyly kórshiles elderden ákelingenderi de az bolmaýy múmkin. Alaıda, zergerlik ónerdiń Otyrarda jaqsy damyǵanyn dáleldeıtin dáıektemeler ár jerden tabylyp qalýda. Sondyqtan Otyrar eksponattary bul turǵydan alyp qaraǵanda baǵa jetpes baılyq deýge bolady.
Ár halyqtyń zergerleriniń jasaǵan buıymdarynda ortaq sıpattarmen birge túrli aıyrmashylyqtardyń da bolatynyn ómir shyndyǵy dep qaraý kerek. Halyqtyń ómir súrý ortasyna, tabıǵı ónimderine baılanysty sheberlerdiń paıdalanatyn materıaldary da birkelki bola bermeıdi. Ol materıaldardyń ishindegi jer júzindegi eń keń taraǵany — altyn, kúmis, qola, mys sıaqty metaldar, ár túrli asyl tastar, súıek, múıiz, bylǵary túrleri. Al eger osy zergerlik materıaldardy odan ári taratyp, jikteı túsetin bolsaq, asyl tastyń da, súıektiń de, bylǵarynyń da túr - túri bar ekenin baıqar edik. Mysaly, ekvatorlyq, tropıkalyq aımaqtardy meken etken halyqtardyń sheberleri alýan túrli balyqtardyń súıekteri men qabyrshaqtaryn, muhıt túbinen alynatyn injý, marjan sıaqty asyl tastardy pil, kerik t. b. janýarlardyń súıekterin nemese bambýk, temir aǵash, pálma t. b. aǵashtardyń múshelerin ásemdik buıymdardy jasaýǵa paıdalanatynyn ańǵarýǵa bolady.
Zergerliktiń súıek óńdeýmen baılanysy. Al qazaq sheberleriniń bul materıaldardy kóbirek kádege jaratýynyń ózindik sebebi bar. Óıtkeni kún kórisi tórt túlik mal bolǵan qazaqtar úshin olardyń ónimderi de qadirli. Onyń ústine tabıǵattyń basqadaı qajetti zattary sırek ushyrasatyn dalaly jerlerde osy mal ónimderinen artyq materıal da tabý qıyn. Osy jaǵdaıdy jaqsy sezingen zergerler dástúrinde álgi aıtylǵan mal ónimderin kádege jaratý tehnologıasy ǵasyrlar boıy qalyptasqan.
Al sonda qazaq sheberleri súıekti, múıizdi nemese bylǵaryny qandaı tásilmen óńdegen? Munyń ózi nazar aýdaryp, zertteı bilgen adamǵa kóptegen tosyn jaıttardy sezdirip, ulttyq ismerlerdiń sheberligi týraly paıymdaýǵa jeteleri sózsiz. Súıekpen jumys isteıtin qazaq zergerleriniń barlyǵy da kez kelgen súıekti paıdalana bermegen. Zergerlik óner tarıhyna úńilip qaraıtyn bolsaq, olardyń ásirese qadirleıtinderi túıe men jylqynyń súıekteri ekenin ańǵarar edik. Nege deseńiz, bul maldardyń súıekteriniń qýysynda kemigi az bolady, onyń ústine buzylmastan uzaq saqtalady. Tipti saqtalǵan saıyn óńi kirip, kóriktene túsetinderi de bar.
Zerger súıektiń túsin óz qalaýynsha óńdeıdi. Áshekeı buıymdaryn jasaýǵa semiz, jas maldyń súıegi jaqsy. Súıekti aǵartý úshin aldymen ony sýǵa qaınatyp alady da, janyp ketken ottyń qolamtasyna kómip qoıady. Al kerisinshe súıektiń túsin sarǵaıtý qajet bolsa, onda oǵan maı jaǵyp, janǵan shóptiń tútinine ustaý kerek eken.
Semiz, jas maldyń súıegi maıysqaq, uryp - soqqanǵa, teskenge shytynaı qoımaıdy. Negizinde mundaı súıekterdi qaınatpaı turǵan kezde óńdep alǵan, mysaly, órnektep, oıý salǵan qolaıly. Joǵaryda aıtylǵan túsin keltirý prosesin budan keıin de jasaı berýge bolady.
Súıekti óńdeıtin quraldarǵa jatatyndar – qaıqy pyshaq, yńǵyrý, úski, túrpi, sharyq, egeý, pyshqy, shapashot jáne taǵy basqalary. Olarǵa qoıylatyn basty shart - qaı - qaısysynyń da ótkir nemese úshkir bolýy. Óıtkeni, súıek - ári qatty, ári mort materıal. Shama kelgenshe jumys ústinde ony búldirip almaǵan abzal. Kópshilik sheberler súıekti óńdeý barysyńda onyń ústine az - azdap ystyq sý quıyp otyrady. Sonda ol shytynamaıdy eken.
Súıekpen salystyryp qaraǵanda janýarlardyń múıizderin óńdeý jumystary áldeqaıda jeńil ekeni tájirıbeden belgili. Olardy jonýǵa, kesýge, qalypqa salyp deformasıalaýǵa (tabıǵı pishinin ózgertýge), tesýge, shegeleýge bolady. Basqa zattarǵa, mysaly, temirge, aǵashqa qıýlastyryp salý, kerisinshe, qymbat metaldar men tastardy múıizge ornatý da jeńilge túsken. Sondyqtan qazaq zergerleri bul materıaldardyń osy aıtylǵan qasıetterin utymdy paıdalanyp otyrǵan.
Beriktik, ıilgishtik qasıetteriniń ár túrli bolǵanyna qaramastan, súıek te, múıiz de túrli áshekeı buıymdar jasaýǵa nemese úı ishilik - turmystyq zattardy áshekeıleýge paıdalanylyp otyrǵan. Burynǵy qazaq turmysynda bular aralaspaǵan sándik buıymdar kem de kem desek, artyq aıtqandyq bolmas edi. Mysaly, zergerler bulardy utymdy qoldana otyryp, túrli áshekeı zattardy, atap aıtqanda, sholpy, alqa, monshaq, taraq, qapsyrma, bilezik, beldik sıaqty tolyp jatqan nárselerdi jasaǵan. Ásem óńdelgen súıek pen múıiz asadal, kebeje, adalbaqan, shaqsha jáne t. b. zattar jasaýǵa, at ábzelderi men qarý - jaraqtar jasaýǵa da qoldanylǵan.
TİPTİ ydys - aıaq, qural - saımandardyń ishinde osy ekeýiniń paıdalanylýy arqyly jasalǵandary qanshama. Súıek pen múıizdi paıdalaný arqyly túrli oıý - órnekter, salpynshaqtar, usaq-túıek áshekeı buıymdar jasaý DA qazaq sheberleriniń dástúrine erte zamannan – aq engenin aıtýymyzǵa bolady.
Al osylardy jasaǵan kezde qalaı bolsa solaı isteý kerek degen prınsıp bolmaǵan. Árbir ásem buıym, árbir áshekeı belgili bir stılmen tıisti kórkemdik sheshimge baǵyndyrylyp otyrǵan. Bul - qazaq sheberleriniń oı tereńdigi men ásemdik prınsıpin únemi ushtastyryp otyrǵandyǵynyń nyshany. Buǵan tym uzaqqa barmaı-aq, respýblıkamyzdyń túrli murajaılarynda turǵan ár túrli zergerlik eksponattarǵa úńilip, zertteı qarap otyryp-aq kóz jetkizýge bolar edi.
№53 mektep-lıseı
tehnologıa páni muǵalimi
Kanafın Tolesh Saparovıch
ZERGERLİK ÓNER
“Jigitke jeti óner de az”, “Sheberdiń qoly ortaq” syndy maqal - mátelderdi keıingi urpaqtaryna mıras etken qazaq halqynda ónerdiń túri de san alýan. Solardyń biri — qıyndyǵy “ınemen qudyq qazǵandaı” ári ismerlikpen qosa, asqan tabandylyqty, yjdaǵattylyqty qajet etetin zergerlik óneri. Bul — aýqymy jaǵynan shaǵyn bolyp kóringenimen óte názik te kúrdeli óner. Halyqpen birge jasasyp, bite qaınasyp, urpaqtan urpaqqa mura bop kele jatqan kóneniń kózi — úlken tárbıe mektebi.
Soǵan qaramastan, osy óner túriniń kóp jyldar boıy qaǵajý kórip, shetteý qalyp kelgeni de barshamyzǵa aıan. Ásirese, keńes dáýiriniń alǵashqy jyldarynda zergerlik óner toqyrap qaldy dese de bolǵandaı edi. Munyń ózi - zergerlikke taptyq mán berip, ony eskiliktiń qaldyǵy, tek ústem tap ókilderine ǵana qyzmet etýge arnalǵan dep túsingen sol kezdegi “shash al dese — bas alar” asyra silteýshi áperbaqandardyń kesiri. Dese de, “El ishi — óner kenishi” degendeı, mundaı keleńsizdikter men tosqaýyldar tamyryn tereńge jaıǵan halyqtyq ónerimizdi muqaltyp, iz - túzsiz óshire alǵan joq. Al elimiz egemendigin alǵan soń respýblıkamyzdyń ár túpkirindegi halyq sheberleri ekonomıkalyq - áleýmettik qıyndyqtarǵa qaramastan ulttyq ónerimizdiń osynaý ásem túrin keńinen qolǵa alyp, ilgeri damytyp keledi. Sóıtip, zergerlik ónerdiń ǵasyrlar boıy qalyptasqan ıgi dástúrleri qaıta jańǵyryp, jańaryp, odan ári jalǵasyn taba túsýde. Bul — kóńil qýantarlyq jaı.
Zergerlik — jalpy adamzatty, onyń ishinde jas jetkinshekterdi sulýlyq pen ásemdikke qushtarlyqqa, talǵampazdyq pen tazalyqqa tárbıeleıtin óner. Óıtkeni zergerdiń qolynan shyqqan buıymdardyń bári - sándik, ásemdik zattary. Bul zergerlik zattardy, ásirese kúmis er, kúmis júgen, ómildirik, quıysqan, tartpa aıylbasy, úzeńgi, torsyq, shańsha sekildi turmys - salt ábzelderi men qazaqı kıim úlgilerinen kóptep kezdestiremiz. Mysaly, zer shapan, oqaly kamzol, kesteli kımeshek, metal shytyralarmen bezendirilgen kise belbeý. Qyz uzatyp, kelin túsirgende kıgizetin bas kıimderge laǵyl, jaqut, injý, marjan, aqyq sıaqty baǵaly asyl tastar, altyn, kúmis shytyralar jalatylǵan sákágúldi sáýkele, úkili, zerli qasaba, kemer belbeý, qyzdar býynatyn shıratpaly názik beldik t. t.
Oı salyp qaraǵan adamǵa osy kıim ataýlarynyń ózi - aq. (zerli, oqaly, shıratpaly, shytyraly, jezdi) zergerlik ónerinen mol habar berip turǵandaı. Máselen, erterekte sáýkeleniń ornyna uzatylar qyz kıetin bas kıim — qasaba kóne túrkishe “altyn zerli” degen maǵynany bildiredi eken. Al jalpy zergerliktiń túbiri “zer” parsynyń “altyn” degen sózinen shyqqan. Iaǵnı, zerger sózi keń maǵynasynda “altynmen jumys isteıtin sheber” degen uǵymdy ańǵartady. Endeshe zergerdiń qolynan shyqqan buıymnyń anaý - mynaý emes, naǵyz "altynmen aptalyp, kúmispen kúptelgen” asyl dúnıeler ekendiginde daý joq.
Jalpy sándik buıymdardyń er adamǵa jáne áıelge tán sıpatta bolyp keletindigin zertteýshilerimizdiń qaperinde ustaǵany teris bolmas edi. Buıymdardyń basym kópshiligi áıel halqynyń tutynýy úshin shyǵarylatyny taǵy belgili. Alǵashqy qaýymdyq kezeńderdiń ózinde - aq adamzattar jyltyraqqa, kórkem zatqa eriksiz áýestene bastaǵany zertteýler nátıjesinde jaqsy málim. Solardyń ishinde, ásirese, áıel zatynyń sándenýge, ádemi zatqa úıir bolǵanyn búgingi ǵalymdarymyz dáleldep otyr.
Olar moıyndaryna janýarlardyń ár túrli súıekteri men ósimdik múshelerin (dánderin, jańǵaqtaryn, butaqtaryn jáne t. b.) ilip, ózderinshe sándenetin bolǵan. Osyndaı tabıǵı ásem zattarǵa eliktep, qyzyǵýdyń nyshandary tropıkalyq aımaqtaǵy artta qalǵan taıpalarda áli kúnge kezdesedi. Ýaqyt óte kele adamdar tabıǵı ónimderdi óńdep, jetildirip paıdalanýdy úırene bastaǵany belgili. Iaǵnı, zergerlik ónerdiń alǵashqy qarapaıym qadamdary jasaldy. Mysaly, ádemi tastardy, súıekterdi, múıizderdi, balyq, qus, ósimdik múshelerin nobaıǵa keltirip, tesip, óńdeý sıaqty áreketter bul ónerdiń alǵashqy qadamdary ekeni sózsiz.
Kóptegen elderde adam monshaq, syrǵa, salpynshaq, bilezik tárizdi sándik buıymdardy neǵurlym kóp taǵatyn bolsa, soǵurlym ol baı bolyp esepteledi. Al baı sanalǵan áıel ári symbatty, ári sulý bolýy tıis. Afrıka, Ońtústik Azıa elderi men keıbir araldarda mundaı uǵym osy kúnge deıin bar kórinedi. Áıeldi bilegine taqqan bilezikteriniń sanyna qaraı baǵalaıtyn jurttar da bar.
Sándik úshin qulaq tesýmen ǵana toqtalyp qalmaı, muryndaryn, erinderin tesetin adamdar jýnglılerdiń arasynda áli kúnge deıin kezdesedi. Endeshe osy suranystardyń barlyǵyn qanaǵattandyrý úshin sheberlerdiń óneri men eńbegi qajet. Ýaqyt óte kele zergerlik jalpy óner ataýlyǵa qoıylatyn ortaq talaptar deńgeıine kóterilip, tutynýshyǵa shyn máninde estetıkalyq lázzat syılaı alatyn bıiktikke kóterildi. Adamdardyń qorshaǵan orta men kórkemdik týraly túsinik - talǵamy ósken saıyn zergerge qoıylatyn talap ta arta túsken. Keıbir talǵampaz tapsyrys berýshilerdiń ortan qol dúnıeni almaı, zergerdiń eńbegin zaıa ketiretin kezderi de az bolmaǵan.
Sonymen birge kez kelgen zergerlik buıymnyń halyqtyq qoldanbaly ónerdiń jemisi, halyqtyq kórkem oıdyń kórinisi ekenin umytýǵa bolmaıdy. Áshekeı buıymdary arqyly ár halyqtyń ózindik syr - sıpaty, ónerge degen kózqarasy, ulttyq taǵylymy men qorshaǵan ortaǵa degen uǵym - túsinigi bilinip turatynyn eskerýimiz kerek. Osy turǵydan alyp qaraǵanda, qazaq zergerlik óneriniń de ózindik erekshelikteri bar. Bir shúkirshilik etetinimiz, salystyryp, taldap qaraı kelgende, qazaq zergerlik óneriniń dúnıejúzilik deńgeıden eshqandaı da tómen emes ekendigin baıqaımyz. Bizdiń qol sheberlerimizdiń jasaǵan alýan túrli buıymdary dúnıe júziniń ár túrli kórmelerine qatysyp, jaqsy baǵalanyp keledi.
Qazaq zergerleri ózderiniń qoltańbalaryn saqtaı otyryp, jalpy adamzatqa ortaq, bıik talǵamnyń úrdisinen kórinip keledi dep aıtýǵa ábden negiz bar.
Bul sózimizge “Qarǵaly qoımasyndaǵy” altyn táj, Ermıtajda saqtalǵan batyr dýlyǵasy men Qazaqstannyń murajaı qoryndaǵy kise belbeý oqshantaılary, qapsyrmalar, boıtumarlar men názik beldik aıshyqtary aıqyn dálel bola alady. Qazaq halqyndaǵy zergerlik ónerdiń bastaý kózin sonaý baǵzy zamandardan, atap aıtqanda, alǵashqy taıpalyq, birlestikter dáýirlerinen izdegen jón dep oılaımyz. Óıtkeni, Qazaqstan aýmaǵyndaǵy ár túrli qazbalardan tabylǵan túrli qolóner eskertkishteri osy pikirdi dáleldeı túsedi.
Basqasyn aıtpaǵanda, neolıt nemese mys (b. d. d. 3 - 2 myń jyldyqtar), qola (b. d. d. 2 myń jyldyq - VIII ǵasyr aralyǵy) zamandary men alǵashqy temir kezeńine (b. d. d. VIII - IX ǵǵ.) baılanysty qazbalardan sheberlerdiń zergerlik ónermen aınalysqanyn aıǵaqtaıtyn jekelegen zattar men zattardyń fragmentteri tabylǵan. Belgili arheolog ǵalym Kemel Aqyshevtyń aıtýynsha, «Altyn adamdy» bezendirgen áshekeı zattardyń sany 3000 - daı kórinedi. Al jalpy osynaý máıit jatqan qabirdiń ishinen tabylǵan altyn zattardyń jalpy sany 4000 eken. Al “altyn zat”, “altyn buıym” degen uǵymmen birge “zergerlik” degen túsiniktiń qosa júretini belgili. Sondyqtan da “Altyn adamǵa” qatysty áńgimeniń basym bóligi qolóner sheberligi, onyń ishinde zergerlik uǵymymen ushtasyp jatyr desek artyq aıtqandyq bolmas edi. “Altyn adam” - basynan aıaǵyna deıin tunyp turǵan ismerlik úlgisi, zergerlik óneriniń jetken jerin kórsetetin bıiktik. Bul arada arheologıalyq tabysqa qysqasha anyqtama men sıpattama berip ketsek jetkilikti.
Munda syrt kıimderdiń, bas kıim men belbeýlerdiń áshekeılerin bylaı qoıǵanda, qarý - jaraqtardyń da kóp jerlerine zergerlik jumystar júrgizilgen. Tek bir bas kıimniń ózi 150 - ge jýyq áshekeı zattarmen bezendirilgen eken. Qabirden tabylǵan altyn syrǵa jaqut tastarmen ásemdelgen. Altyn adamnyń altyn belbeýi, beldemshesi, usaq monshaqtary sheberlikpen óńdelgen. Bul adam ómir súrgen kezden beri 2500 jyl ótti dep eseptegen kúnniń ózinde zergerlik ónerdiń qandaı deńgeıde damyǵanyn aıqyn ańǵarýǵa bolady.
Budan basqa kıimderdiń syrtynda quramaly belbeýler, toǵalar, japsyrmalar, salpynshaqtar jáne t. b. zattardyń bári de altynnan jasalǵan jáne bulardyń bári qalaı bolsa solaı, dóreki jasala salmaǵan. Bári de kórkem qolónerdiń belgili bir júıelerine baǵyndyrylyp, jetilgen tehnologıamen óńdelgeni kórinip tur.
Kıimdegi japsyrmalardyń astarynda tikburyshty kelgen kúmis qulaqshalarda bar. Bir ǵajaby - olar óte uqyptylyqpen dánekerlengen. Jilinshikke baılanǵan altyn doǵalardyń jasalýy da, ornalasýy da erekshe. Tipti bularǵa búgingi kúnniń zergerleri de basa nazar aýdarsa, artyq bolmas degen oıdamyz.
Altyn adammen birge tabylǵan qarý - jaraqtardyń ón boıynan - qanjardan, jebeden, qoramsaqtan jáne t. b. zergerlik ónerdiń názik izderi aıqyn kórinip túr. Mysaly, qanjardyń qynyna janýarlar beınelengen eki altyn plasınka japsyrylǵan. Osy plasınkanyń oryndalýy óte sheber shyqqan. Buny naǵyz óner týyndysy dep baǵalaǵanymyz abzal. Tipti altyn jebe, qol aınalardyń jasalýy da joǵary sheberlik deńgeıinde ekeni sózsiz. Bir sózben aıtqanda, “Altyn adamnyń” kıimdi bezendirý barysynda ertedegi zerger ustalar shyn máninde joǵary deńgeıdegi sheberlik tanyta bilgen.
Qazaqtyń ejelgi zergerlik óneriniń aıtýly úlgileri ataqty “Otyrar tóbe” arheologıalyq eskertkishin qazý barysynda da tabylǵan. Ertedegi qala qoımasynan, mysaly, áıelderdiń sándik buıymy - tórt monshaq ta - bylǵan, onyń úsheýi áınekten jasalǵan. Ekeýine túsi tútin tústes, jasyl kóz salynǵan. Dóńgelek áshekeıler men bilezik te osy qoımadan tabylǵan.
Bir qyzyǵy, Otyrar qazbasynan temirden jasalǵan áshekeı zattar da shyqqan. Olar - kıim qapsyrmalary, bilezikter, ár túrli áshekeıler. Temir bolǵandyqtan da bulardyń kópshiligin tat basyp qalǵan.
Monshaqtardyń ishinde aqyqtan (serdolıkten), tastan jáne áınekten jasalǵandary da az emes jáne bulardyń jasalý tehnologıasy ájeptáýir jetilgen desek, shyndyqtan alys kete qoımaımyz. Árıne, osylardyń barlyǵy sol jerdiń ózinde jasalǵan deýge bolmaıdy. Sebebi, Uly Jibek joly arqyly kórshiles elderden ákelingenderi de az bolmaýy múmkin. Alaıda, zergerlik ónerdiń Otyrarda jaqsy damyǵanyn dáleldeıtin dáıektemeler ár jerden tabylyp qalýda. Sondyqtan Otyrar eksponattary bul turǵydan alyp qaraǵanda baǵa jetpes baılyq deýge bolady.
Ár halyqtyń zergerleriniń jasaǵan buıymdarynda ortaq sıpattarmen birge túrli aıyrmashylyqtardyń da bolatynyn ómir shyndyǵy dep qaraý kerek. Halyqtyń ómir súrý ortasyna, tabıǵı ónimderine baılanysty sheberlerdiń paıdalanatyn materıaldary da birkelki bola bermeıdi. Ol materıaldardyń ishindegi jer júzindegi eń keń taraǵany — altyn, kúmis, qola, mys sıaqty metaldar, ár túrli asyl tastar, súıek, múıiz, bylǵary túrleri. Al eger osy zergerlik materıaldardy odan ári taratyp, jikteı túsetin bolsaq, asyl tastyń da, súıektiń de, bylǵarynyń da túr - túri bar ekenin baıqar edik. Mysaly, ekvatorlyq, tropıkalyq aımaqtardy meken etken halyqtardyń sheberleri alýan túrli balyqtardyń súıekteri men qabyrshaqtaryn, muhıt túbinen alynatyn injý, marjan sıaqty asyl tastardy pil, kerik t. b. janýarlardyń súıekterin nemese bambýk, temir aǵash, pálma t. b. aǵashtardyń múshelerin ásemdik buıymdardy jasaýǵa paıdalanatynyn ańǵarýǵa bolady.
Zergerliktiń súıek óńdeýmen baılanysy. Al qazaq sheberleriniń bul materıaldardy kóbirek kádege jaratýynyń ózindik sebebi bar. Óıtkeni kún kórisi tórt túlik mal bolǵan qazaqtar úshin olardyń ónimderi de qadirli. Onyń ústine tabıǵattyń basqadaı qajetti zattary sırek ushyrasatyn dalaly jerlerde osy mal ónimderinen artyq materıal da tabý qıyn. Osy jaǵdaıdy jaqsy sezingen zergerler dástúrinde álgi aıtylǵan mal ónimderin kádege jaratý tehnologıasy ǵasyrlar boıy qalyptasqan.
Al sonda qazaq sheberleri súıekti, múıizdi nemese bylǵaryny qandaı tásilmen óńdegen? Munyń ózi nazar aýdaryp, zertteı bilgen adamǵa kóptegen tosyn jaıttardy sezdirip, ulttyq ismerlerdiń sheberligi týraly paıymdaýǵa jeteleri sózsiz. Súıekpen jumys isteıtin qazaq zergerleriniń barlyǵy da kez kelgen súıekti paıdalana bermegen. Zergerlik óner tarıhyna úńilip qaraıtyn bolsaq, olardyń ásirese qadirleıtinderi túıe men jylqynyń súıekteri ekenin ańǵarar edik. Nege deseńiz, bul maldardyń súıekteriniń qýysynda kemigi az bolady, onyń ústine buzylmastan uzaq saqtalady. Tipti saqtalǵan saıyn óńi kirip, kóriktene túsetinderi de bar.
Zerger súıektiń túsin óz qalaýynsha óńdeıdi. Áshekeı buıymdaryn jasaýǵa semiz, jas maldyń súıegi jaqsy. Súıekti aǵartý úshin aldymen ony sýǵa qaınatyp alady da, janyp ketken ottyń qolamtasyna kómip qoıady. Al kerisinshe súıektiń túsin sarǵaıtý qajet bolsa, onda oǵan maı jaǵyp, janǵan shóptiń tútinine ustaý kerek eken.
Semiz, jas maldyń súıegi maıysqaq, uryp - soqqanǵa, teskenge shytynaı qoımaıdy. Negizinde mundaı súıekterdi qaınatpaı turǵan kezde óńdep alǵan, mysaly, órnektep, oıý salǵan qolaıly. Joǵaryda aıtylǵan túsin keltirý prosesin budan keıin de jasaı berýge bolady.
Súıekti óńdeıtin quraldarǵa jatatyndar – qaıqy pyshaq, yńǵyrý, úski, túrpi, sharyq, egeý, pyshqy, shapashot jáne taǵy basqalary. Olarǵa qoıylatyn basty shart - qaı - qaısysynyń da ótkir nemese úshkir bolýy. Óıtkeni, súıek - ári qatty, ári mort materıal. Shama kelgenshe jumys ústinde ony búldirip almaǵan abzal. Kópshilik sheberler súıekti óńdeý barysyńda onyń ústine az - azdap ystyq sý quıyp otyrady. Sonda ol shytynamaıdy eken.
Súıekpen salystyryp qaraǵanda janýarlardyń múıizderin óńdeý jumystary áldeqaıda jeńil ekeni tájirıbeden belgili. Olardy jonýǵa, kesýge, qalypqa salyp deformasıalaýǵa (tabıǵı pishinin ózgertýge), tesýge, shegeleýge bolady. Basqa zattarǵa, mysaly, temirge, aǵashqa qıýlastyryp salý, kerisinshe, qymbat metaldar men tastardy múıizge ornatý da jeńilge túsken. Sondyqtan qazaq zergerleri bul materıaldardyń osy aıtylǵan qasıetterin utymdy paıdalanyp otyrǵan.
Beriktik, ıilgishtik qasıetteriniń ár túrli bolǵanyna qaramastan, súıek te, múıiz de túrli áshekeı buıymdar jasaýǵa nemese úı ishilik - turmystyq zattardy áshekeıleýge paıdalanylyp otyrǵan. Burynǵy qazaq turmysynda bular aralaspaǵan sándik buıymdar kem de kem desek, artyq aıtqandyq bolmas edi. Mysaly, zergerler bulardy utymdy qoldana otyryp, túrli áshekeı zattardy, atap aıtqanda, sholpy, alqa, monshaq, taraq, qapsyrma, bilezik, beldik sıaqty tolyp jatqan nárselerdi jasaǵan. Ásem óńdelgen súıek pen múıiz asadal, kebeje, adalbaqan, shaqsha jáne t. b. zattar jasaýǵa, at ábzelderi men qarý - jaraqtar jasaýǵa da qoldanylǵan.
TİPTİ ydys - aıaq, qural - saımandardyń ishinde osy ekeýiniń paıdalanylýy arqyly jasalǵandary qanshama. Súıek pen múıizdi paıdalaný arqyly túrli oıý - órnekter, salpynshaqtar, usaq-túıek áshekeı buıymdar jasaý DA qazaq sheberleriniń dástúrine erte zamannan – aq engenin aıtýymyzǵa bolady.
Al osylardy jasaǵan kezde qalaı bolsa solaı isteý kerek degen prınsıp bolmaǵan. Árbir ásem buıym, árbir áshekeı belgili bir stılmen tıisti kórkemdik sheshimge baǵyndyrylyp otyrǵan. Bul - qazaq sheberleriniń oı tereńdigi men ásemdik prınsıpin únemi ushtastyryp otyrǵandyǵynyń nyshany. Buǵan tym uzaqqa barmaı-aq, respýblıkamyzdyń túrli murajaılarynda turǵan ár túrli zergerlik eksponattarǵa úńilip, zertteı qarap otyryp-aq kóz jetkizýge bolar edi.
You Might Also Like
