Dárilik ósimdikter
Sabaqtyń taqyryby: Dárilik ósimdikter
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń dárilik ósimdikter týraly bilimderin keńeıtý; oqýshylardy tabıǵatta ózderin durys ustaýǵa úıretý.
Dárilik ósimdikterdi ómirde paıdalana bilýge, óz aýlasyna mádenı ósimdikterdi ósirip kútip - baptaýǵa baǵyt berý.
Kórnekiligi: dárilik ósimdikterdiń sýreti, slaıd, fıto - shaı
Sabaqtyń barysy: 1. Psıhologıalyq daıyndyq.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý
1) Topyraqtyń quramyn ata
- topyraqtyń qunarlyǵy azaımaý úshin qandaı jumystar júrgiziledi?
- qunarly topyraq ne úshin qajet?
2) Ósimdikter tirshiligi úshin qajetti jaǵdaılar
3) Adam ósimdiksiz ómir súre ala ma? Eger jer betinde ósimdikter bolmasa, ne bolar edi?
4) jemister qurǵaq jáne shyryndy bolyp bólinedi. Qurǵaq jemisterdi atańdar, shyryndy jemister qaısysy?
3. Jańa materıalmen jumys.
Muǵalimniń kirispe áńgimesi: Qazaqstannyń ósimdik álemi ár túrli paıdaly ósimdikterge baı, onyń ishinde dárilik ósimdikterdiń alatyn orny erekshe. Dárilik preparattardyń 40 paıyzynan astamy dárilik ósimdikterden jasalǵan.
Qazaqstannyń dárilik ósimdikteri
Respýblıka terıtorıasynan 6000 - ǵa jýyq ósimdik túrlerin kezdestirýge bolady. Olardyń túrleriniń kóptigi jóninen Qazaqstan odaq kóleminde birinshi tur. Ósimdikter dúnıesiniń osyndaı moldyǵyna baılanysty olardyń ishindegi dárilik ósimdiktiń zertteýdiń mańyzdylyǵy aıtpasa da túsinikti.
Mal baǵýmen erte zamannan aınalysqan qazaq halqy shópteriń, jalpy ósimdikterdiń emdik, dárilik qasıetterin erteden bilgen. Sóıtip el arasynda aýrýǵa shaldyqqan adamdardy dárilik ósimdiktermen emdeý ilgeriden - aq keńinen taralǵan.
Ertede ómir súrgen ál - Farabı, Ábý Álı Ibn Sına, Barýnı ál - Djýrjanı jáne orta ǵasyrlarda ómir súrgen taǵy da basqa Shyǵys ǵalymdarynyń qazaq halyq medısınasynyń damýyna ásirese dárilik ósimdikterdi tanyp paıdalanýyna etken yqpaldary zor boldy.
Ár oblystyń, aımaqtyń, halyq dárilik ósimdikterdiń ár túrli qasıetterin ózderinshe paıdalanýy da múmkin.
Onyń da jóni bar. óıtkeni keıbir ósimdikterdiń birneshe túrli dárilik qasıetteri bar.
4. Slaıd arqyly dárilik ósimdiktermen tanystyrý
Aıýqulaq – bıiktigi 0, 4 - 1, 2 sm, qalyń qabyǵy túktenip turatyn eki jyldyq ósimdik. Japyraǵy uzynsha, kezektesip ornalasqan. Gúli ashyq sary tústi, ósimdik sabaǵynyń basynda masaq tárizdene ornalasqan, maýsym - tamyz aılarynda gúldeıdi.
Elimizdiń Evropalyq bóliginde ortalyq jáne Ońtústik aýdandarynda, kóbinese shabyndyq, toǵaıly qumdy jerlerde ósedi
Altyn tamyr - iri ári jýan tamyry bar, kóp jyldyq, shóp tektes ósimdik. Keıbir tamyrynyń salmaǵy 900g deıin jetedi. Tamrynyń syrt jaǵy altyn tústes sary da, ishki jaǵy aq tústi kepken kezde tamyrynyń
synǵan jeri ashyq qyzyl tústes bolady. Sary tústi gúlderi ósimdikterdiń joǵary jaǵynda shoǵyrlanyp turady. Maýsym - shilde aılarynda gúldeıdi.
Shashyratqy – bıiktigi 1, 5 metrge deıin jetetin, shóp tektes ósimdik. Tamyry - jýan, uzyndyǵy 1metrden asady. Gúlderi kógildir tústi, japyraqtarynyń arasynda 2 - 3 -ten ornalasqan. Shilde - qyrkúıek aılarynda gúldeıdi. Qazaqstannyń Ońtústik Batysynda kóptep taraǵan.
Jalbyz - bıiktigi 20 - 60santımetrdeı, tik ósetin tórt qyrly sabaǵy bar kópjyldyq ósimdik. Tamyry kólbeı taramdalyp, uzyn bolyp ósedi. Gúlderi ýaq, qyzyl jasyl tústi, bári jınalyp masaq tárizdi sabaq barysynda ornalasqan. Maýsym aıynda qyrkúıekke deıin gúldeıdi.
Elimizde Ýkraına, Maldova, Krasnadar ólkesinde Qıyr Shyǵys, Belarýsıa, Prıbaltıka, Qazaqstanda ósedi.
Dárilik ósimdikter. júkteý
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń dárilik ósimdikter týraly bilimderin keńeıtý; oqýshylardy tabıǵatta ózderin durys ustaýǵa úıretý.
Dárilik ósimdikterdi ómirde paıdalana bilýge, óz aýlasyna mádenı ósimdikterdi ósirip kútip - baptaýǵa baǵyt berý.
Kórnekiligi: dárilik ósimdikterdiń sýreti, slaıd, fıto - shaı
Sabaqtyń barysy: 1. Psıhologıalyq daıyndyq.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý
1) Topyraqtyń quramyn ata
- topyraqtyń qunarlyǵy azaımaý úshin qandaı jumystar júrgiziledi?
- qunarly topyraq ne úshin qajet?
2) Ósimdikter tirshiligi úshin qajetti jaǵdaılar
3) Adam ósimdiksiz ómir súre ala ma? Eger jer betinde ósimdikter bolmasa, ne bolar edi?
4) jemister qurǵaq jáne shyryndy bolyp bólinedi. Qurǵaq jemisterdi atańdar, shyryndy jemister qaısysy?
3. Jańa materıalmen jumys.
Muǵalimniń kirispe áńgimesi: Qazaqstannyń ósimdik álemi ár túrli paıdaly ósimdikterge baı, onyń ishinde dárilik ósimdikterdiń alatyn orny erekshe. Dárilik preparattardyń 40 paıyzynan astamy dárilik ósimdikterden jasalǵan.
Qazaqstannyń dárilik ósimdikteri
Respýblıka terıtorıasynan 6000 - ǵa jýyq ósimdik túrlerin kezdestirýge bolady. Olardyń túrleriniń kóptigi jóninen Qazaqstan odaq kóleminde birinshi tur. Ósimdikter dúnıesiniń osyndaı moldyǵyna baılanysty olardyń ishindegi dárilik ósimdiktiń zertteýdiń mańyzdylyǵy aıtpasa da túsinikti.
Mal baǵýmen erte zamannan aınalysqan qazaq halqy shópteriń, jalpy ósimdikterdiń emdik, dárilik qasıetterin erteden bilgen. Sóıtip el arasynda aýrýǵa shaldyqqan adamdardy dárilik ósimdiktermen emdeý ilgeriden - aq keńinen taralǵan.
Ertede ómir súrgen ál - Farabı, Ábý Álı Ibn Sına, Barýnı ál - Djýrjanı jáne orta ǵasyrlarda ómir súrgen taǵy da basqa Shyǵys ǵalymdarynyń qazaq halyq medısınasynyń damýyna ásirese dárilik ósimdikterdi tanyp paıdalanýyna etken yqpaldary zor boldy.
Ár oblystyń, aımaqtyń, halyq dárilik ósimdikterdiń ár túrli qasıetterin ózderinshe paıdalanýy da múmkin.
Onyń da jóni bar. óıtkeni keıbir ósimdikterdiń birneshe túrli dárilik qasıetteri bar.
4. Slaıd arqyly dárilik ósimdiktermen tanystyrý
Aıýqulaq – bıiktigi 0, 4 - 1, 2 sm, qalyń qabyǵy túktenip turatyn eki jyldyq ósimdik. Japyraǵy uzynsha, kezektesip ornalasqan. Gúli ashyq sary tústi, ósimdik sabaǵynyń basynda masaq tárizdene ornalasqan, maýsym - tamyz aılarynda gúldeıdi.
Elimizdiń Evropalyq bóliginde ortalyq jáne Ońtústik aýdandarynda, kóbinese shabyndyq, toǵaıly qumdy jerlerde ósedi
Altyn tamyr - iri ári jýan tamyry bar, kóp jyldyq, shóp tektes ósimdik. Keıbir tamyrynyń salmaǵy 900g deıin jetedi. Tamrynyń syrt jaǵy altyn tústes sary da, ishki jaǵy aq tústi kepken kezde tamyrynyń
synǵan jeri ashyq qyzyl tústes bolady. Sary tústi gúlderi ósimdikterdiń joǵary jaǵynda shoǵyrlanyp turady. Maýsym - shilde aılarynda gúldeıdi.
Shashyratqy – bıiktigi 1, 5 metrge deıin jetetin, shóp tektes ósimdik. Tamyry - jýan, uzyndyǵy 1metrden asady. Gúlderi kógildir tústi, japyraqtarynyń arasynda 2 - 3 -ten ornalasqan. Shilde - qyrkúıek aılarynda gúldeıdi. Qazaqstannyń Ońtústik Batysynda kóptep taraǵan.
Jalbyz - bıiktigi 20 - 60santımetrdeı, tik ósetin tórt qyrly sabaǵy bar kópjyldyq ósimdik. Tamyry kólbeı taramdalyp, uzyn bolyp ósedi. Gúlderi ýaq, qyzyl jasyl tústi, bári jınalyp masaq tárizdi sabaq barysynda ornalasqan. Maýsym aıynda qyrkúıekke deıin gúldeıdi.
Elimizde Ýkraına, Maldova, Krasnadar ólkesinde Qıyr Shyǵys, Belarýsıa, Prıbaltıka, Qazaqstanda ósedi.
Dárilik ósimdikter. júkteý
You Might Also Like
-
Taraý: Eńbek jaǵdaılary
