InfoHub Logo

Búginde álemde álemdik qaýymdastyq moıyndaǵan 200-den astam memleket bar. Olardyń árqaısysynda ózderine tıisti erekshe belgileri, sonyń ishinde eltańbasy, ánurany men týy bar. Sonymen birge kóbinese mundaı kenep matalar bir nárseni áldeqaıda aıqyn kórsetip qana qoımaı, sol eldiń qyzyqty tarıhyn dálme-dál aıtyp turady. Tipti, óner týyndysy retinde qabyldanatyn týlar da bar. Mine osy túrli-tústilerdiń ishinen biz eń aıryqsha memlekettik rámizderdi tańdap aldyq.

Júgirtpe tý. Men aralynyń rámizi osyndaı bolyp tabylady. Bul aımaq Irland teńizinde Anglıa, Shotlandıa jáne Irlandıa aralyǵynda ornalasqan. Aral Brıtan kolonnasynyń memlekettik ıeliginde. Tý tikburyshty qyzyl kenep matadan jasalǵan, ortasynda ulttyq belgi – trıskelıon ornalasqan.

Júgirip kele jatqan bul úsh aıaq bir-birimen biriktirile otyryp, juldyz tárizdi áldeneni quraıdy. Grek tilinen aýdarǵanda bul rámiz «úsh aıaqpen júretin» degendi bildiredi. Ol adamdar oılap tapqan óte ejelgi rámizderdiń biri. Trıskelıonnyń sýretin Italıanyń soltústigindegi tarıhtan burynǵy úńgirlerden, sonymen qatar grek saýyttary men VI-VIII ǵasyrlardaǵy tıyndardan tapqan. Bul belgi Norvegıa men Sısılıada da kezdesedi.

Men aralyn mekendeýshiler trıskelıonnyń olarǵa skandınavıa elinen kelgendigin aıtady. Qalaı bolǵanda da, ol Hİİİ ǵasyrdan bastap araldyń ulttyq rámizi bolyp tabylady. Al jergilikti trıskelıonnyń mánin ulttyq uran bárinen de jaqsy túsindiredi: «Qaı jaqqa laqtyrsań da, ol tik turatyn bolady». Basqa sózben aıtqanda, dóńgelene júgirgen aıaqtar damýdy, turaqtylyqty jáne qozǵalysty bildiredi. Bul araldyń týy álemdegi eń eski týlardyń biri bolyp sanalady. Sońǵy ret ol Hİİİ ǵasyrdyń sońynda aýystyrylǵan eken. Ony resmı túrde 1971 jyldyń 27 tamyzynda bekitken.

Eń gýmanısik tý. Shveısarıa týy tik buryshty bolyp kelmeıtin álemdegi memleketterdiń arasyndaǵy ekinshi tý bolyp tabylady. Bul rámiz qyzyl sharshy túrinde, ortasyna aq tústiaıqysh tótesinen beınelengen. Sonymen birge aıqyshtyń ushtary qyzyl matanyń jıekterine deıin jetpeıdi. Tý resmı túrde HİH júzjyldyqta ulttyq rámiz retinde bekitilgen.

Shveısarıa týy Shvıs kantonynyń eltańbasynan shyqqan. Ol 1291 jyly Shveısarıa konfederasıasyn qurǵan osyndaı úsh birlestiktiń biri boldy. Osyndaı beınedegi tý alǵash 1339 jyly Laýpene mańyndaǵy shaıqas kezinde jaryqqa shyqty. Tek ol kezde aıqyshtar áldeqaıda jińishkeleý, matanyń jıekterine deıin sozylǵan bolatyn.

Shveısarıa týynyń túsi Qasıetti Rım ımperıasy kezeńinen beri ózgermegendigin aıta ketý kerek, al pishini jetildirile túsken. Konfederasıa kezeńinde tý úshburyshty boldy, keıinnen ol qyzyl fondaǵy birdeı bes sharshydan quralǵan aq tústi aıqyshqa ózgerdi. Sosyn tek 1889 jyly ǵana tý óziniń qazirgi túrine endi.

Dál osy Shveısarıa týyn eń gýmanısik tý dep aıtýǵa bolady. Óıtkeni onyń aldyńǵy sharshylardan quralǵan aıqyshy bar túri Qyzyl Kresiń tanymal belgisiniń túp beınesi boldy. Tek tústeriniń ǵana orny aýystyryldy. Osyndaı qaıyrymdylyq uıymynyń negizin qalaýshy, Shveısarıa azamaty Jan Anrı Dúnanǵa osylaısha laıyqty qurmet kórsetilgen.

Muhıtqa bólengen tý. Marıana aralynda Gýam memleketi ornalasqan. Onyń týy kók kenep matadan jasalyp, jıegi qyzyl jıektememen kómkerilgen. Kók tús, túsingenimiz boıynsha, araldy barlyq jaǵynan qorshap jatqan Tynyq muhıtty bildiredi. Al qyzyl jıekteme – Ispanıa men Japonıa basqynshylyǵy kezinde tógilgen turǵyndardyń qany. Alǵashynda týdyń qyzyl jıektemesiz nusqasy bekitilgen, bul 1917 jyly 4 shildede bolǵan. Al 1948 jyly bul memlekettik rámizdiń qazirgi nusqasy jaryq kórdi.

Týdyń ortasyna Gýam memleketiniń eltańbasy ornalastyryldy. Pishini boıynsha ol, jergilikti turǵyndar soǵys kezinde jáne ańshylyqqa paıdalanǵan alǵashqy bazaltty qarýdy eske túsiredi. Sozylyńqy sopaqshanyń ortasynda Gýamnyń astanasy Hagatny qalasynyń múıisi beınelengen. Onda Samoa men Polınezıa halyqtary arasyndaǵy óte tanymal proa qaıyǵy júzip júr. Sondaı-aq týdyń ortasynan kokos pálmasy ósken jaǵalaýdy, jergilikti ózendi jáne jartasty kórýge bolady. Sol jerde memlekettiń ataýy – GUAM qyzyl áriptermen jazylǵan.

Kishigirim eltańba óte sımvolıkalyq túrde shyqqanyn aıta ketý qajet. Mysaly, proa qaıyǵy araldyń baıyrǵy turǵylyqty halqynyń batyldyǵyn beıneleıdi. Bir kezderi onda aborıgender Tynyq muhıttyń sheksiz aıdynyn emin-erkin batyl túrde sharlaǵan. Muhıtqa quıatyn ózen jergilikti turǵyndardyń óz jerleriniń resýrstaryn basqalarmen de bólisýge ázir ekendigin kórsetedi. Jaǵalaý dál sol turǵylyqty halyqtyń óz otany men onyń tabıǵatyna degen adaldyǵyn bildiredi.

Jartas – bul turǵyndardyń bolashaq urpaqqa ózderiniń mádenıetin, tili men atamuralaryn qaldyrýǵa bergen ýádeleri. Qunarsyz qumda ósip turǵan kokos pálmasy, aral turǵyndarynyń, shydamdylyǵy men tabandylyǵyn bildiredi. Aǵash dińiniń maıysyp turýy Gýam halqynyń basynan ótkerýge týra kelgen synaqtary týraly aıtyp tur. Kókshil tús araldyń aspanmen jáne jermen tyǵyz baılanysynyń kýási.

Standartqa saı emes tý. Ádette ulttyq týlar tikburyshty pishinde bolyp keledi. Alaıda, jalpyǵa birdeı qabyldanǵan veksıllologıa (bul ǵylym týlar men jalaýshalardy zertteıdi) qaǵıdalaryna baǵynbaıtyn da tý bar. Bul aıryqsha rámiz Nepalǵa tıesili. Ol biriniń ústine biri qoıylǵan eki qyzyl úshburyshtan turady. Kenep matanyń jıegi tolyqtaı kók túspen kómkerilgen.

Tús tańdaýlary tolyq aqtalǵan – qyzǵylt-kók eldiń ulttyq túsi bolyp sanalady,  al kók tús – beıbitshilikti bildiredi. Ústińgi úshburyshta aq tústi aı ornalastyrylsa, tómengisinde kún beınelengen. Buryndary bul aspan shyraqtary týda bet-beınesimen beınelengen bolatyn. Bul jerde aı men kúnniń beınelenýi Nepal memleketi de, aı men kún tárizdi uzaq ómir súredi degendi bildiredi.

Mundaı tý, Ranalar áýletine tıesili eki jalaýshanyń qıystyrylýy bolyp tabylady degen de sóz bar. Bul otbasylardyń ókilderi eldi óte ertede basqarǵan. Sonymen birge týdyń úshburyshty pishinin Gımalaıdyń belgisi retinde de qabyldaýǵa bolady. Eki úshburysh eldegi eki uly dinniń – býddızm men ındýızmniń birligi týraly da aıtyp turýy múmkin. Eldiń aıryqsha týy 1962 jyly 16 jeltoqsanda bekitilgen.

Atbas talshyn Ogaıo. Bul tý memlekettik bolmasa da, óziniń birtýmalyǵy boıynsha nepaldyq rámizben ońaı saıysqa túse alady. Amerıkalyq Ogaıo shtatynyń týy 1902 jyly 10 shildede bekitilgen. Ol basqa shtattardyń rámizderiniń arasynda, pishininiń klasıkalyq tikburyshty emestigimen erekshelenedi. Bul týdy sıpattaý qıynǵa túsedi. Ústińgi jáne astyńǵy jıekteri sabynan bastap ushyna qaraı bıiktigi boıynsha kishireıe beredi, týdyń ushynda, tipten, súıir buryshtalǵan oıyǵy bar.

Biraq, beınelemesi tolyqtaı túsinikti. Úlken kók tústi úshburysh shtattyń taýlary men ańǵarlary jaıynda aıtyp tursa, jolaqtar – bul joldar men ózender, jáne de Soltústik-batys aýmaǵynyń, ishine Ogaıo da kiretin bes shtatyn bildiredi. 17 juldyz shtattyń, odaqqa kirgen 17-nshi qatysýshy bolǵandyǵy jóninde aıtyp tur. Úshburyshtyń ortasynda ishinde qyzyl domalaǵy bar aq sheńber bar, ol jalaýshaǵa «atbas talshyn» degen ataý beredi. Shyndyǵynda bul shtat ataýynyń birinshi  árpiniń sımvolıkalyq túrde beıneleýi.

Eń ósimdikti tý. Ózdiginen basqarylatyn Norfolk aýmaǵy Tynyq muhıtta Avstralıadan shyǵysqa qaraı ornalasqan. Bul kishigirim memlekettiń týy kanadanyń týyna qatty uqsaıdy. Bul týdyń jıekterinde de ashyq tústi jıekteme, al ortasynda – aq jolaq bar. Dál sol jolaqta eldiń basty belgisi ornalasqan. Kanadanyń týynda úıeńki japyraǵy beınelense, Norfolk týynda bútindeı aǵashqa oryn berilgen. Munda, tek osy aralda ósetin jergilikti qaraǵaı sýrettelgen. Týdyń eki jaǵyndaǵy jasyl tústi jolaqtar jergilikti baı floraǵa arnalǵan.

Bul rámizdiń qazirgi qalpynda bekitilgenine de tipten kóp ýaqyt óte qoımaǵan, ol 1980 j. bekitilgen. Al ony aldyńǵy ótken ǵasyrda qurastyrǵan edi. Sonymen birge týdaǵy jarastyq tapqan jasyl shóp araldyń tarıhymen de úılesimdilik tabady. Norfolkty 1774 jyly ataqty kapıtan Djeıms Kýk ashqan. Aralǵa uzaq jyldar boıy Anglıa men Avstralıadan qylmyskerler jer aýdaryldy. Nátıjesinde bul jer úlken bir kolonnıaǵa aınalyp, ol tipten 1854 jylǵa deıin ómir súrdi. Sol kezderde túrme jabyldy da, Norfolkqa jaqyn jerdegi araldardan tolyqtaı beıbit turǵyndar ákelindi.

Eń jylandy tý. Kishi Antıl araldarynyń quramyna kiretin Martınıka aralynyń óziniń resmı týy bar. Ataýy fransýz trıkolory bolyp tabylady, eýropalyq respýblıkanyń teńizdiń arǵy jaǵyndaǵy departamenti bolýy esebinen, bul tańǵalarlyq jaıt emes. Al Martınıkanyń qazirgi ýaqytta resmı emes mártebesi bar tarıhı týy, áldeqaıda ózgesheleý. Ony 1766 jyly 4 tamyzda qabyldaǵan.

Tý sol kezdegi Fransıanyń teńiz jalaýshasy bolyp tabylady – kók tústi fondaǵy aq tústi aıqysh. Jolaqtarǵa tórt L árpi ornalastyrylǵan, olar bul nusqada jergilikti syldyrmaqty jylandar stılinde beınelengen. Bul baýyrymen jorǵalaýshylar týda kezdeısoq beınelenbegendigin aıta ketken jón – aralda syldyrmaqty jylandar shynymen de óte kóp. Buǵan qosa, jergilikti ańyzdarǵa súıensek, Martınıkaǵa jylandardy qonys aýdarýshy-plantasıa ıegerleri ákelgen desedi.

Eń qanyq tý. Bul tarıhı tý da Fransıaǵa táýeldi aýmaqqa tıesili. Sóz Atlant muhıtynda ornalasqan Sen-Per jáne Mıkelon araldary týraly bolyp otyr. Tý, shyn máninde, geraldıkalyq eltańba bolyp tabylady. Kemesi bar negizgi bóligi muhıtty jáne qaıyq alǵash ashýshy Jak Karteni bildiredi.

Saby jaǵyndaǵy bóliginde úsh tanymbelgi ornalasqan. Olar osy jerlerdiń alǵashqy qonys aýdarýshylary -  baskiler, bretandyqtar men normandar jaıynda eske salady. Sáıkesinshe baıraqta Baskiler memleketinińtýy ıkýrrıná, Bretan týynyń bir bóligi «aqkis terisi» jáne Normandıa rámizi qyzyl fondaǵy eki qabylan beınelengen.

Eń halyqaralyq tý. Alǵashynda, áldekim jáı ázildep, Ulybrıtanıa men EO týlaryn amerıkalyq tıp boıynsha kompozısıa túrinde qosa salǵandaı bolyp kórinýi múmkin. Shyn máninde bul Kýka araldary memlekettik qurylymynyń shynaıy týy. Bul jerler Tynyq muhıttyń ońtústik bóliginde jatyr. Araldar aǵylshyn teńiz saıahatshysynyń qurmetine atalsa da, ol bul araldardy alǵashqy ashýshy emes, ol bul araldardy Hervı araldary dep ataǵan. Al muhıttaǵy bul qurǵaq tilim jerlerdi ıspandyqtar tapqan.

Óziniń qazirgi ataýyna araldar orys teńiz saıahatshysy Ivan Krýzenshternniń arqasynda ıe bolǵan. Týǵa qarasańyz, araldar buryndary otarlyqty bastan ótkergendigi aıqyn baıqalady. Brıtandyq kók tústi teńiz týy Jańa Zelandıamen baılanysy jóninde aıtyp tur. Kýka araldary onymen erkin qaýymdastyqqa kiredi. Juldyzdar Qudaıǵa degen senimniń, sonymen qatar turǵyndardyń tarıhtardan bastap kele jatqan kúshiniń belgisi. 15 juldyz – bul toparaldyń 15 araly. Olardy bir sheńberge biriktirý jergilikti halyqtardyń kúshi men birligin beıneleıdi.

Jatǵalamsharlyq tý. Eger barlyq resmı emes týlar báribir de naqty bireýdi tanystyratyn bolsa, onda bul tý jerdegi qandaı da bir aýmaqqa bekitilmegen. Adamzat balasynyń Mars ǵalamsharyna qashan aıaq basatyny áli belgisiz. Alaıda, dál sol sátte onyń qolynda jańa ǵalamsharǵa arnalǵan jer turǵyndary arnaıy ázirlegen aıryqsha týdyń bolýy ábden múmkin.

Bul jınaqy trıkolordyń qandaı da bir resmı mártebesi joq jáne de ázirge bolmaýy da múmkin. Óıtkeni ázirge halyqaralyq zańnama aspan denelerin menshikteýge ruqsat bermeıdi, ıaǵnı olarǵa ázirge týdyń da qajeti joq. Esesine bul týdy Qyzyl ǵalamshardy ıgerý jónindegi komersıalyq emes uıym bekitip qoıǵan. Kim biledi, múmkin dál osy Marsıan qaýymdastyǵynyń elshisi ol jerge alǵash bolyp aıaq basatyn shyǵar?

Bul resmı emes tý ǵalamshardyń bolashaǵyn bildiredi. Qyzyl tús – bul Marstyń ózi, qazir qandaı bolsa, týra sondaı. Jasyl men kók tús – bul adamzattyń ǵalamshardy ıgerý múmkindiginiń kezeńderi, eger de oǵan bizdiń kúshimiz ben tózimdiligimiz jetse. Týdyń mundaı tústeri men olardyń máni amerıkalyq fantas Kım Stenlı Robınsonnyń ataqty «Qyzyl Mars», «Jasyl Mars», «Kók Mars» trılogıasymen tikeleı baılanysty ekenin aıta ketý qajet. Týdyń mártebesi resmı emes bolsa da, ol tolyqtaı resmı mekemelerde jetildirilý ústinde.

Mars týyn Devon kanadalyq aralyndaǵy Fleshın marstyq arktıkalyq zertteý stansıasynan jáne Iýta shtatyndaǵy Marstyq Shól dalalyq ǵylymı-zertteý stansıasy qalashyǵynyń keıbir nysandarynankórýge bolady. 1999 jyly tý ǵaryshta bolyp keldi, amerıkalyq «shattldardyń» bireýimen birge ázirge tek jer aınalasyndaǵy orbıtada.

---