- 05 naý. 2024 03:43
- 297
Eńbek – er atandyrady
Taqyryby: Eńbek – er atandyrady.
Maqsaty: Eńbektiń túrlerin, eńbek etýge, eńbektiń nany tátti ekenin túsindirý.
Muǵalim
Baqyty asqan patshadan,
Mıymen asqan qara artyq.
Saqalyn satqan káriden,
Eńbegin satqan bala artyq
Oqýshy
Jaınatar keń ólkeni,
Bolashaqtyń erteńi.
Biz baqytty balamyz,
Ata - ananyń órkeni.
Eńbek týraly álbomdar jáne sýretter kórsetiledi.
Eńbek týraly taqpaqtar;
Qaramaı ýaqytyna qıynyna,
Qaramaı ýaqyttyń quıynyna,
Erteńge bara jatyr eńbek endi.
Jer sharyn salyp alyp ıyǵyna.
Biledi ony terlep kórgen,
Terleseń keter onda kernep keýdeń.
Adam men birge týyp bastalady,
Ol talaptaný, umtylý, eńbektenýden.
Erinshekten er shyqpaıdy,
Eshqashan,
Óıtkeni,
Eńbek etpeı ter shyqpaıdy.
Jalqaý bolsań jasyńnan,
Uıqy qalmas qasyńnan.
Eńbek súıseń tabylar,
Bar jaqsylyq qasyńnan.
Bulaq aqsa - kól toq,
Kók shóp ósse - tól toq.
Qos bilegin sybanyp,
Eńbek etse – er toq.
Jaqsy bala eńbekshil,
Er azamat bolady.
Qıyndyqty jeńip kil,
Qushaǵy gúlge tolady.
Kórinis: Eńbekpen tapqan tıyn.
Avtor: Juldyz Ákesi: Raıymbek Anasy: Aıdana Balasy: Jaras
Eńbek túrleri
Aqyl oı eńbegi ıeleri: oqýshy, muǵalim, dáriger, jazýshy, aqyn, jyraý.
Dene eńbegi ıeleri: eginshi, malshy, shahter, kenshi, sportsmen.
Eńbek týraly maqal - mátelder.
Beınetiń qatty bolsa,
Tatqanyń tátti bolar,
Dıqan ekkenin jeıdi
Jylqy tepkenin jeıdi.
Eńbegiń saıly bolsa,
Jegeniń maıly bolar.
Mańdaıy terlemegenniń,
Qazany qaınamaıdy.
Eńbek adamdy bútindeıdi,
Jalqaýlyq tútip jeıdi.
Eńbek ómirdi uzartady,
Uıat betti qyzartady
Eńbek shıratady,
Ómir úıretedi.
Eńbek degen baılyq bar,
Erinbegen jetetin.
Bı: Qamajaı
Eńbek – er atandyrady. júkteý
Maqsaty: Eńbektiń túrlerin, eńbek etýge, eńbektiń nany tátti ekenin túsindirý.
Muǵalim
Baqyty asqan patshadan,
Mıymen asqan qara artyq.
Saqalyn satqan káriden,
Eńbegin satqan bala artyq
Oqýshy
Jaınatar keń ólkeni,
Bolashaqtyń erteńi.
Biz baqytty balamyz,
Ata - ananyń órkeni.
Eńbek týraly álbomdar jáne sýretter kórsetiledi.
Eńbek týraly taqpaqtar;
Qaramaı ýaqytyna qıynyna,
Qaramaı ýaqyttyń quıynyna,
Erteńge bara jatyr eńbek endi.
Jer sharyn salyp alyp ıyǵyna.
Biledi ony terlep kórgen,
Terleseń keter onda kernep keýdeń.
Adam men birge týyp bastalady,
Ol talaptaný, umtylý, eńbektenýden.
Erinshekten er shyqpaıdy,
Eshqashan,
Óıtkeni,
Eńbek etpeı ter shyqpaıdy.
Jalqaý bolsań jasyńnan,
Uıqy qalmas qasyńnan.
Eńbek súıseń tabylar,
Bar jaqsylyq qasyńnan.
Bulaq aqsa - kól toq,
Kók shóp ósse - tól toq.
Qos bilegin sybanyp,
Eńbek etse – er toq.
Jaqsy bala eńbekshil,
Er azamat bolady.
Qıyndyqty jeńip kil,
Qushaǵy gúlge tolady.
Kórinis: Eńbekpen tapqan tıyn.
Avtor: Juldyz Ákesi: Raıymbek Anasy: Aıdana Balasy: Jaras
Eńbek túrleri
Aqyl oı eńbegi ıeleri: oqýshy, muǵalim, dáriger, jazýshy, aqyn, jyraý.
Dene eńbegi ıeleri: eginshi, malshy, shahter, kenshi, sportsmen.
Eńbek týraly maqal - mátelder.
Beınetiń qatty bolsa,
Tatqanyń tátti bolar,
Dıqan ekkenin jeıdi
Jylqy tepkenin jeıdi.
Eńbegiń saıly bolsa,
Jegeniń maıly bolar.
Mańdaıy terlemegenniń,
Qazany qaınamaıdy.
Eńbek adamdy bútindeıdi,
Jalqaýlyq tútip jeıdi.
Eńbek ómirdi uzartady,
Uıat betti qyzartady
Eńbek shıratady,
Ómir úıretedi.
Eńbek degen baılyq bar,
Erinbegen jetetin.
Bı: Qamajaı
Eńbek – er atandyrady. júkteý