Eńbek - ólim jan qanatyn qıatyn,
Eńbek - ólim jandy ashýdan tyıatyn.
Eńbek degen - eńbektegen mylqaý dıý,
Janshyp, jannyń sulý synyn joıatyn.
Erdi, eńbek, ot júrekti jerleıdi,
Janǵa aspanǵa órleýge erik bermeıdi.
Eńbek ezip, soqyr qońyzǵa aınalyp,
Sorly adamzat kókte kúndi kórmeıdi.
Eńbek - qarǵys, adamǵa ashý Alladan,
Adamzatqa - «eńbek qyl» dep qarǵaǵan.
Máńgi baıram jumaǵynan aırylyp,
Adam basta «dúnıe» dep zarlaǵan.
Ótken zaman - malǵun eńbek bılegen,
Adamzattyń oı-qıalyn ılegen.
Sol eńbekten qaryn toıyp qampıǵan,
«Táńiriń - men...»,- dep jerge, kórge súıregen.
Máńgi baıram, kóktegi jumaq umytylǵan,
«Zabýr», «Táýrat», «İnjil», «Quran» jyrtylǵan.
Ideal úlken, Aısa, Musa - kelemej,
Jalǵyz ǵana qaryn qalǵan qampıǵan...
Quldyq sińgen adamzattyń boıyna,
Máńgi baıram kelmeıdi onyń oıyna.
«Jasa, eńbek!» dep jazyp alǵan týyna,
Daıarlaǵan azattyqtyń toıyna.
Eńbek osy oı-qıaldy baılaıtyn,
Eńbek osy qartqa qol cap aıdaıtyn.
Súırep júrip laǵnattyń qamytyn,
Zaman qaıda máńgi baıramdy oılaıtyn?!
Adamzattyń táni túgil, jany qul,
Adamzattyń oı-ımany, ary qul.
Azǵan adam qolyn urmaq quldyqqa,
Adamzattyń bári - eńbekshil, bári qul.
Keler me kún eńbek malǵun óletin,
It qaryndy qoryldatyp kómetin,
Qıaldyń aq qanatyna qonyp ap,
Máńgi baıram dúnıesine kiretin?
Kelse sol kún, men Kún bolyp kúler em,
Kelse sol kún, júırik jeldeı júrer em...
Kelse sol kún, o, darıǵa, jurtyma
Sýdaı sulý jyrlar jyrlap berer em.

1 «Táýratty» Musa paıǵambar, «Zabýrdy» Dáýit paıǵambar, «İnjildi» Isa paıǵambar, «Qurandy» Muhammed paıǵambar jazǵan (M. Jumabaev eskertpesi).

---