InfoHub Logo

Taqyryby: Eńbekqorlyq pen erinshektik
Maqsaty: Oqýshylardyń «eńbek» qundylyǵy týraly túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri:
- eńbekqor men erinshek týraly túsinik berý;
- eńbekke qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý;
- eńbeksúıgishtikke tárbıeleý;

Kórneki quraldar: ınteraktıvti taqta, úntaspa, aq qaǵazdar, oqýlyq, dápter.
Shattyq sheńberi:
Balalar sheńber quryp turady. «Bolaıyqshy osyndaı» ánin bári birge aıtady.
Jaqsy bala eńbekshil,
Er azamat bolady.
Qıyndyqty jeńip kil,
Qushaǵy gúl tolady.

Qaıyrmasy:
Eńbekshil osyndaı,
Bolaıyqshy dosym – aı...

Áńgimelesý
Oqýshylardyń eńbekqorlyq pen erinshektik týraly túsinikterin bilý maqsatynda áńgimelesý suraqtary:
- Eńbektený adamǵa ne úshin qajet?
- Eńbekqorlyq adamdy taǵy qandaı qasıetterge baýlıdy?
- Ózińdi eńbekqormyn dep sanaısyń ba?

Túıindeý
Eńbekqor adam aınalasyna da syıly, bedeldi bolady. Eńbekqorlyq adamdy shydamdylyqqa, tabandylyqqa, uqyptylyqqa, maqsat qoıýǵa, adamdarmen durys qarym - qatynas jasaı bilýge jáne shyǵarmashylyqqa jeteleıdi.
Mátinmen jumys
V. A. Sýhomlınskııdiń «Eńbeksúıgish pen Erinshek» ertegisin oqyp berý. Balalardyń túsinikterin baıqaý úshin suraqtar qoıý:
- Eńbeksúıgish pen erinshektiń áreketterin salystyryp, erekshelikterin aıtyp berińder.
- «Naǵyz adamnyń ótken jyldary óshpeıdi» degendi qalaı túsinesińder?
- Eńbeksúıgishtiń boıyndaǵy jaqsy qasıetterdi atap berińder?
Balalardyń jaýaptaryn muǵalim túıindeıdi:
- Eńbekti súıetin adam kóp eńbektenedi. Óz eńbeginiń arqasynda urpaǵyna, halqyna mura qaldyrady. Al erinshek jalqaýlyǵynyń nátıjesińde óz kúnin áreń kóredi.
Sergitý sáti
Qyrǵa shyqsań órlep, (Qoldaryn kezek – kezek joǵary kóteredi)
Munyń aty – Eńbek. (Eki qolyn jaıady)
Keste tikseń, zerlep, (Oń qolyn ıne ustap, tikken qımyldy kórsetedi)
Munyń aty – Eńbek. (Eki qolyn jaıady)
Sabaǵyńdy jóndep (Janyndaǵy kórshisine qarap sol qolyn jaıady)
Ázirlenseń – Eńbek. (Eki qolyn jaıady)
Qıyndyqtyń bárin (Qushaǵyn ashady)
Eńbek qana jeńbek. (Eki qolyn jaıady.)

Tapsyrma
«Adal eńbek» degendi qalaı túsinesińder?
«Eńbektiń jemisi» degendi qalaı túsinesińder?
Túıindeý
Adal eńbek adamdy tabysqa, baqytqa, qýanyshqa jetkizedi.
Adam eńbektiń dámin ózi ter tókkende ǵana jaqsy sezinedi.
Jasaǵan eńbegiń esh ketpeı, paıdaly bolǵany ózińe ǵana emes, aınalańdaǵy adamdarǵa da, qoǵamǵa da paıdaly, jemisti bolady.
Adal eńbektiń nátıjesi adamdy qýanyshqa bóleıdi. Adam óz maqsatyna erinbeı eńbek etkende ǵana qol jetkize alady.

Dáıeksóz
«Eńbek – qýanysh, jalqaýlyq - aıyrylmas azap»
Abaı.
Adam, eń bastysy, eńbektenýge, ıaǵnı adam bir iske kúsh – qýatyn, aqyl - oıyn jumsaýǵa erinbeýi kerek. Óıtkeni jalqaýlyq, erinshektik adamnyń ózin jáne ómirin tozdyrady. Al erinbeı eńbek etseń, maqsatyńa, armanyńa jetesiń. Armanyń oryndalsa, ózińdi baqytty sanaısyń.
Eńbektiń paıdasy:
tárbıeleıdi,
jigerlendiredi,
kúsh beredi,
qýantady,
baqytty etedi,
ómir súrýge úıretedi,
únemshil bolýǵa úıretedi,
shıratady,
shynyqtyrady.

Jańa aqparat
Adam erinbeı eńbek etý arqyly qýanyshqa, shattyqqa bólinedi.
Eńbeksúıgishtik, eńbekqorlyq jáne eńbekti baǵalaı bilgen adam ómirde qurmetke bólenedi.
Toppen jumys
1 - topqa. Berilgen kestege erinshek pen eńbekqorǵa tán belgilerdi bólip jazyńdar.
2 - topqa. Eńbek týraly maqal – mátel jazyńdar.

Qorytyndylaý
Adam boıyndaǵy eń bir jaǵymsyz qylyq – erinshektik, ondaı adamnyń iske moıny jar bermeıdi. Osyǵan baılanysty Abaı atamyz 38 – qarasózinde «Kúlli adam balasyn qor qylatyn úsh nárse bar. Sonan qashpaq kerek. Áýeli – nadandyq, ekinshi - erinshektik, úshinshi – zalymdyq – degen eken.
Júrekten júrekke
Balalar sheńber quryp turady. Bir – birine jaqsylyq tilep, izgi tilek aıtady.