«Siz» degen - ádep, «biz» degen – kómek
Taqyryby: «Siz» degen - ádep, «biz» degen – kómek
Maqsaty: Balalardyń «syılastyq», «qamqorlyq» qundylyqtary týraly túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri:
ózara syılastyq qarym - qatynastarynyń adam ómirindegi mánin túsindirý;
birlesip eńbek etýge qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý;
ózara syılastyqqa, ózara kómekke, birlikke tárbıeleý.
Kórneki quraldar: oqýlyq, dápter, túrli - tústi qaǵazdan qıyp jasalǵan úıdiń maketi.
Shattyq sheńberi:
Balalar muǵalimmen birge shattyq sheńberin qurady. Barlyǵy birge óleń joldaryn qaıtalaıdy.
Ádep
B. Úsenbaev
Syılastyqty izdegen,
Ádep saqtar izgi óren
Sypaıylyq belgisi –
Úlkenderge «Siz» degen...
Áńgimelesý
a) «Ózara syılastyq» degendi qalaı túsinesińder?
á) Sender qandaı jaǵdaıda, kimderge kómek kórsetesińder?
Mátinmen jumys
Oqýshylarǵa E. Ótetileýovtiń «Birlik» áńgimesin oqyp berý, mazmunyn túsindirý, suraqtarǵa jaýap alý.
1) «Birlik» degendi qalaı túsinesińder?
2) Jalǵyz bop istegen jumystan, kóp bolyp jasaǵan istiń qandaı aıyrmashylyǵy bar?
3) Sender dostaryńmen birlesip jumys istegende qandaı sezimge bólendińder?
Sahnalaý
Balalar A. Estenovtiń «Bes nársege asyq bol!» atty óleńin sahnalap kórsetedi.
Qatysýshylar: Muǵalim, Qanaǵat, Raqym, Tereń oı, Talap, Eńbek
Jaǵdaıattardy taldaý
Balalardyń sabaqta túıgen oılaryn bekitý maqsatynda jaǵdaıattardy taldaý uıymdastyrylady.
1. Ulanǵa áke - sheshesi jumysqa keterde:
- Balam, biz jumystan kelgenshe sabaǵyńdy oqyp bolǵan soń, úıdiń aınalasyn jınastyr, úıge sý alyp kel,- dep tapsyrdy. Ulan sabaq oqyp bolǵan soń, úıge onyń dostary Aıdyn men Dıdar kelip, Ulandy fýtbol oınaýǵa shaqyrdy. Ulan áke - sheshesiniń tapsyrmasyn oryndaýdy, álde dostarynyń kóńilinen shyǵý kerek ekenin bilmedi.
Sender Ulannyń ornynda bolsańdar, ne ister edińder?
2. Jańyl óziniń inisi Ernarmen úıdiń aýlasynda oınap júr edi. Ekeýiniń tusynan kórshi úıdegi Gúlnardyń anasy dúkennen kele jatyr edi, Ernar:
- Gúlnar bizben oınasyn, shaqyryp jibershi,- dedi. Jańyl inisiniń sózine
uıalyp qalyp, Ernarǵa áldeneni túsindire bastady.
Jańyl inisine ne týraly aıtty?
3. Búgin senbilik. Keshe muǵalim mektepke sypyrtqy, shelek alyp kelýlerin tapsyrǵan. Mektep aldynda barlyq mektep oqýshylaryna jınalys bolyp, ár synypqa ár túrli jumystar tapsyryldy. 3 - synyp oqýshylaryna mektep aýlasyn sypyrýdy jáne gúlderge sý quıý jumystary tapsyryldy. Senbilikke synyptaǵy barlyq oqýshylar jınaldy. Uldar mektep aýlasyn sypyryp, al qyzdar gúlge sý quıdy. Synyp jetekshisi balalarǵa qyzyǵa qarap tur. Balalar ózderine júktelgen jumysty uıymshyldyqpen tez ári uqypty aıaqtady.
Bul synypty qandaı synyp dep oılaısyńdar?
Dáıeksóz
«Kóp júrgen jer - kóńildi,
Kóp eńbegi - ónimdi»
Oıyn – jattyǵý
Maqal - mátelderdegi kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi qoıý.
1. Kópshilikten bereke ketpes,
Berekeden.......... ketpes. (mereke )
2. Birlik bar jerde,.......... bar (tirlik)
3. Tatýlyq – tabylmas......... (baqyt )
4. Igilik basy –............. (yntymaq)
5. Birligi....... el tozady, (joq)
Birligi....... el ozady. (kúshti)
Jańa aqparat
Adamdar arasyndaǵy izgilik, syılastyq qarym - qatynasynan ádeptilik týady. Ádepti adam bıazy, sypaıy, ınabatty, izetti, tártipti bolady.
Dáptermen jumys
Tapsyrma
Óleńdi oqyńdar. Óleńnen túıgen oılaryńdy jazyńdar.
«Siz», «biz» degen jyly sóz
Ó. Turmanjanov
«Siz», «biz» degen jyly sóz – Barshaǵa kerek jaqsylyq!
Jylytady júrekti. Qyzǵanbaı bólip alyńyz!
Jaqsylyq bılep jandy tez, «Siz», «biz» degen jyly sóz –
Oıatady ıgi tilekti. Jaqsylyqtyń meıiri.
Bireýge bireý jaqsylyq, Bir - birine bolyp kóz,
Tilese árkez jany ashyp, Keń bolsyn adam peıili!
Osy bir shyryn – táttilik,
Turmaı ma janǵa jarasyp?!
Qorytyndylaý
Árbir adam «Siz» ben «biz» týraly umytpasa, ony ómirde qoldansa, onda barlyq adamdar bir - birimen jarastyǵyn, syılastyǵyn tabady, álemde tynyshtyq ornaıdy, beıbit, baqytty ómir bolady.
Júrekten – júrekke
Balalar dostyq sheńberin qurady.
A. Estenovtiń «Ádep» atty óleńin oqıdy.
Ádep, izet, ıba da – Ádep - altyn sabyryń,
Sharaınasy janyńnyń Jeteleıtin muratqa
Ádeptini syıla da, Ádep - talap, jalynyń,
Táńirińdeı tabynǵyn. Aq jelkenin qulatpa.
Maqsaty: Balalardyń «syılastyq», «qamqorlyq» qundylyqtary týraly túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri:
ózara syılastyq qarym - qatynastarynyń adam ómirindegi mánin túsindirý;
birlesip eńbek etýge qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý;
ózara syılastyqqa, ózara kómekke, birlikke tárbıeleý.
Kórneki quraldar: oqýlyq, dápter, túrli - tústi qaǵazdan qıyp jasalǵan úıdiń maketi.
Shattyq sheńberi:
Balalar muǵalimmen birge shattyq sheńberin qurady. Barlyǵy birge óleń joldaryn qaıtalaıdy.
Ádep
B. Úsenbaev
Syılastyqty izdegen,
Ádep saqtar izgi óren
Sypaıylyq belgisi –
Úlkenderge «Siz» degen...
Áńgimelesý
a) «Ózara syılastyq» degendi qalaı túsinesińder?
á) Sender qandaı jaǵdaıda, kimderge kómek kórsetesińder?
Mátinmen jumys
Oqýshylarǵa E. Ótetileýovtiń «Birlik» áńgimesin oqyp berý, mazmunyn túsindirý, suraqtarǵa jaýap alý.
1) «Birlik» degendi qalaı túsinesińder?
2) Jalǵyz bop istegen jumystan, kóp bolyp jasaǵan istiń qandaı aıyrmashylyǵy bar?
3) Sender dostaryńmen birlesip jumys istegende qandaı sezimge bólendińder?
Sahnalaý
Balalar A. Estenovtiń «Bes nársege asyq bol!» atty óleńin sahnalap kórsetedi.
Qatysýshylar: Muǵalim, Qanaǵat, Raqym, Tereń oı, Talap, Eńbek
Jaǵdaıattardy taldaý
Balalardyń sabaqta túıgen oılaryn bekitý maqsatynda jaǵdaıattardy taldaý uıymdastyrylady.
1. Ulanǵa áke - sheshesi jumysqa keterde:
- Balam, biz jumystan kelgenshe sabaǵyńdy oqyp bolǵan soń, úıdiń aınalasyn jınastyr, úıge sý alyp kel,- dep tapsyrdy. Ulan sabaq oqyp bolǵan soń, úıge onyń dostary Aıdyn men Dıdar kelip, Ulandy fýtbol oınaýǵa shaqyrdy. Ulan áke - sheshesiniń tapsyrmasyn oryndaýdy, álde dostarynyń kóńilinen shyǵý kerek ekenin bilmedi.
Sender Ulannyń ornynda bolsańdar, ne ister edińder?
2. Jańyl óziniń inisi Ernarmen úıdiń aýlasynda oınap júr edi. Ekeýiniń tusynan kórshi úıdegi Gúlnardyń anasy dúkennen kele jatyr edi, Ernar:
- Gúlnar bizben oınasyn, shaqyryp jibershi,- dedi. Jańyl inisiniń sózine
uıalyp qalyp, Ernarǵa áldeneni túsindire bastady.
Jańyl inisine ne týraly aıtty?
3. Búgin senbilik. Keshe muǵalim mektepke sypyrtqy, shelek alyp kelýlerin tapsyrǵan. Mektep aldynda barlyq mektep oqýshylaryna jınalys bolyp, ár synypqa ár túrli jumystar tapsyryldy. 3 - synyp oqýshylaryna mektep aýlasyn sypyrýdy jáne gúlderge sý quıý jumystary tapsyryldy. Senbilikke synyptaǵy barlyq oqýshylar jınaldy. Uldar mektep aýlasyn sypyryp, al qyzdar gúlge sý quıdy. Synyp jetekshisi balalarǵa qyzyǵa qarap tur. Balalar ózderine júktelgen jumysty uıymshyldyqpen tez ári uqypty aıaqtady.
Bul synypty qandaı synyp dep oılaısyńdar?
Dáıeksóz
«Kóp júrgen jer - kóńildi,
Kóp eńbegi - ónimdi»
Oıyn – jattyǵý
Maqal - mátelderdegi kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi qoıý.
1. Kópshilikten bereke ketpes,
Berekeden.......... ketpes. (mereke )
2. Birlik bar jerde,.......... bar (tirlik)
3. Tatýlyq – tabylmas......... (baqyt )
4. Igilik basy –............. (yntymaq)
5. Birligi....... el tozady, (joq)
Birligi....... el ozady. (kúshti)
Jańa aqparat
Adamdar arasyndaǵy izgilik, syılastyq qarym - qatynasynan ádeptilik týady. Ádepti adam bıazy, sypaıy, ınabatty, izetti, tártipti bolady.
Dáptermen jumys
Tapsyrma
Óleńdi oqyńdar. Óleńnen túıgen oılaryńdy jazyńdar.
«Siz», «biz» degen jyly sóz
Ó. Turmanjanov
«Siz», «biz» degen jyly sóz – Barshaǵa kerek jaqsylyq!
Jylytady júrekti. Qyzǵanbaı bólip alyńyz!
Jaqsylyq bılep jandy tez, «Siz», «biz» degen jyly sóz –
Oıatady ıgi tilekti. Jaqsylyqtyń meıiri.
Bireýge bireý jaqsylyq, Bir - birine bolyp kóz,
Tilese árkez jany ashyp, Keń bolsyn adam peıili!
Osy bir shyryn – táttilik,
Turmaı ma janǵa jarasyp?!
Qorytyndylaý
Árbir adam «Siz» ben «biz» týraly umytpasa, ony ómirde qoldansa, onda barlyq adamdar bir - birimen jarastyǵyn, syılastyǵyn tabady, álemde tynyshtyq ornaıdy, beıbit, baqytty ómir bolady.
Júrekten – júrekke
Balalar dostyq sheńberin qurady.
A. Estenovtiń «Ádep» atty óleńin oqıdy.
Ádep, izet, ıba da – Ádep - altyn sabyryń,
Sharaınasy janyńnyń Jeteleıtin muratqa
Ádeptini syıla da, Ádep - talap, jalynyń,
Táńirińdeı tabynǵyn. Aq jelkenin qulatpa.
You Might Also Like
