- 05 naý. 2024 01:26
- 301
Er esimi el esinde
Ashyq tárbıe saǵaty.
Sabaqtyń taqyryby: Er esimi el esinde (slaıdymen)
Sabaqtyń maqsaty: 1. Uly Otan soǵysy, onyń zardaptary, Uly jeńistiń mán - mańyzy týraly maǵlumat berý.
2. Oqýshylardyń til baılyqtaryn, oıyn ushtaý.
3. Otan úshin jan qıǵan atalar men apalardyń, qazirgi tańdaǵy aramyzda júrgen ardagerlerimizdiń
erlikterin úlgi ete otyryp, olardy qurmetteýge tárbıeleý.
Otansúıgishtikke, eljandylyqqa, batyldyqqa shynshyldyqqa baýlý.
Kórnekilikter: Interaktıvti taqta, maqaldar, batyrlar sýreti.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
İİ. Negizgi bólim.
Muǵalim:
Qurmetti ata - analar, ustazdar búgingi 1 «A»synybynyń «Er esimi el esinde» atty ashyq tárbıe saǵatyna qosh keldińizder!
Sizderdi 9 - mamyr Uly Jeńis merekesimen quttyqtaımyz! Atalarymyzdyń, ájelerimizdiń erligimen kelgen bul Jeńis merekesi urpaǵymyzdyń esinde máńgi saqtalady. Búgingi ótkizilgeli otyrǵan tárbıe saǵatymyz da osy Uly Jeńistiń kelbetin nasıhattaýǵa arnalǵan.
- Balalar Uly Otan soǵysy qaı jyly bastaldy?
- Qaı jyly aıaqtaldy?
- 9 mamyr nelikten Jeńis kúni dep atalady?
Uly Otan soǵysynda Jeńiske jetkenimizge bıyl 68 jyl tolyp otyr.
Osy jeńiske jetý jolynda Qazaqstandyqtardyń asqan erligi men áskerı janqıarlyǵy Otan tarıhyndaǵy jarqyn betterge aınaldy.
Uly jeńistiń tarıhtan alatyn orny erekshe. Búkil keńes halqynyń 20 - 25 mln - nan astam erjúrek uldary men qyzdary qurban boldy. Bul soǵysta mıllıondaǵan áıelder jesir, balalar ákesiz qaldy. Analar uldarynan aıyryldy, onyń qurbandyǵyna shalynbaǵan otbasy qalmady.
Fashısik qaraqshylar 1710 qala men jumysshy poselkelerin, 70 myń selo men derevnány qurtyp jiberdi. Osy soǵysqa Qazaqstannan 1mln. 70myń adam qatyssa, olardyń basym kópshiligi urys dalasynda qaza tapty, biri habar - osharsyz ketti. Jeńis ońaılyqpen kelgen joq. Sondyqtan Jeńis kúni árqaısysymyzdyń júregimizge jaqyn.
Endeshe soǵys dalasynda habar - osharsyz ketken, qaza tapqan er júrek batyr ata - ájelerimizdi bir sát únsizdikpen eske alaıyq.
1 mın. únsizdik
Ókinishke oraı, ýaqyt sol uly oqıǵalarǵa qatysýshylardy bizdiń aramyzdan alyp ketip jatyr. Olar azaıǵan ústine azaıyp barady. Biraq eshkim de, eshteńeni umytpaýy tıis! Sebebi, bul - bizdiń tarıhymyz, bizdiń maqtanyshymyz, bizdiń dańqymyz!
Endeshe sol jyldarǵa kóz júgirteıik.
1941 jyly 22maýsym kúni, tańǵy saǵat 4 - te tań shapaǵy jańa araılap kele jatqan kezde fashısik Germanıa tutqıyldan Keńes Odaǵyna opasyzdyqpen basyp kirdi.
Gúlzıra: Bult túnerip aspannan,
Talaı kózden jas tamǵan.
Tutqıyldan jaý kelip,
Qyrǵyn soǵys bastalǵan.
Arýjan: Oq borady kúni - tún
Jatty jerdi ot qaryp.
Alǵa qaraı umtyldy,
Batyr qazaq oqty alyp.
Albına T.: Týyn jyqpaı qoldaǵy,
Opat boldy eli úshin.
Keýdesimen qorǵady,
Azattyqtyń jemisin.
Qaraqat: Soldattar jaraly
Maıdannan oraldy.
Ajal bop tóngen jaýyna,
Daýldy kóktiń qyrany.
Kórinis: «Ananyń balasymen qoshtasýy»
Anasy(Jansaıa):
- O, qulynym, balam, ulym! Meni tastap, jaýyzdardyń jazasyn berýge ketip bara jatyrsyń! Endi seni qashan kórem, álde kóre almaımyn ba? Ne jazdym saǵan, qý ómir!
Balasy(Erkebulan):
- Anam! Sen men úshin qamyqpa! Árbir sekýnd saıyn meniń qalaı seni jaqsy kóretinimdi esińe al. Jaman esh nárse oılama. Soǵys bitken soń, jaqyn arada oralam. Anam! Jan anam!
Qyz(Nuraılym):
- O, sum soǵys! Seniń bul ne istegeniń? Mynaý dala tynysh bop qaldy. Soldat artynan soldatty aldyń. Saý bolyńdar, jigitter! Qaıtyp oralýǵa tyrysyńdar! Joq. Tyǵylmańyz! Bıik bop, esh oq pen granatty aıamaı jaýdy jeńip oralýǵa tyrysyńdar!
Qyz(Araılym):
Qaıta oralýǵa tyrysyńdar! Saý bol!!!
Sabaqtyń taqyryby: Er esimi el esinde (slaıdymen)
Sabaqtyń maqsaty: 1. Uly Otan soǵysy, onyń zardaptary, Uly jeńistiń mán - mańyzy týraly maǵlumat berý.
2. Oqýshylardyń til baılyqtaryn, oıyn ushtaý.
3. Otan úshin jan qıǵan atalar men apalardyń, qazirgi tańdaǵy aramyzda júrgen ardagerlerimizdiń
erlikterin úlgi ete otyryp, olardy qurmetteýge tárbıeleý.
Otansúıgishtikke, eljandylyqqa, batyldyqqa shynshyldyqqa baýlý.
Kórnekilikter: Interaktıvti taqta, maqaldar, batyrlar sýreti.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
İİ. Negizgi bólim.
Muǵalim:
Qurmetti ata - analar, ustazdar búgingi 1 «A»synybynyń «Er esimi el esinde» atty ashyq tárbıe saǵatyna qosh keldińizder!
Sizderdi 9 - mamyr Uly Jeńis merekesimen quttyqtaımyz! Atalarymyzdyń, ájelerimizdiń erligimen kelgen bul Jeńis merekesi urpaǵymyzdyń esinde máńgi saqtalady. Búgingi ótkizilgeli otyrǵan tárbıe saǵatymyz da osy Uly Jeńistiń kelbetin nasıhattaýǵa arnalǵan.
- Balalar Uly Otan soǵysy qaı jyly bastaldy?
- Qaı jyly aıaqtaldy?
- 9 mamyr nelikten Jeńis kúni dep atalady?
Uly Otan soǵysynda Jeńiske jetkenimizge bıyl 68 jyl tolyp otyr.
Osy jeńiske jetý jolynda Qazaqstandyqtardyń asqan erligi men áskerı janqıarlyǵy Otan tarıhyndaǵy jarqyn betterge aınaldy.
Uly jeńistiń tarıhtan alatyn orny erekshe. Búkil keńes halqynyń 20 - 25 mln - nan astam erjúrek uldary men qyzdary qurban boldy. Bul soǵysta mıllıondaǵan áıelder jesir, balalar ákesiz qaldy. Analar uldarynan aıyryldy, onyń qurbandyǵyna shalynbaǵan otbasy qalmady.
Fashısik qaraqshylar 1710 qala men jumysshy poselkelerin, 70 myń selo men derevnány qurtyp jiberdi. Osy soǵysqa Qazaqstannan 1mln. 70myń adam qatyssa, olardyń basym kópshiligi urys dalasynda qaza tapty, biri habar - osharsyz ketti. Jeńis ońaılyqpen kelgen joq. Sondyqtan Jeńis kúni árqaısysymyzdyń júregimizge jaqyn.
Endeshe soǵys dalasynda habar - osharsyz ketken, qaza tapqan er júrek batyr ata - ájelerimizdi bir sát únsizdikpen eske alaıyq.
1 mın. únsizdik
Ókinishke oraı, ýaqyt sol uly oqıǵalarǵa qatysýshylardy bizdiń aramyzdan alyp ketip jatyr. Olar azaıǵan ústine azaıyp barady. Biraq eshkim de, eshteńeni umytpaýy tıis! Sebebi, bul - bizdiń tarıhymyz, bizdiń maqtanyshymyz, bizdiń dańqymyz!
Endeshe sol jyldarǵa kóz júgirteıik.
1941 jyly 22maýsym kúni, tańǵy saǵat 4 - te tań shapaǵy jańa araılap kele jatqan kezde fashısik Germanıa tutqıyldan Keńes Odaǵyna opasyzdyqpen basyp kirdi.
Gúlzıra: Bult túnerip aspannan,
Talaı kózden jas tamǵan.
Tutqıyldan jaý kelip,
Qyrǵyn soǵys bastalǵan.
Arýjan: Oq borady kúni - tún
Jatty jerdi ot qaryp.
Alǵa qaraı umtyldy,
Batyr qazaq oqty alyp.
Albına T.: Týyn jyqpaı qoldaǵy,
Opat boldy eli úshin.
Keýdesimen qorǵady,
Azattyqtyń jemisin.
Qaraqat: Soldattar jaraly
Maıdannan oraldy.
Ajal bop tóngen jaýyna,
Daýldy kóktiń qyrany.
Kórinis: «Ananyń balasymen qoshtasýy»
Anasy(Jansaıa):
- O, qulynym, balam, ulym! Meni tastap, jaýyzdardyń jazasyn berýge ketip bara jatyrsyń! Endi seni qashan kórem, álde kóre almaımyn ba? Ne jazdym saǵan, qý ómir!
Balasy(Erkebulan):
- Anam! Sen men úshin qamyqpa! Árbir sekýnd saıyn meniń qalaı seni jaqsy kóretinimdi esińe al. Jaman esh nárse oılama. Soǵys bitken soń, jaqyn arada oralam. Anam! Jan anam!
Qyz(Nuraılym):
- O, sum soǵys! Seniń bul ne istegeniń? Mynaý dala tynysh bop qaldy. Soldat artynan soldatty aldyń. Saý bolyńdar, jigitter! Qaıtyp oralýǵa tyrysyńdar! Joq. Tyǵylmańyz! Bıik bop, esh oq pen granatty aıamaı jaýdy jeńip oralýǵa tyrysyńdar!
Qyz(Araılym):
Qaıta oralýǵa tyrysyńdar! Saý bol!!!
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.