Eresekterge memlekettik tildi úıretýde qoldanatyn tıimdi ádis - tásilder
Eresekterge memlekettik tildi úıretýde qoldanatyn tıimdi ádis - tásilder
Ádis degen sóz grektiń "metodos" degen sózinen shyqqan. Metod degen uǵym belgili aqıqatqa, shyndyqqa, maqsatqa jetýdiń joldary degen maǵynany bildiredi. Ádissiz oqytý prosesiniń júzege asýy múmkin emes. Óıtkeni ádis - tásilder arqyly ǵana oqytýshy óz maqsatyna jete alady, til úırenýshilerdiń qyzyǵýshylyǵyn oıatyp, tilderin damytady, úıretedi. Endi oqytý ádisine naqtyraq toqtalaıyq.
Oqytý ádisi - dıdaktıkanyń eń basty quramdy bóliginiń biri. Oqytý ádisterin bilim berýdiń mazmuny sıaqty, oqytýdyń jalpy maqsattary men mindetteri anyqtaıdy. Oqytý prosesiniń nátıjeli jáne sapaly bolýy oqytý ádistemesiniń tıimdi shyǵarmashylyqpen júzege asyrylýyna baılanysty.
Árıne eresekterge sabaq berýdiń ózindik erekshelikteri kóp jáne ádis - tásilderinde de aıyrmashylyqtar bar. Bizdiń, ıaǵnı Ortalyq oqytýshylarynyń basty maqsaty - tyńdaýshylardyń sózdik qoryn damytý, durys sóıleýge, saýatty jazýǵa úıretý, sóılem qurylysyn meńgertý, qazaq tiline tán dybystaryn aıtyp, sóz arasynan ajyrata bilýge úıretý bolyp tabylady. Gramatıkanyń búge - shúgesine deıin qarastyryp, tyńdaýshynyń qyzyǵýshylyǵyn tómendetip almaı, leksıkalyq qoryn keńeıtý úshin tıimdi tásilderdi sheberlikpen qoldana bilý kerek.
Onyń eń basty sebebi, bizdiń aldymyzǵa kelip otyrǵan til úırenýshiler ár salada qyzmet jasaıtyn qyzmetkerler jáne óz salasynyń bilikti mamandary ekenin umytpaǵanymyz jón. Olardyń kóńili óz jumystaryna alańdap otyrady, sondyqtan sabaqtyń basynan bastap olardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý maqsatynda, qazaq tili sabaǵyna kelgenderin esterine túsiretindeı psıhologıalyq jaǵymdy ahýal týǵyzýǵa tyrysýymyz kerek. Mysaly: neshe túrli smaılıkter daıyndap ákelip (kóńildi smaılıkter), búgin sizdiń kóńil - kúıińiz qandaı? degen suraqqa osy smaılıkterdiń bireýin tańdańyz dep ózderine tańdatý arqyly, kóńil - kúılerin kóterý nemese «kóńildi sheńber» arqyly oıyndar ótkizip, sabaqqa zeıinin aýdarýǵa bolady.
Ary qaraı ótken sabaqty qaıtalaý maqsatynda da birneshe qolaıly, qyzyqty ádis - tásilderdi qoldanýǵa bolady. Sózjumbaq arqyly jańa sózderdi tekserý, taratpa materıaldar arqyly suraq - jaýap ádisimen sabaqtyń taqyrybyn tabý, kúndelikti taqyrypqa baılanysty sózderdi qaıtalaýda jáne jańa sózderdi ótý barysynda da, qysqa ǵana mátinniń arasynan túrtip alý ádisi arqyly ózderi taýyp shyǵaryp jatsa, til úırenýshiler «ary qaraı ne úırenemiz?» dep sabaqqa qyzyǵýshylyqtary arta túsedi. Mysaly bir modýldi aıaqtaǵannan keıin, sol modýl boıynsha ótken jańa sózderdi qaıtalaý maqsatynda mynadaı jumys túrin jasaýǵa bolady.
Topty úshke bólip. Ár top bir konvertten tańdaıdy. Konverttiń ishinde oryssha sózder jazylǵan paraqshalar, top músheleri jyldamdyqpen sózderdi aýdara otyryp, birinshi áripterimen sóz quraıdy, sol shyqqan sózderden qanatty sóz, maqal nemese sóz tirkesin quraý kerek. Qanatty sózdiń quramyndaǵy sózder qansha bolsa, paraqshalar sany sonsha bolady.
Bul ádisti kelesi taqyrypqa, modýlǵa baılanysty jáne ótken taqyrypty qorytyndylaýǵa qoldanýǵa bolady
Memlekettik tildi meńgertý jumysynda qol jetken jetistikter de, áli izdenýdi qajet etetin de baǵyttar jetkilikti.
Qazirgi tańda búkil tehnıkalyq progres pen ǵylymı aqparat kóleminiń ulǵaıa túsýi, oqytýshylardyń bilim berý mazmunyn jańa qarap, oqý úrdisin jetildirý úshin ınovasıalyq bilim berý tehnologıalaryn paıdalanýdyń tıimdiligine basa kóńil bólý kerektigin baıqatady. Oqytý tehnologıasy men ádisteme ǵylymy bir - birimen tyǵyz baılanysty. Ádisteme ǵylymy «neni oqytý kerek?», «ne úshin oqytý kerek?», «qalaı oqytý kerek?» degen suraqtarǵa jaýap izdese, oqytý tehnologıasy «qalaı nátıjeli oqytýǵa bolady?» degen máseleniń sheshimin izdeıdi. Olardyń maqsaty bir, ıaǵnı oqytýdyń tıimdi joldaryn qarastyrý. Oqytýdyń tıimdi joldary oqytýdyń ártúrli ádisteri arqyly anyqtalady. Búgingi tańda oqý prosesinde oqytýdyń qalyptasqan negizgi ádisterimen qatar oqytýdyń jańa ádisteri, ıaǵnı ınovasıalyq ádisteri de jıi qoldanylady. Oqý úrdisinde oqytýdyń ozyq tehnologıasyn paıdalana otyryp, sabaqty qyzyqty da áserli ótkizý - búgingi kún talaby.
Osy talapty oryndaý úshin, mysaly, tyńdalym ótkizgende kóbinese beınerolıkterdi paıdalanýǵa bolady. Til úırenýshi tyńdap, kórý arqyly tildi úırenedi. Ótip jatqan taqyrypqa saı qysqasha beınejazba tańdap alyp, jumys jasalynsa, tyńdaýshylar sol taqyrypty jáne jańa sózderdi jaqsy ıgeredi. Osy tyńdap, kórgen beınerolık boıynsha test suraqtaryn, sonymen qatar jaı suraq - jaýap ádisin qoldanýǵa bolady.
Mysaly:
Beınejazba ne týraly?
Beınejazba qaı jerde túsirilgen?
Qatysyp otyrǵan adamdar kimder?
Olar nesheý? degen sıaqty suraqtar.
Sondaı - aq tilin damytý úshin, óz oılaryn aıtýǵa úıretý úshin mynadaı jumys túrlerin qoldanýǵa bolady: oqıǵaly mátinniń basyn oqyp, taldap, ary qaraı oqıǵany qalaı órbiter edińizder dep tyńdaýshylardyń ózine tapsyrma beriledi, tyńdaýshylar mátindegi oıdy ózderinshe jalǵastyrady. Mundaı tapsyrmalar oqıǵa jelisin este saqtaýǵa jáne shyǵarmashylyqpen oılaýdy damytady.
Mysaly: «Eki qasqyr» mátininiń aıaqtalmaǵan túrin taratyp, olar oqyp, ár tyńdaýshy ony ózinshe jalǵastyryp, óz oılaryn jetkizý kerek.
Bir qart nemeresine únemi ertegi, ańyz - áńgimelerdi aıtatyn edi. Bir kúni qart nemeresine ómir syryn bylaı dep túsindirip jatyr eken:
- Ár adamnyń kókireginde eki qasqyrdyń ózara taıtalasyna uqsas tartys júrip jatady. Onyń biri kúnshildik, qyzǵanysh, ózimshildik, ótirik sıaqty jaman qasıetterdi beınelese, ekinshisi – senim, shyndyq, meıirim, adaldyq sekildi jaqsy qasıetterdi beıneleıdi. Bul eki qasqyr sát saıyn, qadam saıyn aıqasyp, ómir boıy kúresýmen bolady...
Sonda aqyldy nemeresi atasynyń sózin bólip, bylaı dep surapty:
- Al eń sońynda qaı qasqyr jeńedi?
Atasy sál oılanyp, nemeresiniń paıymdylyǵyna súısine otyryp, jaýap beripti:........ (tyńdaýshylar ózderi jalǵastyrady.)
Sizder qalaı jaýap berer edińizder?
- Sen qaısysyn kóbirek qorektendirseń, sonysy jeńedi.
Tyńdaýshylarǵa memlekettik tildiń qyr - syryn meńgertý – óte kúrdeli másele, ol ár alýan ádister men tásilderdi qoldana otyra jetetin jetistik. Men negizi ózimniń sabaqtarymda oıyn ádisin kóp qoldanamyn. Óıtkeni eresek adamdardy sabaq barysynda sergitip almasańyz, tez jalyǵyp ketedi, árıne oıyndar til úırenýshilerdiń jas erekshelikterine baılanysty tańdalady.
Oıyn - oqý úrdisindegi oqytýdyń ári formasy, ári ádisi retinde óz aldyna jeke dıdaktıkalyq kategorıa. Sonymen birge oqytýshy men til úırenýshiniń birlesken oqý áreketiniń bir - birimen qarym - qatynastyǵy tehnologıasy esebinde qoldanýǵa bolady.
Oıynnyń negizgi maqsaty – alǵan bilimderin qalyptastyrý, tıanaqtaý, pysyqtaý, al mindeti – úırenýshiniń qyzyǵýshylyǵyn oıatý, belsendiligin arttyrý. Oıyn sabaqtyń basynda ótken sabaqty eske túsiredi, sabaqtyń ortasynda kóńil - kúıin sergitedi, erik - jigerin damytady, sabaqqa yntasyn arttyrady. Sabaqtyń sońynda taqyrypty bekitý, sabaqta alǵan bilimdi jınaqtaý maqsatyn kózdeıdi. Mysal keltiretin bolsaq, sabaqtyń sońynda, qorytyndylaý maqsatynda birneshe oıyn túrlerin alýǵa bolady. Mysaly: «Qarly kesek», «Kim jyldam?», «Adasqan áripter», «Shashylǵan dybystar», «Jalǵasyn tap», «Ystyq oryndyq» t. b.
Memlekettik til – asa mańyzdy da eń ózekti másele, ol – qazaqtyń jan dúnıesi, rýhanı negizi, el erkindigi men ultty tanytatyn basty belgisi, ult bolmysyn uǵyndyryp, tóńiregine jurtty toptastyrýshy, biriktirýshi faktor. Sondyqtan memlekettik tildi bilý – ómir talaby, zaman suranysy, qoǵam qajettiligi. Olaı bolsa, tildi ómirdiń barlyq salasynda qoldanyp, aıasyn keńeıtý jolynda árbir qazaqstandyq óz azamattyq mindetin atqarýǵa tıis. Tildi bilgen adamnyń rýhy bıik, dástúrge berik, ádet - ǵurypqa adal bolatynyn úılestire, barshaǵa talap qoıyp, sezindire bilý kerek. Sonda ǵana óz nıetimen tilge qyzmet etip, azamattyq mindetin oryndaıdy. Talap bolǵanda ǵana jaýapkershilik artyp, is arnasyn taýyp, júıege túsip, júzege asady.
Halqymyzdyń rýhanı kósemi Ahmet Baıtursynulynyń «Muǵalim ádisti kóp bilýge tyrysý kerek, olardy ózine súıenish, qolǵabys retinde qoldanǵan jón» degen. Bul naqyl sóz árbir ustazdyń jadynda bolýǵa tıis.
Aqmola oblysy, Býrabaı aýdany
Tilderdi oqytý ortalyǵynyń ádiskeri
Mahmetova Janar Qaırtaevna
Ádis degen sóz grektiń "metodos" degen sózinen shyqqan. Metod degen uǵym belgili aqıqatqa, shyndyqqa, maqsatqa jetýdiń joldary degen maǵynany bildiredi. Ádissiz oqytý prosesiniń júzege asýy múmkin emes. Óıtkeni ádis - tásilder arqyly ǵana oqytýshy óz maqsatyna jete alady, til úırenýshilerdiń qyzyǵýshylyǵyn oıatyp, tilderin damytady, úıretedi. Endi oqytý ádisine naqtyraq toqtalaıyq.
Oqytý ádisi - dıdaktıkanyń eń basty quramdy bóliginiń biri. Oqytý ádisterin bilim berýdiń mazmuny sıaqty, oqytýdyń jalpy maqsattary men mindetteri anyqtaıdy. Oqytý prosesiniń nátıjeli jáne sapaly bolýy oqytý ádistemesiniń tıimdi shyǵarmashylyqpen júzege asyrylýyna baılanysty.
Árıne eresekterge sabaq berýdiń ózindik erekshelikteri kóp jáne ádis - tásilderinde de aıyrmashylyqtar bar. Bizdiń, ıaǵnı Ortalyq oqytýshylarynyń basty maqsaty - tyńdaýshylardyń sózdik qoryn damytý, durys sóıleýge, saýatty jazýǵa úıretý, sóılem qurylysyn meńgertý, qazaq tiline tán dybystaryn aıtyp, sóz arasynan ajyrata bilýge úıretý bolyp tabylady. Gramatıkanyń búge - shúgesine deıin qarastyryp, tyńdaýshynyń qyzyǵýshylyǵyn tómendetip almaı, leksıkalyq qoryn keńeıtý úshin tıimdi tásilderdi sheberlikpen qoldana bilý kerek.
Onyń eń basty sebebi, bizdiń aldymyzǵa kelip otyrǵan til úırenýshiler ár salada qyzmet jasaıtyn qyzmetkerler jáne óz salasynyń bilikti mamandary ekenin umytpaǵanymyz jón. Olardyń kóńili óz jumystaryna alańdap otyrady, sondyqtan sabaqtyń basynan bastap olardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý maqsatynda, qazaq tili sabaǵyna kelgenderin esterine túsiretindeı psıhologıalyq jaǵymdy ahýal týǵyzýǵa tyrysýymyz kerek. Mysaly: neshe túrli smaılıkter daıyndap ákelip (kóńildi smaılıkter), búgin sizdiń kóńil - kúıińiz qandaı? degen suraqqa osy smaılıkterdiń bireýin tańdańyz dep ózderine tańdatý arqyly, kóńil - kúılerin kóterý nemese «kóńildi sheńber» arqyly oıyndar ótkizip, sabaqqa zeıinin aýdarýǵa bolady.
Ary qaraı ótken sabaqty qaıtalaý maqsatynda da birneshe qolaıly, qyzyqty ádis - tásilderdi qoldanýǵa bolady. Sózjumbaq arqyly jańa sózderdi tekserý, taratpa materıaldar arqyly suraq - jaýap ádisimen sabaqtyń taqyrybyn tabý, kúndelikti taqyrypqa baılanysty sózderdi qaıtalaýda jáne jańa sózderdi ótý barysynda da, qysqa ǵana mátinniń arasynan túrtip alý ádisi arqyly ózderi taýyp shyǵaryp jatsa, til úırenýshiler «ary qaraı ne úırenemiz?» dep sabaqqa qyzyǵýshylyqtary arta túsedi. Mysaly bir modýldi aıaqtaǵannan keıin, sol modýl boıynsha ótken jańa sózderdi qaıtalaý maqsatynda mynadaı jumys túrin jasaýǵa bolady.
Topty úshke bólip. Ár top bir konvertten tańdaıdy. Konverttiń ishinde oryssha sózder jazylǵan paraqshalar, top músheleri jyldamdyqpen sózderdi aýdara otyryp, birinshi áripterimen sóz quraıdy, sol shyqqan sózderden qanatty sóz, maqal nemese sóz tirkesin quraý kerek. Qanatty sózdiń quramyndaǵy sózder qansha bolsa, paraqshalar sany sonsha bolady.
Bul ádisti kelesi taqyrypqa, modýlǵa baılanysty jáne ótken taqyrypty qorytyndylaýǵa qoldanýǵa bolady
Memlekettik tildi meńgertý jumysynda qol jetken jetistikter de, áli izdenýdi qajet etetin de baǵyttar jetkilikti.
Qazirgi tańda búkil tehnıkalyq progres pen ǵylymı aqparat kóleminiń ulǵaıa túsýi, oqytýshylardyń bilim berý mazmunyn jańa qarap, oqý úrdisin jetildirý úshin ınovasıalyq bilim berý tehnologıalaryn paıdalanýdyń tıimdiligine basa kóńil bólý kerektigin baıqatady. Oqytý tehnologıasy men ádisteme ǵylymy bir - birimen tyǵyz baılanysty. Ádisteme ǵylymy «neni oqytý kerek?», «ne úshin oqytý kerek?», «qalaı oqytý kerek?» degen suraqtarǵa jaýap izdese, oqytý tehnologıasy «qalaı nátıjeli oqytýǵa bolady?» degen máseleniń sheshimin izdeıdi. Olardyń maqsaty bir, ıaǵnı oqytýdyń tıimdi joldaryn qarastyrý. Oqytýdyń tıimdi joldary oqytýdyń ártúrli ádisteri arqyly anyqtalady. Búgingi tańda oqý prosesinde oqytýdyń qalyptasqan negizgi ádisterimen qatar oqytýdyń jańa ádisteri, ıaǵnı ınovasıalyq ádisteri de jıi qoldanylady. Oqý úrdisinde oqytýdyń ozyq tehnologıasyn paıdalana otyryp, sabaqty qyzyqty da áserli ótkizý - búgingi kún talaby.
Osy talapty oryndaý úshin, mysaly, tyńdalym ótkizgende kóbinese beınerolıkterdi paıdalanýǵa bolady. Til úırenýshi tyńdap, kórý arqyly tildi úırenedi. Ótip jatqan taqyrypqa saı qysqasha beınejazba tańdap alyp, jumys jasalynsa, tyńdaýshylar sol taqyrypty jáne jańa sózderdi jaqsy ıgeredi. Osy tyńdap, kórgen beınerolık boıynsha test suraqtaryn, sonymen qatar jaı suraq - jaýap ádisin qoldanýǵa bolady.
Mysaly:
Beınejazba ne týraly?
Beınejazba qaı jerde túsirilgen?
Qatysyp otyrǵan adamdar kimder?
Olar nesheý? degen sıaqty suraqtar.
Sondaı - aq tilin damytý úshin, óz oılaryn aıtýǵa úıretý úshin mynadaı jumys túrlerin qoldanýǵa bolady: oqıǵaly mátinniń basyn oqyp, taldap, ary qaraı oqıǵany qalaı órbiter edińizder dep tyńdaýshylardyń ózine tapsyrma beriledi, tyńdaýshylar mátindegi oıdy ózderinshe jalǵastyrady. Mundaı tapsyrmalar oqıǵa jelisin este saqtaýǵa jáne shyǵarmashylyqpen oılaýdy damytady.
Mysaly: «Eki qasqyr» mátininiń aıaqtalmaǵan túrin taratyp, olar oqyp, ár tyńdaýshy ony ózinshe jalǵastyryp, óz oılaryn jetkizý kerek.
Bir qart nemeresine únemi ertegi, ańyz - áńgimelerdi aıtatyn edi. Bir kúni qart nemeresine ómir syryn bylaı dep túsindirip jatyr eken:
- Ár adamnyń kókireginde eki qasqyrdyń ózara taıtalasyna uqsas tartys júrip jatady. Onyń biri kúnshildik, qyzǵanysh, ózimshildik, ótirik sıaqty jaman qasıetterdi beınelese, ekinshisi – senim, shyndyq, meıirim, adaldyq sekildi jaqsy qasıetterdi beıneleıdi. Bul eki qasqyr sát saıyn, qadam saıyn aıqasyp, ómir boıy kúresýmen bolady...
Sonda aqyldy nemeresi atasynyń sózin bólip, bylaı dep surapty:
- Al eń sońynda qaı qasqyr jeńedi?
Atasy sál oılanyp, nemeresiniń paıymdylyǵyna súısine otyryp, jaýap beripti:........ (tyńdaýshylar ózderi jalǵastyrady.)
Sizder qalaı jaýap berer edińizder?
- Sen qaısysyn kóbirek qorektendirseń, sonysy jeńedi.
Tyńdaýshylarǵa memlekettik tildiń qyr - syryn meńgertý – óte kúrdeli másele, ol ár alýan ádister men tásilderdi qoldana otyra jetetin jetistik. Men negizi ózimniń sabaqtarymda oıyn ádisin kóp qoldanamyn. Óıtkeni eresek adamdardy sabaq barysynda sergitip almasańyz, tez jalyǵyp ketedi, árıne oıyndar til úırenýshilerdiń jas erekshelikterine baılanysty tańdalady.
Oıyn - oqý úrdisindegi oqytýdyń ári formasy, ári ádisi retinde óz aldyna jeke dıdaktıkalyq kategorıa. Sonymen birge oqytýshy men til úırenýshiniń birlesken oqý áreketiniń bir - birimen qarym - qatynastyǵy tehnologıasy esebinde qoldanýǵa bolady.
Oıynnyń negizgi maqsaty – alǵan bilimderin qalyptastyrý, tıanaqtaý, pysyqtaý, al mindeti – úırenýshiniń qyzyǵýshylyǵyn oıatý, belsendiligin arttyrý. Oıyn sabaqtyń basynda ótken sabaqty eske túsiredi, sabaqtyń ortasynda kóńil - kúıin sergitedi, erik - jigerin damytady, sabaqqa yntasyn arttyrady. Sabaqtyń sońynda taqyrypty bekitý, sabaqta alǵan bilimdi jınaqtaý maqsatyn kózdeıdi. Mysal keltiretin bolsaq, sabaqtyń sońynda, qorytyndylaý maqsatynda birneshe oıyn túrlerin alýǵa bolady. Mysaly: «Qarly kesek», «Kim jyldam?», «Adasqan áripter», «Shashylǵan dybystar», «Jalǵasyn tap», «Ystyq oryndyq» t. b.
Memlekettik til – asa mańyzdy da eń ózekti másele, ol – qazaqtyń jan dúnıesi, rýhanı negizi, el erkindigi men ultty tanytatyn basty belgisi, ult bolmysyn uǵyndyryp, tóńiregine jurtty toptastyrýshy, biriktirýshi faktor. Sondyqtan memlekettik tildi bilý – ómir talaby, zaman suranysy, qoǵam qajettiligi. Olaı bolsa, tildi ómirdiń barlyq salasynda qoldanyp, aıasyn keńeıtý jolynda árbir qazaqstandyq óz azamattyq mindetin atqarýǵa tıis. Tildi bilgen adamnyń rýhy bıik, dástúrge berik, ádet - ǵurypqa adal bolatynyn úılestire, barshaǵa talap qoıyp, sezindire bilý kerek. Sonda ǵana óz nıetimen tilge qyzmet etip, azamattyq mindetin oryndaıdy. Talap bolǵanda ǵana jaýapkershilik artyp, is arnasyn taýyp, júıege túsip, júzege asady.
Halqymyzdyń rýhanı kósemi Ahmet Baıtursynulynyń «Muǵalim ádisti kóp bilýge tyrysý kerek, olardy ózine súıenish, qolǵabys retinde qoldanǵan jón» degen. Bul naqyl sóz árbir ustazdyń jadynda bolýǵa tıis.
Aqmola oblysy, Býrabaı aýdany
Tilderdi oqytý ortalyǵynyń ádiskeri
Mahmetova Janar Qaırtaevna
You Might Also Like
-
Prezıdent kúnine arnalǵan merekelik konserttiń senarıi.
