Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 2 kún buryn)
Eresekterge til úıretý sabaqtarynda deńgeılep-saralap oqytýdy qoldaný joldary.
Eresekterge til úıretý sabaqtarynda deńgeılep - saralap oqytýdy qoldaný joldary.
Qazaq tili sabaǵynda bilim alýshynyń qyzmetiniń belsendiligin arttyratyn pedagogıkalyq tehnologıalardyń biri – deńgeılep saralap oqytý tehnologıasy. Deńgeılep saralap oqytý tehnologıasy degenimiz – ár tulǵany onyń qabileti men múmkindik deńgeıine qaraı oqytý. Deńgeılik - saralap oqytý tehnologıasy – jeke damý jan-jaqtylyǵyna negizdelgen bilim berý júıesi. Bul tehnologıada birinshi orynda adamnyń óz betimen bilim alýdaǵy belsendiligine basa nazar aýdarylady.

Deńgeılep saralap oqytý tehnologıasy 1998 jyldan bastap oqý úrdisine engen. Profesor J. Qaraevtyń deńgeılep - saralap oqytý tehnologıasy:
- bilim alýshynyń ózdiginen izdený is - áreketterin meńgerýine;
- tyńdaýshynyń óz qabiletine senýine;
- olardy qyzyqtyrýǵa, yntalandyrýǵa;
- til úırenýshi men oqytýshynyń yntymaqtastyq, dostyq qarym - qatynasyna;
- tyńdaýshynyń óz bilimin ózi baqylap, ózin - ózi baǵalaı bilýine baǵyttalǵan.
Deńgeılik tapsyrmalar oryndatý tyńdaýshyǵa shamadan tys júkteme berý emes, kerisinshe, onyń bilimine, múmkindigine, suranysy men qabiletine sáıkes daıyndalǵan satyly jumystar, ıaǵnı, birtindep jeńilden kúrdelige kóshe otyryp oryndalatyn, este saqtaý, oılaý, sóıleý qabiletin damytatyn, izdenýshilikke, ıaǵnı óz betimen úırenýge baýlıtyn jumystar júıesi. Jalpy alyp qarastyrǵanda deńgeılep saralap oqytý tehnologıasy Qaztest júıesimen tikeleı baılanysty dep aıtýǵa bolady, sebebi atalmysh júıedegi test tapsyrmalary jeńilden qıynǵa, ońaıdan kúrdelige qaǵıdasyn basshylyqqa ala otyryp qurylǵan. Biz óz tájirıbemizde dıagnostıkalyq testileýdiń mazmuny úsh deńgeılik tapsyrmalardan qurylǵanyna kózimiz jetti. Test tapsyrmalaryn oryndaý barysynda árkim óziniń bilgenine jaýap berip, ózine laıyqty baǵasyn alady.
Deńgeılep saralap oqytý tehnologıasynyń negizgi maqsaty:
 Barlyǵyna standart deńgeıinde bilim berý;
 Ár adamdy qabileti men múmkindik deńgeıinde oqytý;
 Qazaq tili pánine qyzyǵýshylyǵyn týǵyzý;
 Shyǵarmashyl is - áreket jasaı alatyndaı dárejege jetkizý.
Tıimdiligi men ereksheligi:
 tulǵanyń jeke qabileti aıqyndalady;
 básekelestik týyp, ishteı bir - birinen qalmaýǵa tyrysady;
 tapsyrmanyń kúrdelený deńgeıine sáıkes oryndaýshynyń oılaý qabileti artady;
 deńgeılep oqytý ár bilim alýshyǵa óz múmkindikterin barynsha paıdalana otyryp bilim alýyna jaǵdaı jasap, múmkindik beredi;
 deńgeılep oqytý ártúrli kategorıadaǵy til úırenýshilerge birdeı kóńil bólip, olarmen saralaı jumys isteýge múmkindik beredi;
 oqytýshynyń jeke tájirıbesine jáne úırenýshiniń jeke qabiletine negizdelgen oqytý tehnologıasy tıimdi de nátıjeli bolady;
 jeke tulǵanyń psıhıkalyq erekshelikterine (este saqtaý, oılaý, qabyldaý, qabiletteriniń ereksheligine, zeıin ereksheligine, óziniń emosıasyn basqara bilýine) yqpal etedi.
Deńgeılep saralap oqytý tehnologıasynyń basty maqsaty – tyńdaýshylardy «qabiletti», «qabiletsiz» degen jikterge bólýdi boldyrmaý. Tapsyrmalardy qandaı adam bolmasyn, jaqsy oqysa da İ deńgeıden oryndaıdy. İ deńgeı tapsyrmalaryn oryndaý qarapaıym deńgeı talaptarynyń oryndalýyna kepildik beredi. Qarapaıym deńgeı – aýyzeki sóıleýge úıretetin, qarym - qatynastyń alǵashqy satysy bolyp tabylatyn standart boıynsha anyqtalǵan eń tómengi shek. Sondyqtan ony árbir til úırenýshi meńgerýi tıis. Bul deńgeı ár adamnyń qabiletin eskere otyryp, ýaqyty men kúshin durys paıdalanýyna múmkindik beredi.
Árbir til úırenýshi İ deńgeıdiń tapsyrmalaryn oryndaýǵa mindetti jáne odan joǵarǵy deńgeıdegi tapsyrmalardy oryndaýǵa quqyly. Osy turǵydan alǵanda «úlgere almaı qalatyn, baıaý» adam, tapsyrmany jyldam oryndaıtyn, jaqsy oqıtyn adamǵa ilese almaı jatsa ne isteýge bolady? — degen suraq týady. İ deńgeıden asa almaı jatqan jaǵdaıda qalǵan tapsyrmalardy úıde oryndaýǵa berý kerek nemese sabaq ústinde basqa oryndap bolǵan tyńdaýshylardyń tapsyrmalaryn daýystap oqytý arqyly teksere otyryp tolyqtyrýyna jaǵdaı jasaý kerek. Eresek adamdar úshin de, muǵalim úshin de ekinshi jol yńǵaıly, sebebi olar óz qatelerin ózderi taýyp túzetý múmkindigine ıe bolady jáne tyńdaýshylardyń kóbi jumystaǵy adamdar bolǵandyqtan ýaqyt tapshylyǵy degen bar, jáne biz úshin de árbir tyńdaýshynyń tapsyrmasyn tekserýge osy másele kedergi keltiredi.
Deńgeılik tapsyrmalardy toptyq, juptyq, jeke formalarda oryndaýǵa bolady.
Deńgeılep - saralap oqytý qurylymynda bilimdi ıgerý – eń tómengi, úırenýshilik, baǵdarlamalyq, kúrdelengen deńgeı jáne qosymsha shyǵarmashylyq deńgeı talaptarynan turady:
Birinshi deńgeı – «reprodýktıvtik» (úırenýshilik). Tyńdaýshylardyń jańa taqyryptan úırengenderin bekitýge, eske túsirip qaıtalaýǵa jáne alǵan bilimderin praktıkada qoldana bilýge jattyqtyrady. Gramatıkalyq tapsyrmalar, jazba jumystary, mátinmen jumys, mátin boıynsha test, jańa sózderdi qaıtalaý, suraqtarǵa túsinip jaýap berý sıaqty jumystar qarapaıym túrde beriledi. Berilgen tapsyrmalar ómirmen, qorshaǵan ortamen baılanystyrylǵan bolýy kerek. Qaztest júıesi boıynsha da qarapaıym deńgeıge sáıkes tapsyrmalar osyndaı.
Ekinshi deńgeı - «algorıtmdik». Bilim alýshy burynǵy alǵan bilimin paıdalana otyryp, óz betimen jumys isteıdi. Úırenýshilik deńgeıdegi bilimin tolyqtyrý, burynǵymen baılanysty, biraq kúrdelirek materıaldy júıeleı alýy, alǵan bilimderin basqa tapsyrmalardy oryndaǵanda paıdalana alýy eskeriledi. Munda bilgenin tolyqtyra otyryp qaıtalaý tapsyrmalary beriledi. Qaztest júıesimen alatyn bolsaq, bul – bazalyq deńgeı tapsyrmalary. Naqtyraq aıtqanda, bastapqy úırengen sózderiniń qosymsha jalǵaný arqyly maǵyna ústelgen nemese basqa gramatıkalyq qurylymda qoldanylýyn usynýǵa bolady. Mysaly «otbasy», «ǵımarat» degen sózderdiń bastapqy formasy men «otbasylyq baqyt» nemese «ǵımarattyń ishinde» degen kúrdeli nusqasyn túsinip, orysshadan durys aýdara bilý, olardy sóılem ishinde qoldana bilýi. Tyńdaýshylardyń sózdik qory bazalyq deńgeıde burynǵy taqyryptar boıynsha jańa sózdermen tolyqtyrylady, ıaǵnı jańa sózderdi burynnan biletin sózderimen baılanystyra otyryp eske saqtaýǵa baýlý. Sondaı - aq tanymdyq jáne úırenýshilik máni bar mátinder men tapsyrmalar, naqtyraq aıtqanda sóztizbekter, rebýstar, oılaýǵa arnalǵan test tapsyrmalary beriledi.
Úshinshi deńgeı - «evrıstıkalyq». Bul deńgeıde taqyryp boıynsha meńgergen bilimderin jetildirip, tereńdetip, oı qorytýǵa arnalǵan tapsyrmalardy oryndaýmen qatar, burynǵydan kúrdeli, kólemdi mátinderdi túsinip, sol boıynsha tapsyrmalar oryndaıdy. Bul deńgeı ár túrli logıkalyq tapsyrmalardy taldaı, jınaqtaı alýdy jáne salystyra bilýdi qajet etedi. Til úırenýshi tyńdaǵan kólemdi de kúrdeli mátindi túsinip, ózdiginen mátin quryp, ony baıandaı alatyn, monolog aıta alatyn jaǵdaıda bolýy kerek. Usynylǵan gramatıkalyq erejelerdi túsinip, qosymshalar men qurylymdardy tıisti ornyna qoıyp, oqytýshynyń kórsetken baǵytymen óz betinshe basqa jaǵdaılarda qoldana biletindeı dárejege jetedi. Iaǵnı til úırenýshi ózi izdenip, zerdeleý arqyly materıaldy sanaly túrde meńgerýi kerek.

Eresekterge til úıretý sabaqtarynda deńgeılep-saralap oqytýdy qoldaný joldary. júkteý

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama