InfoHub Logo

Tárbıe saǵat: 1 Qazan - Halyqaralyq qarttar kúni (Qarttarym – asyl qazynam)
Maqsaty: Jas jetkinshekterdiń boıyna úlkendi syılap tyńdaı bilýge, halqynyń salt – dástúrinen nár alýǵa, ınabattylyq pen meıirimdilikke tárbıeleý.

Júrgizýshi:
Kóp jasaǵan qarıa
Aqyly teńiz darıa.
Kóp ónege sózi bar,
Sózi – soqpaq, sózi – nár.
Ata salty ardaqty,
Árbir sózi salmaqty.
Sol sózderdi uqpasań,
Tistersiń bir kún barmaqty.
Qurmetti ustazdar men oqýshylar!

Zymyraǵan saǵat tiliniń sheksiz tyqyldap soǵýyna mán bermegen biz ýaqyttyń qalaı jyldam ótip ketkenin sezbeı qalyppyz. Endi mine, aldymyzda 1 - qazan qarttar kúni merekesi jaqyndap qaldy. Netken shirkin ýaqyt deseńshi, osylaısha ortamyzda júrgen qarıalarymyzdyń bir kezde eli, halqy, keleshek urpaǵy úshin jasaǵan ıgi isteri erekshe oryn alady. Qazirgi kezde bizdiń memleketimizde qarttarǵa úlken mán berip, kóńil aýdaryp, jan - jaqty úkimet tarapynan qamqorlyq jasalýda. Qazaqstannyń ósip - órkendeýine, elimizdiń beıbitshilik tynysh ómir keshýine óz úlesterin qosqan osy ardaqty da aıaýly qarttarymyzdyń arqasy dep esepteımiz. Mine, endi qarttar kúni sanaly ǵumyrlaryn Otan dep, tynymsyz eńbekterimen memleketimizdiń negizin salýǵa jol ashqan aldyńǵy býyn aǵa - apalarymyzdyń tól merekesi. Olardyń ómir joldary búgingi urpaqqa tabylmas qazyna.

Qarttar – bizdiń asyl qazynamyz. Búgin mektebimizde qarttar kúnine oraı «» atty kesh ótkizgeli otyrmyz. Olaı bolsa osynda otyrǵan atalarymyz ben apalarymyzdyń meıramy qutty bolsyn! Keshimizdi bastamas buryn sóz kezegin mektebimizdiń dırektory Janasbaev Jırenbaı aǵaıǵa beremiz.

Júrgizýshi:
Adamdar arasyndaǵy qarym - qatynasta adamgershilik, ádep, ınabat úrdisteriniń qanshalyqty keń jaıylyp, tereń tamyrlanýy, eń aldymen, olardyń jekelegen otbasynda órken jaıýyna, ıaǵnı balanyń ata - anasyn jan - júrek qalaýymen, sanaly túrde ardaqtap, ınabat taǵylymymen úlkenderge degen qarym - qatynastarynda ony múltiksiz júzege asyrylýyna baılanysty. Qarttardy qurmettemeıtin, olardyń aldyndaǵy perzenttik paryzyn úlken yntamen oryndamaıtyn, ádeptilik, kishipeıildilik, sergek sezimtaldyq kórsetpeıtin, bul qasıetter qanyna sińip, júregine uıalamaǵan urpaqtan ne opa, ne qaıyr?! Adamnyń ómiriniń máni men sulýlyǵy, adamnyń keleshegine senimdiligi – balanyń ata - anasyn ardaq tutyp, óziniń perzenttik qaryzyn bir sátke de esinen shyǵarmaýynda. Óz otbasynan jylý tappaǵan qanshama qarttarymyz qarttar úılerinde ómirlerin jalǵastyrýda.

Qarttar úıi – jasy ulǵaıyp, qaraýsyz qalǵan qarttarymyzdy qamqorlyqqa alatyn, áleýmettik qorǵaý nysandarynyń biri bolyp tabylady jáne ol memlekettik mekeme.

Qartaıý – bıologıalyq proses, belgili bir jasqa jetkennen keıin organızmniń múmkinshilikteriniń údemeli tómendeýi.

Qaı jerde de ata - anaǵa qyzmet kórsetýge tıistiligińdi umytý áste jaramaıdy. Qart adamdardyń úıretýge de, aqyl aıtýǵa da moraldik quqy bar.

Bul moraldik quqyny qurmetteı bilý kerek.

Kim de kimniń úıinde qartaıyp otyrǵan áke - sheshesi nemese atasy men ájesi sekildi qymbatty «qonaǵy» bolsa, ol - úıine olardan artyq qudaıdyń qurmetti ókili keledi dep oılamasyn, eger úıdiń ıesi olarǵa durys qarap, qamqorlyq jasasa, qartaıǵan ata - anasy onyń otbasynyń quty bolyp tabylady.

Qart kisini qut - bereke dep tanysaq - ol urpaq kóregendigi. Urpaǵy qurmettegen ata - ana ár kezde de baqytty.

Án: «Áke týraly jyr» oryndaıtyn: Maılybaı Aınur

1 - oqýshy: Sán eńkeıgen nur júzinen ál taıyp,
Qýat ketip bara jatyr qartaıyp.
Otbasynda, bala – shaǵa qasynda
Jetpister men seksender júr qalqaıyp.
Kóńil jetim bolmaǵan soń syńary,
Jas baladaı jaýtańdaǵan janary,
Qaıta – qaıta qaraǵyń kep turady,
Qaǵys estip qalbaqtaıdy baladaı
Mápeleńder qart bitkendi aıalap
Nıeti aq, kóńili keń daladaı,
Kimge bolsyn qarttyq jeter aıańdap.

2 - oqýshy: Aqıqatty aıqyndap jarıalar
Bara jatyr azaıyp qarıalar.
Daýyl tursa búlk etip tolqymaıtyn
Bara jatyr sarqylyp darıalar.
Nemeneńe jetistiń, bala batyr,
Qarıalar azaıyp bara jatyr.
Biri minip kelmestiń kemesine,
Biri kútip ánekı jaǵada tur.
Aqyl aıtyp júrmese qasymyzda,
Sonda ornaıdy jetimdik basymyzǵa.
Jalańashqa shekpenin sheship berip,
Bir kúlshesin bólisken ashymyzǵa.
Nemeneńe jetistiń, bala batyr,
Qarıalar azaıyp bara jatyr…

3 - oqýshy: «Renish» (Muqaǵalı Maqataev)
Áı, balam – aı,
Shamaly – aý túsinigiń,
Qandaı bolar, bilmeımin kisiligiń…
Jańa ǵana qaıtqandaı jerlep meni
Jaýar kúndeı qabaǵyn túsirýin!
Áı, balam – aı, shamaly – aý túsinigiń…!
… Joq, balaqaı!
Men sendeı bop óspedim!
Myna minez – minezim emes meniń.
Adamdardan qarym alý úshin
Ne kórmedim, ómirde ne keshpedim.
Aıary joq adýyn jaýyzdyqtan
Alyp shyqtym arymdy tamyzdyqtap.
Amalym ne jastyqtyń ker tulparyn
Tasqa qamap tastadym aýyzdyqtap.
Qıyp túser qyrshyn em almasy kóp,
Qıdym bárin sen óksip qalmasyn dep.
Mineziń – aı, balam – aı, mineziń – aı,
Ketpegeı – di mert etip, jarǵa súırep.

Júrgizýshi: Babalar sózi – keshegi ótken qarıalardan, ǵulama oıshyldar men sheshen – bılerden, aqyn – jyraýlar men sal – serilerden mura, mıras bolyp qalǵan uly tárbıe quraly. Bizdiń ata – babalarymyzdan bizge jetken kóptegen ulaǵatty, ǵıbrat alarlyqtaı tamasha tálim – tárbıe bererlikteı ósıet sózder bar.

Balanyń rýhanı ósýine ata men ájeniń yqpaly zor. Olar eń aldymen balaǵa til ıgerýge kómektesedi. Kóshede júrgende ortadan úırengen qolaısyz sózderge tyıym salady. Bunyń bári – tárbıe. V. A Sýhomlınskıı: «Qart adamdardyń úıretýge de, aqyl aıtýǵa da qaqysy bar. Bul moraldyq qaqyny qurmetteı bil»,- dep aıtqan.

1 Qazan - Halyqaralyq qarttar kúni (Qarttarym – asyl qazynam). júkteý