InfoHub Logo

— Áne, áne, taǵy da shyqty, — dep ákem kózim endi iline bergende shyntaǵymen aqyryn túrtip oıatty.

Taıqazan qaýymdastyǵynyń pishen jumysynda bolatynbyz. Shatyrdyń cyrtynda masa býyp tur. Oqta-tekte shegirtkelerdiń ashshy shyryly estiledi, odan ary baqanyń úni. Sonyń bárin basyp toǵaıdyń arǵy túkpirinen, Ertis boıynan sybyzǵy daýysy talyp jetedi.

— Áke, ol ne?

— Ertis qyzy, Ertis qyzy sybyzǵy tartyp jatyr, shaqyryp jatyr . . .

— Ertis qyzy degen kim, kimdi shaqyryp jatyr?

— Toqta, toqtaı tur.

Ákem shatyr ishinde basyn kóterip alypty, áldenege elegize qulaq túredi.

— Toqta, aqyryn, dybysyńdy shyǵarma, tez kıin, júr endeshe.

Aldymen kıingen ákem shatyrdyń etegin eppen kóterip, búksheńdeı syrtqa shyqty. Asyǵys-úsigis kıinip, aıýdyń qonjyǵyndaı tompańdaı erdim artynan.

Dalanyń búkil masasy bizdi kútip turypty. "Shatyrǵa tyǵylyp alyp shyqpaı qoıyp edińder, bálem, endi shyqtyńdar ma?" — degendeı, basyń-kóziń demeı tópeleı jóneldi. Toǵaıdyń qyr jaq shetinde attardyń pysqyrynyp jer tarpyǵany, ógizderdiń masaǵa býlyǵyp yńyrana ókirgeni estiledi. Kórshi qostan bireý kúrs-kúrs jóteledi. Maıashy Ádilbek aǵaıdyń úni. Temekini aıamaı tartatyn kisi.

Ákemniń sol jaq suq saýsaǵynan tas qylyp ustap dedektep kelemin. Mańaıdan shabylǵan pishenniń jaǵymdy ıisi ańqıdy.

Bul kez masalardyń ólim aýyzynda arpalysqan aqyrǵy kúnderi bolǵandyqtan, olar óte ýytty. Toǵaıdan sýyrylyp, ózen qyrǵaǵyndaǵy malta tasty qyratqa ilingen de baryp azaıa berdi. Aǵynǵa qarsy soqqan baıaý jel jańaǵy tymyrsyq býsantqan denemdi eppen jelpı bastady.
Jylqynyń quıryǵynan istelgen qyl jelpýish in maǵan bergen ákem kúláparasynyń qulaǵyn túrip, usaq shaǵyl tasty qumdy dóńeske quıryǵyn qoıyp otyrdy.

Jaǵany sylp-sylp urǵan Ertis tolqyny túngi aspandy shanaǵynda shaıqap, baıaý shymyrlap jatyr. Shirigen aǵashtyń syz ıisi, balyq ıisi bilinedi. Ózenniń qaraýytqan arǵy jıeginde sybyzǵy syńsıdy.

— Áne, áne...

Men ákemniń qoltyǵyna jabysyp, buǵa berdim, Ertistiń uıysa bitken tal-tereginiń baýyryna tyǵylǵan qara kóleńkeler juldyzdar saǵymymen tolqyp, bılep júrgen sekildi.

Sýdyń syldyryna, jeldiń sybyryna qosylǵan muńly bir ún sý betinen qalqyp, toǵaıǵa qaraı suǵyna ushady. Keıde qanaty talyp, qatty serpýge kelmegen shemirshek topshy maıysyp, sýǵa qulaýǵa aınalady. Qulasa boldy shym-shym batyp joq bolatynyn sezip, qaýyrsynynyń ushy ǵana tolqyndarǵa jumsaq urylyp, qaıtadan sadaq jaqtaýyndaı ıile kóterilip, baıaý qalyqtaıdy. Orman beldeýinen kóterilgende, batystyń qońyr samaly tósin soǵady da,odan ary aspanǵa qaraı shalqı jóneledi. Kenet, beımálim jebeniń ysqyryǵy estiledi de, topshysy sart etip úziledi. Endi búkil dúnıe zil-zala kúı keshedi. Ózen janarynda monshaqty aspan shyr aınala dóńgeleıdi. Aspan astyńda tolqyndar qazanǵa qaınatqanqurttaı sapyrylady. Kók buıra jelke júnderi jalbyraǵan sý serkeleri sart-súrt súzisip shalqasynan qulaıdy.
Ertiske shúıile qulaǵan ún aıdyn tereńine atqan oqtaı batyp ketti. Sybyzǵy daýysy short úzildi.

— Ah . . .

Ákem kókiregin aıyra kúrsindi. Men qolymnyń qaltyraǵanyn bildirmeýge tyrysyp, mańymdy mazasyzdana jelpı berdim.

— Áke, áke, kim ol? — dep ázer suradym.

— Ol Ertis qyzy.

— Ertis qyzy degen kim?

— Ol ma...

Ákem aıtqysy kelmegendeı jelkesin maǵynasyz qasyp, az turdy da, demin ishine tartyp, aýyr tynystady. Basyn kegjıte, kózin ormannan asyra aspanǵa qadap sóılep ketti.

— Erte, erte, ertede asqan sybyzǵyshy bir jigit bolypty. Ol bala kúninen qoıjaıyp júrip-aq búkil dalanyń qýraıyna jan bitiredi eken. Kúnderdiń kúninde baıdyń jylqysyna úrkek derti tıip, qaıyrý bermeı dúrkireı qashqanda jigit ony sybyzǵymen toqtatady eken. Sybyzǵy tilin biletin baıdyń qyzy muny óz kózimen kórip, et qulaǵymen estipti. Sol kúnnen bastap jigitke ǵashyq bolypty. Biraq, jigit ol kezde áldeqashan úıli-barandy bolǵan kez eken. Qyz ár kúni Ertistiń jaǵasyna kelip kóńil-kúıin sybyzǵymen jetkizetin bolypty. Arǵy jaǵada júrip muny tyńdaǵan jigit oǵan sybyzǵymen jaýap beredi eken. Atastyryp alǵan jaryna burynnan-aq kóńili tolmaıtyn ol shaban at, ótpes pyshaqty kúıge qosyp tolǵaıtyn bolǵan. Osylaısha sybyzǵymen ǵana syrlasqan qyz ben jigittiń bir-birine degen yntyzarlyǵy kún saıyn arta beripti, arta beripti. Kúnderdiń kúninde qyz jeńgeleri arqyly ákesine ótinish aıtyp, jigitke turmysqa shyqsam degen tilegin bildiredi. Jigittiń kedeıligin bylaı qoıǵanda úıli-barandy jaıyn bes saýsaǵyndaı biletin baı tik shapshypty. Sol kúnnen bastap qyzyn attap shyǵarmaıtyn bolypty da, bir baıdyń myrzasyna qalyń malǵa berýge kelisipti. Al sybyzǵyshy jigitti aıshylyq alysqa jylqy otarlatýǵa jiberipti. Kóz jasyn kól qylǵan qyz esh amaly qalmaı, túnde úıinen urlanyp shyǵyp, Ertiske kelip jylapty. Onyń zar-nalasyna qosylǵan tolqyndar birge egilipti. Sol kúnnen bastap qyz úıine qaıtpapty. Endigi jerde ol baıdyń qyzy emes, Ertistiń qyzyna aınalypty. Biraq onyń qarasyn endigári eshkim kóre almaıtyn bolypty. Al, ol tartqan sybyzǵy úni kúni búginge deıin estilip turady eken. Ákem ekeýimiz unjyrǵamyz túsip, qosqa kóńilsiz qaıttyq. Men uzaq tústiń aıaǵyna jete almaı ábden dińkelep, qatyp qalyppyn.

Ákem: «Ertis qyzy shaqyrady» dep meni túrtip oıatyp jatqandaı edi, onym beker boldy, áteshteı qoqyldap azannan oıatatyn Máýit atty pishenshiler bastyǵynyń aıǵaıy eken.

Men shómeleni basyp jatsam da, ógizge minip shanamen shóp tasysam da Ertis qyzyn umyta almaı dińkeleýmen boldym.

Sol kúnderdiń birinde túski demalys bolyp, shanamyzdy japa-tarmaǵaı doǵaryp, qosqa kele jatyp, sybyzǵy únin estip qaldyq. Eleń ete tústim. O, táýba, baıaǵy Ertis qyzynyń sybyzǵysy. Qosqa júgire jettim. Qalyń pishenshiler sybyzǵy shyqqan jerdi qaýmalap alypty. Jurttyń arasynan kımeleı baryp moıyn sozdym. Ortada dóńgelek júzdi, qyzyl shyraıly, qoıýqara saqal-murty bar, tyǵyrshyqtaı shal keńirdegin kenep alyp, tamaǵynan sybyzǵy únin tolqytyp otyr.

— Kim, kim bul? — dedim men Jeńis degen shanashy dosymnyń shyntaǵynanaqyryntartyp.

—Zeınolla, Zeınolla degen sybyzǵyshy shal eken, Shibeti jaqtan kelipti! —dep kúbir etti ol támpish tanaýyn kús qolynyń syrtymen súrtip turyp.

Men shalǵa ońdy-soldy kórim-aqqaradym, qolynda sybyzǵy túgil dáneńede joq. Anda-sanda bóbejigin aqyryn-aqyryn qaǵyp qoıady. Sybyzǵy úni qubylyp shyǵandaı jóneledi. Onan tómen sorǵalaıdy... Men endi ákemdi izdedim. Ákem qosta shalqasynan túsip jatyr eken. Bıdaıyqtyń ózegin tisine salyp, qyrt-qyrt úzedi. Úzedi de búrkip jiberedi, qaıta sóıtedi.

— Áke, áke, myna shal . .

— Iá, ol shal? — Ol Ertis qyzynyń sybyzǵysyn shalyp jatyr ǵoı.

— Iá, ol Ertis qyzyn shaqyrady, Ertis qyzy ony shaqyrady. Men ákemniń sózine túsine almaı, betine tesile qaradym. Ol túk demesten bıdaıyq ózegin qyrt-qyrt shaınaıdy. Men qaıtadan topqa júgirdim. Tymaǵyn janyna qoıǵan Zeınolla aq shyt tartqan shaqshadaı basyn shaıqap-shaıqap qoıyp, sybyzǵy únin suńqyldata tolǵaıdy.

Pishenniń malyn baǵatyn Zakon shal kir-qojalaq oramalymen mańdaı teri men kóz jasyn kezek súrtip, murynyn qors-qors tartyp jylap otyr.
Sóıtip, jumbaqtyń baıybyna barǵansha demalysymdy aıaqtap, oqýǵa baratyn kezim boldy. Pishenshilerge qosh aıtyp qalaǵa tarttym. Kelesi jyldyń pishenine orala almadym. Sebebi ákem . . . ákem men Zeınolla meni tastap, alysqa, a-l-y-s bir jaqqa ketipti.

Ertis qyzy týraly ertegini ekinshileı jan balasynan estigen emespin.

---