InfoHub Logo

Sabaq №1
Pán aty: Informatıka
Sabaqtyń taqyryby: Eseptegish tehnıka kabınetindegi qaýipsizdik
tehnıka erejesin saqtaý.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: Bala boıyna búgingi taqyrypty ótý barysynda bilimderin arttyrý.
Tárbıeligi: Ár oqýshyny iskerlikke, naqtylyqqa, yntymaqtylyqqa tárbıeleý.
Damytýshylyǵy: Oqýshynyń árbir sabaqqa yntasy men qabiletin biriktirip, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Oqytý ádisteri: sózdik, kórneki, praktıkalyq
Sabaqtyń kórnekiligi: kompúterler, toptamalar, test suraqtary t. b. b.
Oqytý formalary: jeke, toptyq jáne ujymdyq.

Sabaqtyń barysy:
1. uıymdastyrý kezeńi
2. sabaq suraý
3. baǵalaý
4. jańa sabaq
5. bekitý
6. úıge tapsyrma
7. qorytyndy
Qońyraý soǵylyp sabaq bastalǵan soń balalardy uıymdastyra otyryp sabaqty bastaımyn.
Jańa materıaldyń mazmuny:
Senderdiń jumys oryndarynda kompúterdiń quramdas bólikteri ornalasqan: júıelik blok, pernetaqta, monıtor. Jumys kezinde monıtordyń sáýle tútigi joǵary kerneýde jumys isteıdi.

İ. Tómendegi áreketterdi jasaýǵa bolmaıdy:
1. Kabelderdiń qosylǵan oryndaryna tıýge bolmaıdy
2. Jumys istep turǵanda ekranǵa, monıtor men pernetaqtanyń syrt jaǵyna tıýge bolmaıdy.
3. Oqytýshynyń ruqsatynsyz aparatýralardy tok kózine qosýǵa, úzýge bolmaıdy.
4. Kitap, dápter jáne t. b. artyq zattardy monıtordyń, pernetaqtanyń ústine qoıýǵa bolmaıdy.
5. Sý kıimmen, sý qolmen kompúterde jumys isteýge qatal tıym salynady.

İİ. Jumys tártibi:
1. Kompúter ekranynan 60 - 70 sm qashyqtyqta durys, eńkeımeı, jatyp almaı otyrý qajet, al udaıy kózildirik taǵatyndar – kózildirikpen otyrý kerek.
2. Dıspleı aldynda 20 mınýt jumystan soń mindetti túrde 5 mınýt dem alý kerek.

İİİ. Jumys kezinde:
1. Aparatýralardyń durys jumys isteýin qadaǵalańdar, eger aparatýranyń durys jumys istemeı turǵanyn sezseńder, nemese ózgeshe dybys paıda bolsa, nemese pernetaqta óz betimen óship qalsa, dereý jumysty toqtatyńdar. Tehnıkanyń aqaýy jóninde oqytýshyǵa habarlańdar.
2. Pernelerdi qatty taqyldatpaı jaı basyńdar.
3. Pernetaqtada jumys istegende qoldaryń taza bolsyn.
4. Aparatýranyń aqaýyn eshqashan óz betterińmen jóndeýge umtylmańdar.
Kez kelgen derbes kompúter birneshe qurylǵylardan turady. Bul qurylǵylardyń keıbiri óte mańyzdy - bul monıtor, júıelik blok pen pernetaqta, óıtkeni kompúter olarsyz jumys isteı almaıdy.
Jańa sabaqty bekitý: Ol úshin balalarǵa jańa sabaqtan birneshe suraqtar qoıa otyryp sabaqty aıaqtaımyn.

Úıge tapsyrma: Eseptegish tehnıka kabınetindegi qaýipsizdik tehnıka erejesin saqtaý.
Sabaqty qorytyndylaý: Jańa materıaldy pysyqtaý, oqýshylardyń meńgergen bilimderin taldaý, baǵalaý.

Tolyq nusqasyn qaraý
Informatıka. Aqparat. Aqparattardyń alýan túrliligi jáne olardy óńdeýdiń tásilderi.
Kompúterde aqparattardy usyný tásilderi. Sandyq, mátindik jáne grafıktik aqparattardy kodtaý. Kodtan shyǵarý.
Esepteýish tehnıkasynyń damý tarıhy
Kompúterdiń aparattyq qamtamasyz etýi. Jady
Programmalyq qamtamasyz etýdiń jalpy sıpattamasy jáne jiktelýi. Operasıalyq júıe uǵymy jáne onyń atqaratyn fýnksıasy.
Operasıalyq júıeni basqarýdyń negizgi tásilderi jáne obektileri. Faıldar, býmalar jáne belgisheler
Praktıkalyq jumys /Faıldar, býmalar, belgisheler/
Algorıtm jáne onyń atqarýshylary. Algorıtmdi jazý pishimi, blok-sqemalar
Ózdik jumysy /Algorıtm tıpteri/
Programmalaý-algorıtmdi formaldy jazý tásili. Alfavıt.
Aınymalylar tıpteri. Programma qurylymy
Jartyjyldyq baqylaý jumysy
Modelderdi sıpattaý ádisi, modeldeý qasıetteri. Model túrleri
Ártúrli salalardyń mysaldarynda modelderdi zertteý
Arıfmetıkalyq órnekterdiń jazylý erejeleri.