- 11 qaz. 2019 00:00
- 280
Esse jáne óleń-jyr baıqaýynyń kezekti úzdik týyndysy
Qalamy qarymdy jastardyń ónerin qoldaý maqsatynda uıymdastyrylǵan Esse jáne óleń-jyr baıqaýynyń kezekti jeńimpazy anyqtaldy. Bul joly kóptegen týyndylar arasynan «Taq» degen aıdar taǵylǵan óleń úzdik dep tanylyp otyr. Avtory – Nursultan Qojaǵul.
Úzdik dep tanylǵan týyndyny nazarlaryńyzǵa usynamyz:
Taq
Sonaý meniń saq babamnan ǵajap dúnıe óshpegen,
Ata-babam ornymenen mekeninen kóshpegen,
Baıtaq jerin, bel asýyn, baılyqtaryn basqarǵan
Taqta otyrǵan han-sultandar ómirleri kúshti eken.
Bul altyn taq, túgel álem, bar Ǵalamshar bas ıgen,
Handy taqqa kótergenmen eli-jurty shyn súıgen.
Beıbit joldyń durystyǵyn kúzetshideı baqylap,
Shaıqasqanda, qatelikten aqyl men oı syn túıgen.
Taqtyń orny esten ketpes búrkit ushqan kórinis,
Jalatylǵan pil súıegi, altyn syndy tur kúmis.
Eki kózin baýrap alǵan jurttyń oıy der edi:
Taqta otyrǵan han ıemiz, netken sizdiń kórkińiz!
Al bireýler taqqa qarap armanymen tamsanar,
Tot bop bassa, taq Kún bolar, asqaqtata Tań janar.
Shuraıly jer mekeninde salt-dástúrdi ulyqtap,
Qara túnek sharpysa eger taqta handar jandanar.
Sondyqtan da taq – handardyń bılik eter turaǵy,
Jaýap alar bul turaqta taýsylmaıtyn suraǵy.
Neshe jyldar túp aǵashyn otyrǵyzǵan patshanyń
Jemis bergen gúldenerlik teńdesi joq bul taǵy!
(Avtordyń orfografıasy men pýnktýasıasy saqtalǵan)
Jeńimpazdy quttyqtaımyz!
Syılyqty alý úshin bilimland.kz saıtymen baılanysýyńyzdy suraımyz!
Eske salaıyq, bilim-all.kz jáne bilimland.kz saıttary jas qalamgerler arasynda saıys jarıalaǵan bolatyn. Barlyq talaptarmen Qalamgerler saıysy siltemesi arqyly tanysa alasyz.