InfoHub Logo

Jumystyń aıaǵyna taman asyǵyp-úsigetin Ajardyń kúndegi ádeti. Búgin tús qaıta bólimine sońǵy sándegi galstýk túsip halyqqa jer qaıysyp ketti. Jan-jaqtan kóńirdekterin sozyp jalaqtaǵan jurttyń ý-dýyna qulaǵy túnyp, chek qaǵazy men galstýkterge alma-kezek úńilemin dep-aq moıyny aýyryp qaldy. Kúıeýi men jigitterin bir qýantyp tastaǵysy kelip jantalasqan qyz-kelinshekter men qalanyń sylqym jigitteri galstýkten galstýk qoımaı tańdap, mynasyn emes, anasyn alyp ber dep, onysyn alyp berseń, oǵan da kóńilderi bitpeı basqasyn surap ábden basyn qatyrdy. Dırektor apaıǵa anada basqa bir bólimge aýystyra kórińiz dep ótinip edi, o da sozbıdaǵa salyp barady.

Ýh! Qarǵys atqan galstýktar da taýsyldy-aý áıteýir. Endi jurt aıaǵy sıredi. Qur qalǵandar quddy osynyń qyrsyǵynan qur qalǵandaı bul jaqqa alaıa qarap ap, esikke qaraı oıysty. Sylqym jigitter jańa ǵana buǵan «qaryndas, qaryndas», — dep shyǵarǵa jandary basqa bop, jylmańdap, elpildesip jatyr edi, endi kózderine de ilmeı «bıshara sáýdeger qyz» jaqqa qoldaryn samarqaý silteı sap, teńsele basyp aýlaq ketisti. Týflıleri syqyr-syqyr etip syzdana basady. Ajar osyndaı basqanynan jer oıylatyn myrzasymaqtardy kórse zyǵyrdany qaınaıdy-aq. Biraq amaly qansha.

Kúni boıy aldyna ondaılardyń talaıy kelip, talaıy ketedi. Sálem de joq, saýqat ta joq, tapap ketetindeı jaıma shynyǵa keýdeleı kep toqtap, galstýk ilingen aınalma sheńberlerdi birer syrǵytyp ótip, basqa bólimder jaqqa kerdeńdeı jóneledi. Munyń qarsy aldynda kóılek satatyn bólim bar. Onda Aqmaral deıtin qyz isteıdi. Dırektor apaı ony kóıleginen jigiti kóp qyz dep ázildeıdi. Satýda ólip-óshetindeı ońdy kóılek bolsyn-bolmasyn aldynan adam shyqpaıdy. Kóbi buǵan kelgende súzegen buqadaı kózderin kótermeıtin álgi sylqym sergeldeń-baılar Aqmaralǵa jandary qalmaı, anadaıdan bastaryn ızep, olary az bolǵandaı «sálemetsiz be, esensiz beniń» astyna alyp, emeshekteri úzilip shybyndap qalady.

Galstýkten kúderin úzgender endi sonyń bólimine baryp topylypty. Ajar sóreniń túbindegi oryndyǵyna kep otyrdy. Saǵatyna qarap edi, jumys aıaǵy jaqyn eken. Terezeden kórinetin avtobýs aıaldamasynda qazirdiń ózinde-aq ıne shanjar jer joq. İlgergi avtobýstardyń birine ilikpese, úlgere almaıdy.

Qazir baryp avtobýsqa otyrady da úıine bir aıaldama jer qalǵanda túsedi. Oń qaptaldaǵy ón boıyn shyny basqan kógildir úıden ol shyǵady. Qolynda surǵylt bylǵary portfeli. Sál kúlimsirep aıaǵyn da kóshede emes, beıtanys bireýdiń úıine kirip kele jatqandaı eppen basady. Baıaǵyda da Araldyń vokzalyna tap osylaı sál qymsyna kúlimsirep kirgen-di. Ony shyǵaryp salýǵa kelgen eki jigit abajadaı kútý zalynda ár nemeni bir aıtyp jaqtaryn jappastan ári-beri seńdelýmen bolǵan. Ol kúlimsiregen kúıi anda-sanda quptap bas ızep qoıyp, únsiz tyńdaı bergen-di. Bir ýaqytta poezd kelip, jurttyń bári perronǵa shyqty. bular úsh qyz bop kýpeli vagonǵa otyra berip edi, arttarynan:

— Myna qaryndastar da senimen birge júretin bopty,— dep sambyrlady bireý.

Jańaǵy eki jigittiń biri eken. Ortasynda qalyp bara jatqan joldastaryn qımaǵandaı muńdana kúlimsirep ol tur. Tegi, jylasa da jymıyp otyryp jylaıtyn shyǵar.

Ertesine tańerteń bular jýynýǵa kezek kútip turǵanda sońdaryn ala ol da keldi. Dýdar shashy onan saıyn qopyrap ketipti, buıra-buıra. At jaǵyn belýarlaı toqtaǵan buıra saqaly da uıpalaq-uıpalaq bolyp qalypty. Baıaǵy sol bir jymıǵan qalpy. Óńi jyp-jyly.

Shaıdan soń qyzdardyń ishi pysyp, Gúljan qarta izdep ketti. Bir ýaqytta taýyp ákeldi.

— Baǵanaǵy buıra bastyń kórshisinen aldym, — dedi ol.

— Kýpelerinde kimder bar eken? — dep qadaldy qaıdaǵy joqtyń bárin tápteshtep suraı beretin Shara.

— Óńsheń shaldar.

— Ol ne istep otyr?

— Kitap oqyp jatyr.

— Kúlimsirep jatyr ma?

— Iá. — Qyzyq jigit! Aıtpaqshy, ony nege shaqyrmadyń, úsh qol bop qalaı oınaımyz?

— Vot dýra! Esime kelmepti. Gúljan shaqyryp keldi.

— Aǵataı, tanysyp qoıalyq, — dep qaqaqtady Shara.

— Meniń atym Shara, Ajar, Gúljan.

— Áben.

— Otyra berińiz, otyra berińiz, — dedi Gúljan abyrjyp turyp qalǵan oǵan tóseginen oryn usynyp. Áben onsha oıynpaz bolmaı shyqty. Shara ekeýi bir odaq edi, qaıta-qaıta utylyp qala berdi. Shara shydaı almady:

— Endi odaq almastyryp oınalyq, — dedi.

— Men jaqsy oınaı almaımyn. Tek... — dep qyzaraqtady Áben. Endi Áben men Gúljan bir odaq boldy. Olar taǵy da utyldy.

— Utylǵan ekeýiń stanńıaǵa túsip júzim ákelińder, — dep buıyrdy Shara.

Áben men Gúljan oryndarynan turdy. Kýpede qalǵan eki qyz sońdarynan qarap qaldy. Áben sol jymıǵan kúıi buıra basyn sál tuqshıtyp júzim jaıýly sórelerge qaraı aıańdady. Sońynda tor dorbasyn bulǵaqtatyp Gúljan barady. Áben shetki kempirge jete bere-aq toqtap edi, Gúljan qýyp jetip, bileginen jetelep ári alyp ketti. Sol eki arada vagondardan túsken qaraqurym halyq olardy kólegeılep kórsetpeı tastady. Shara báribir kózin almady. Áne ekeýi qaıta shyqty. Gúljan qarsy ushyrasqan kisilerge jol bergen saıyn Ábenniń kókiregine ıyǵyn tyǵa túsip, máz-máıram kúlip qoıady. Áben bolsa bázbaıaǵy kúlimsiregen kúıi.

Kelesi stanńıaǵa toqtaǵanda Áben men Shara qaıtadan odaq bolyp edi.

— Biz sý alyp kelemiz, — dedi Shara.

Kýpede qalǵan eki qyz taǵy da sońdarynan telmirip qaldy.

Shara vagonnyń baspaldaǵynan túsip kele jatqan Ábenniń ıyǵynan bir qolymen tireı sekirip, ári yrǵyp tústi de:

— Tezirek-tezirek, jurt qaptap ketedi, — dep dedektetip ala jóneldi. Áne olar sý alatyn kranǵa jetti. Shara bara sýǵa bas qoıdy. Bir kezde shúmektiń astyna alaqanyn ustap atqylap jatqan sýdy Áben jaqqa ytqytyp edi, abaısyz turǵan jigit yrshyp ketti. Shara saq-saq kúldi. Áben qaıtadan kúlimsirep, sý-sý eńirin silke bastady.

Áben Ajarmen de odaq bolyp oınady. Sharasy qurǵyr sýsaq bolyp qalǵandaı bulardy taǵyda sýǵa jumsady. Eńkeıip sý ala bergende, jel turyp bunyń etegin asha berdi de, Áben termosty ózi alyp toltyrdy. Jel Ajardyń shashyn da qobyratyp jiberdi.

— Oqasy joq, kýpege kirgen soń túzetip alasyz ǵoı, — deıdi Áben. Qaıtyp kele jatyp, qyzdar qarap tur ma eken dep, terezege qarap edi. Ol ekeýi qannan-qapersiz ózara qarta soǵyp otyr. Áben sol kúni keshqurym túsip qaldy.

Keler jyly Ajar saýda tehnıkýmyn bitirip, tústiktegi jańa qalalardyń birine jumysqa keldi. Bul isteıtin jańa galantereıa magazıni qalanyń qaq ortasyndaǵy kishkene kógal alańda bop shyqty. Syrtynan qaraǵanda osy bir shyny magazın kógildir aýada qalqyp turyp qalǵan jup-juqa appaq oramal sıaqty. Magazın ashylatyn kúni bir top adam kelip, qalaı jıhazdalǵanyn kórip shyqty. Ortasynda baıaǵy Áben. «Áben Dúısenbıevıch!», «Hasenov joldas!» — dep jurttyń bári quraq úshyp júr.

Áben magazındi bir sholyp shyqty da, nókerin ertip, alańda turǵan eki-úsh mashınaǵa bettedi.

Ajar jurttyń ony nege osynsha qolpashtaıtynyna túsingisi kep dırektor apaıdan:

— Bul kim? — dep surap edi.

— Bizdiń qalanyń jańadan kelgen arhıtektory. Osy magazın onyń dıplom jumysy kórinedi, — dedi.

"Áben Hasenov", — dep kúbirledi Ajar, — «Áben Hasenov».

Búkil jaz boıy ony sosyn qaıtyp kóre almady. Bas arhıtektordyń keńsesiniń qaıda bolatynyn bilip ap qalalyq sovettiń úıiniń aldynda talaı tosty. Kelip-ketken mashınalarǵa da úńildi. Biraq, esh qaısysynan Áben kórinbedi. Kúzge salym bir kúni jumystan qaıtyp kelgen soń otyra qalyp hat jazdy. Kórgisi, sóıleskisi keletinin, erteń keshki jetide alańda kútetinin aıtty. Aty-jónin aıtpaı, kelse ózi baryp jolyǵatynyn jazdy. Qaıta oqyp shyǵýǵa batyly jetpeı, syrtqa júgirip shyǵyp, kósheniń qarsy betindegi pochta jáshigine aparyp saldy. Endi ne de bolsa bolary boldy. Ol hatty alady. Kele me, kelmeı me, kelgende qaıtyp jolyqpaq... Eki shekesi shyńyldap jan-jaqtan shyrǵalań saýaldar qaýmalaı bastady, Erteńge deıin eshteńe oılamaıyn dep, ózimen birge isteıtin joldas qyzynyń úıine tartty.

Erteńine sondaı bir sylbyr kún boldy. Tań atar-atpastan sirke jaýyn tópep berdi de, shamalyda basyla qoımady. Kóshede adam az. Býaldyr aýda shylp-shylp basqan aıaq dybystary bolmasa, jurttyń bári jer basyp emes, qalqyp kele jatqan sıaqty. Ortasynda oımaqtaı ǵana gúlzary bar kishkene alańda sý-sý oryndyqtyń shetinde buqshıyp Ajar otyr. Onyń qol shatyryn migirsiz tyrsyldatyp jabysqaq tamshylar tamady. Sarǵaıyp ketken qý japyraqtardy sý etkizip jel shyqty. Dymqyl japyraqtar úzilip túskende, burynǵydaı jamyraı shapqylap, úıirile oınaqtap kete almaı, syz jerge baýyrlaryn tóseı sylq qulap jatyr. Oınaqy jel tóńirekti qytyqtap oıatqandaı, únjyrǵasy túsip melshıip-melshıip qalǵan aǵashtar da kenet sýsyldaı jóneldi. Qala ústinde búktúsip jatyp alǵan kirbiń bultqa da jan bitti, kún batysqa qaraı kóshe bastady. Tamshy tıyldy. Biraq mańaı ázir jarqyrap kete qoıǵan joq. Qalaǵa qarańǵylyq búgin erte túsetin túri bar. Tym buldyrap ketipti. Osy kezde aleıanyń boıynan bireý kórindi. Ajar qol shatyryn túsirip, qasyna qoıdy. Álgi adam kelip qalypty. Aıaq alysy baıaý, ústinde palto, basynda qalyń kepka. Keldi de qarsy bettegi oryndyqqa otyrdy. Áýeli buǵan biraz kóz toqtatyp qarap aldy. Sosyn kózin aýdaryp tóńiregine qaraı bastady. Mańaıda kele jatqań ketip bara jatqan eshkim joq. «Endi ne isteý kerek?»,— dep oılady Ajar.— Bálkim tanyr. Joq tanıtyn syńaıy baıqalmaıdy. Mazasyzdanyp aleıanyń birese myna betine, birese ana betine qaraǵyshtaı beredi. Eshkim kórinbeıdi. Bul qozǵalaqtap qol shatyryn alyp silkip-silkip qoıdy. Ol sál tańyrqaı taǵy bir kóz saldy da, saǵatyna úńildi. Ajardyń esebinshe ol kelgeli jarty saǵattaı ýaqyt ótti. Áne oń jaqtan bireý qarańdady. Tyq-tyq basqanyna qaraǵanda áıel adam. Shynynda da sol ma eken. Paltosynyń syrtynan jyltyr sýlyq plash jamylǵan suńǵaq boıly, toq baltyrly kórkem qyz mynandaı kúnde bul jerde ne bitirip otyr degendeı ekeýine kezek-kezek qarap óte shyqty. Qyz ózine qaraı moıyn burǵanda Áben ornynan turyp edi, kidirmeı ótip ketken soń basyn shaıqap, ıyǵyn bir qıqań etkizdi de júrip ketti.

— Bıkesh, sál yǵyssańyz, — dedi bireý art jaqtan.

Avtobýs dál bul túsetin aıaldamaǵa kelip kidiripti. Ajar trotýarǵa shyǵa bergende ón boıyn shyny kómgen úıden Áben shyqty. Qolynda sol baıaǵy súr portfeli. Baıaǵysynsha kúlimsirep, baıaǵysynsha aıaǵyn jaı alady. Qasyńda qoıý qara shashyn tegilte jelkesinen jińishke appaq lentamen bir-aq túıgeń qop-qońyr tolyq bilegin Ábenniń qaryna ilip alǵan bir áıel keledi. Olardyń úılengenine mine eki aı. Ajar Ábenniń qaı kúni kóshege ne kıip shyǵatynyna deıin jatqa biletin boldy. Baıaǵy jańbyrly keshten keıin aınanyń aldyńda uzaq jylady. Onyń mynaý jaý shaýyp ketkendeı, qorasan talaǵan oqyr-shoqyr betine, jar qabaqtyń astyndaǵy jańbyrdan túsken qaqtyń sýyndaı kók te emes, qońyr da emes laı kúlgin kózine, mynadaı berekesiz betten bezine shyǵynǵan qońqaq murnyna, qashsań da qur jibermeımin dep shaýjaıynan alyp, dál tumsyǵynyń ústine qonjıa qonǵan shoqpardaı qara súıeline kim ólip-óshsin. Eshkim oǵan uzaq telmirip, bar pishin, bar núsqasyn jattap almaıdy. Qaıyptan-taıyp qaraı qalsa, taban astynda-aq taısaqtap, endi bettemeıdi. Sol boıda-aq esinen shyǵaryp, eleýsiz qaldyrady. Tabıǵat muny aqyly kem sháldýar selteńbaılar túgili qaıyrymdy jandardyń ózi músirkegennen basqa esh yltıpat qyla almaıtyndaı qyp nesine jaratty eken...

Sonda bir aı ótkende bul turatyn kósheniń qarsy betinde salynyp jatqan jańa úı bitti. Bir kúni jumysqa ketip bara jatyp, sol úıdiń aýlasynan shyǵyp kele jatqan Ábendi kórdi. Sodan beri kúnbe kún jumystan kele jatyp ta, jumysqa bara jatyp ta ony bir kórip qalady. Oqta-tekte kóre almaı qalsa, qaıda boldy eken, bir jaqqa komandırovkaǵa ketti me eken, — dep kúni boıy basy qatady.

Áben men áıeli óz aýlalaryna buryldy.

Ajar úıine kep terezeniń aldynda uzaq otyryp qaldy. Qarsydaǵy Ábender turatyn úıdiń terezelerine sham jana bastady. Olardyń terezesi qaısy eken? Jypyrlaǵan kóp ottyń ishinen óz kókiregi alystan alaýyn ǵana kórip, jylynyp júrgen otty taba almaı ábden dal boldy. Terezesin jaýyp, ornynan turyp edi, burysh-buryshtyń bári bulyńǵyr tartyp, qaraýytyp kórindi. Bólmesin buny árli-bárli aýnaqshytatyn meńireý tún jaılap keledi.

---