InfoHub Logo

Aspan shaıdaı ashyq, móp-móldir, kógiljim, kókshil. Tal-daraqtar basy baıaý terbeledi. Shyǵystyń jeli.

Aýa-raıy buzylardaı esh belgi joq. Táńirtaý shyńdarynda jatqan appaq qar jańa shyqqan kúnniń shuǵylysyna shaǵylysyp, aıryqsha jarqyraıdy.

Qara aıǵyr ertteýli. Dáý qara qazanda ıtterge arnalǵan botqa pisirilip jatyr. Taýyqtar qurqyldap óskeleń kóktiń arasynan nápaqasyn taýyp jaıylyp júr. Aýlaqtaǵy taýdyń betkeıinde ormanshynyń jeke maly jaıylyp júr.

Káriphan — quljanyń asyǵyndaı, abadan kisi. Qudaı oǵan jar degende jalǵyz bala berdi. Áp-ádemi kelinshegi bar. Sol tuńǵyshtan keıin týmaı qaldy.

Bul jerde Qudaıdy qarǵap keregi joq. Bári de adamnyń azǵyr tilinen boldy.

Dáriger áıel azǵyrdy. Ózi de bir bedireıgen bedeý, jylan qysyr qatyn edi. Ásemaıdy shyrmaýyqtaı shyrmap aldy.

— Qan qysymyń kúshti. Endi bala týsań, ólesiń, — dedi. — Ý tebá je gıpertonıa! Ponımaesh?!

Sóıtip qursaqtaǵy bes aılyq qoshqardaı uldy aldyryp tastady. Qasap-dáriger qasıetti qursaqtyń byt-shytyn shyǵaryp keskiledi-aý. Jap-jas kelinshektiń shyryldap jylaǵanyna da qaramady ǵoı, jaýyz.

Qyryq tilik qursaq bala kótere me?

Káriphan aıǵyrǵa minerde Ásemaı tizgindi ustap, kúıeýiniń qoltyǵynan demep jiberdi. Sodan soń jeti jasar Erjandy kóterip alyp, ákesiniń artyna mingestirdi de, moınynan qapsyra qushaqtap, betinen qushyrlana súıip-súıip alyp:

— Al, jolyń bolsyn, botam, sabaǵyńdy jaqsylap oqy, — dedi. Kúıeýiniń eteginen ustap:

— Shaı, qant ala kelýdi umytpassyń, — dep toqymdy alaqanymen qaqqylap-qaqqylap qoıdy.

Sodan qaba jal Qara aıǵyr jarqabaq jolǵa tústi. Qalyń shóptiń arasynda jaıylyp júrgen túıetaýyqtar qoshtasqandaı qurqyldasyp qaldy.

Ormanshy Káriphan taý basyna shýdalana qalǵan bir shókim bultqa qarap-qarap qoıdy.

Erjan bıyl mektepke barǵan. Káriphannyń qaryndasynyń úıinde jatyp oqıdy. Sodan qysqy kanıkýlǵa shyǵyp, taýdaǵy úıine kelip, bir aptadaı áke-sheshesiniń qasynda bolyp edi ǵoı. Táńirtaýdyń Jasylsaı shatqalynda eki-aq úı bar. Bireýi ormanshy Káriphannyń úıi. Ekinshisi — sý qaraýyly Ábenniń úıi. Demalysqa kelgen Erjan osy eki úıdiń erketaıy ǵoı. Endi, mine, qysqy kanıkýl tez óte shyǵyp, yldıdaǵy mektebine ketip bara jatyr. Káriphan álgi shyń basynda shoqıǵan bir shúıke júndeı bulttyń lezde taý tóbesin sáldelep orap alǵanyn kórdi. Qalyń qara bult teristikten de qaptap jatyr eken. Álginde ǵana shaıdaı ashyq kúnniń lezde buzylǵany nesi eken? Osy bir soltústikten shyqqan bultta qater bar. Áldeqaıda alystan, Muzdy muhıt tarapynan sharshap, shaldyǵyp kele jatady da, Táńirtaýdan asa almaı:

— E, osynda aıaldaı salaıyq, — dep aspan kerýenin taý bókterine shógere salatyn ádeti bolýshy edi. Bul joly da sol daǵdysyna salyp, qap-qara bult appaq aq perishtege aınalyp, japalaqtap jaýa bastady.

Aspandaǵy botasyz qara ingen emshegi tyrsyldap isinip, shydaı almaı ısinip, appaq sútin sýyldata tógip-tógip jibergendeı, jerdiń betin dep-demde qalyń qar basyp qaldy. Nópir nóserden jaman, búkil aspan tóńkerilip qulaǵandaı aıaýsyz alapat edi. Kókparda dodany qaq jaryp qarqyndaıtyn Qara aıǵyr kózine jasyn qamshy tıgendeı bir orynda shyr aınalyp turyp qaldy. Tasta týyp, taýda ósken Káriphannyń ózi kózin asha almaı, qos qolymen janaryn sıpalap, kenet túnekke aınalyp jaryq dúnıeni bir kórgisi kelgendeı jantalasty. Mundaıdy buryn-sońdy kórmegen jetkinshek basy aınalyp,attan qula jazdap, ákesiniń jalpaq beldiginen tas qylyp ustap alypty. Keler bir sátte, qara aıǵyr burynǵydaı aınalshyqtaı almaı, bir ornynan qozǵala almaı, qalshıdy da qaldy. Káriphan dál osyndaı qaqaıyp qatyp qalǵan jylqyny baıaǵyda mýzeıden kórip edi. Ol endi qoldan qatyryp qoıǵan eksponat bolatyn.

Al mynaý lezde belýaryna deıin qarǵa batyp, qarǵa adym jer attaı almaı, qaıta-qaıta pysqyrynyp, qarǵa kómilgen basyn úzdiksiz silkilep, tula boıy siresip bara jatty.

Káriphan jandalbasada attyń baýyryna balany tyqpaq bolyp, qalyń qardyń ústine tóńkerilip qulap, Erjandy da ala tústi. Áli nyǵyzdala qoımaǵan qardy qos qolymen ary-beri keýlep, Qara aıǵyrdyń baýyryna aldymen balany tyqpalady. Erjannyń ústindegi jeńil palto edi. Endi ózi seńseń tonyn sheship, balany soǵan orady.

Sholaq tondy qalaı sheshti, sol-aq eken, ústinen bireý sup-sýyq sýdy quıyp jibergendeı, tula-boıy túrshigip shyǵa keldi. Ústindegi juqa beshpet qamzaı bola qoımady. Balany orap qoıǵan tondy qaıta alyp kıgisi keldi. Qas pen kózdiń arasynda-aq qara tondy qalyń qar basyp, appaq bolyp qalǵan eken. Eger tondy qaıtyp alsa, eresek adam, ózi mynandaı bolǵanda, bala qandaı bolady? Sony oılap, qos qolyn ary-beri sermep, qımyldaǵan boldy. Jaýyp turǵan qar emes, tutas aspan aqtaryla qulaǵandaı, aq tasqynǵa belýarǵa deıin kómilgen Káriphan sálden soń qolyn da qımyldatýdan qaldy. Endi aq ulpaǵa kómilip qalǵan bala tunshyǵyp júrmesin dep, qara tonnyń ústindegi qardy arshı bastady. Qara aıǵyr yshqyna shyńǵyrǵandaı boldy da, úni óship qaldy. Aıǵyrdyń qarǵa kómilgen denesin saýsaǵymen túrtip kórmekshi edi, qoly qap-qatty muzǵa tıgendeı boldy.

Káriphan ormanshy kitapty kóp oqýshy edi. Djek London degen kisiniń jazǵandaryn izdep júrip oqıtyn. Sonda Klondaık degen jerden altyn izdeýshiler alpys gradýs, odan da joǵary aıazda qomyttaryna oranyp júre berdi. Aralarynda sondaı sumdyq sýyqqa shydaı almaı úsip ólgenderi de kezdesedi.

Endi, mine, Káriphan da sol Klondaıkta qalǵandaı hal keshti. Aıyrmashylyǵy sol: Klondaıkta áıteýir qybyrlar júre beresiń. Al myna Táńirtaýdyń baýyryna kenet kelip ornaı salǵan Klondaıkta qımyldap júrmek turmaq, ornyńnan qozǵala almaısyń. Mundaǵy Klondaık aq qardan kebin kıgizip, qol-aıaqty tastaı qylyp tańyp tastady.

— Kıgizip qoıady deýshi edi, myna qursaý sol «jýasytý kóıleginen» de asyp túsken sıaqty.

Endi bir ýaqytta Káriphannyń muzǵa aınalǵan denesi alaýlap qyza bastady. Sónińkirep bara jatqan sanasynda: mynandaı qyzýdan qar erip ketetin shyǵar dep úmittendi. Biraq muz qursaý erigen joq. Denesi qaıtadan tońa bastady. Bul joly qol-aıaǵy, búkil táni muzǵa aınalyp bara jatty. Sol bir kezde ton oranǵan bala qar astynan dybys bergendeı boldy. Biraq ony Káriphan estimegen sıaqty edi. Sónip bara jatqan sanasyna bir yzyń jetkendeı bolǵanymen, onyń ne dybys ekenin ajyrata alǵan joq. Tereń teńizdiń ishinde balyq bolyp júzip júrgendeı bir zaman. Jan-jaǵynan sý perishteleri qorshap alyp, qosylyp án salyp, muny áldeqaıda jetektep bara jatqan áserde. Káriphan álgi hor qyzdarynyń shyryn ánine elitip, solarǵa ilese bereıin dese, endi birde qulaǵyna áıeli Ásemaıdyń daýysy shalynǵandaı bolady:

— Qaıt, qaıt, qaıda ketip barasyń? — deıdi Ásemaı. — Jalǵyzyńdy qaıda tastap barasyń? Jalǵyz ulyń Erjan qaıda qaldy?

Bul zarly daýysty Káriphan shala-pula estigendeı bolady, biraq jaýap qatar dármeni joq. Sóıleýdi, sózdi umytyp qalǵan sıaqty. Áıeliniń «Ásemaı» atyn esine túsire almaı álek boldy.

— Jalǵyz uly bardyń shyǵar-shyqpas jany bar, — deıdi Ásemaı. — Qaıta ǵoı úıge, men saǵan taǵy bir ul taýyp bereıin, Erjan jalǵyz bolmasyn, — deıdi Ásemaı. — Áýlıe-ámbıeni aralap, aryz aıtaıyn, emshilerge, táýipterge qaralaıyn, bir Qudaıǵa jalynyp-jalbarynaıyn, uly árýaqtarǵa, Umaı anaǵa, Domalaq anaǵa arnap quran oqyttyryp, as bergizeıin, — dep jylaıdy Ásemaı.

— Obalyń ana qasyr jylandaı ysyldaǵan bez-bedeý bas dáriger qatynǵa, sol seni sorlatqan — degisi keledi Káriphannyń, biraq úni shyqpaıdy, aýzyna sóz túspeıdi. Sózderin Káriphan umytyp qalǵan.

Endi bir sátte ústi-basynyń bárine injý-marjan taǵynǵan sý perileriniń qyzdary muny taǵy da qaýmalap alyp, teńiz túbine shaqyrady. İnjý-marjannyń jarqylyna kózi qaryqqan Káriphan áli de bolsa Ásemaıdy umyta almaı: «Shirkin, myna injý-marjannyń tym bolmasa bir ýysyn Ásemaıǵa alyp baryp bersem, qandaı qýanar edi», — dep qoıady Káriphan.

Kenet hor qyzdary degeniniń bári búrgedeı-búrgedeı, maıda-maıda aıdaharǵa aınalyp, balaqtan kirip, basyna qaraı órmeleı bastady. Sonda Káriphannyń bir sónip, bir janǵan sanasyna: «Jabylyp ketse qumyrsqalar da arystannyń ózin óltiredi», — degen babalar sózi estilgendeı boldy. Bir sónip, bir janǵan sanasynda jalǵyz uly Erjandy kórdi: — Ne boldy eken? — dep sıpalap bileıin dep edi — qoldary joq! Qoldary qımyldamaıdy. Qoldarynan jan áldeqashan ketken eken. Tek bir óship, bir janǵan sanada ǵana bolar-bolmas sáýle bar. Al balaqtan kirgen búrge bıt sıaqty tıtimdeı aıdaharlar basqa shyǵyp, tóbeni tesip, mıdy sormaqshy. Mıdy soryp taýysqanda sana da birjolata sónbekshi. Odan arǵysy tek bir Qudaıǵa aıan. Qara aıǵyr bolsa tula boıy qarǵa kómilip tyrp ete almaı turǵan qalpy qaqaıyp qatty da qaldy. Al endi tonǵa oranǵan balanyń hali neshik? Bir Alla biledi. Áke baıǵus sol tondy balaǵa jappaı, ózi kıip otyrǵanda ólmeıtin be edi, kim bilgen... Áı, biraq adamnan góri shydamdyraq jylqy balasyn aram qatyrǵan myna Tajaldan kim aman qalar deısiń...

Táńirtaýdyń Jasylsaıy aq qar topanynan aman qalǵan joq, árıne. Úıde jalǵyz qalǵan Ásemaı mynandaı soıqan aq tajaldan záresi ushty. Áýeli ıtter ulydy. Jaı ulý emes, adamnyń saı-súıegin syrqyratatyn aıanyshty zilmaýyr zar. Alapat apatty aldymen túrli maqulyqtar, ásirese ıt pen mysyq sezedi deýshi edi Káriphan men Erjan Qara aıǵyrǵa mingesip kete salysymen-aq, Bóribasar men Maılyaıaq azandata ulyp qoıa bergen. Ásemaı olarǵa:

— Táıt! Óz basyńa kóringir! Bále shaqyrma! — dep ursyp tastap edi. Artynsha-aq aq qar aspannan saýyldap tógildi de, álgi ıtter úıshikterine kirip ketip, úndemeı, úrmeı qaldy.

«A, Qudaı, óziń saqtaı gór!», — dep Ásemaıdyń júregi sýyldaı bastaǵan.

Ásemaı mynandaı surapyldan seskenip, kórshi sý qaraýyl «Súleımen patshanyń» úıine baryp otyrmaqshy edi. Jurttyń bári Sársenbekti Jasylsaı sýynyń qaraýyly bolǵandyqtan, «Sý patshasy Súleımen» atap ketken. Yldıdaǵy eldiń kún kórisi kóbinese osy Jasylsaı sýyna táýeldi bolatyn. Taýdan tasyp aǵyp jatqan asaý ózenge qaraýyl ne kerek? Mán-jaıdy bilmegen jurt osylaı oılap qalýy da múmkin. Etektegi qalyń el sýǵa zárý. Bári eginshilikpen aınalysýda. Sýǵa bola aǵaıyndy adamdar arasynda da araz-quraz, keıde tipti qyrǵyn tóbeles te bolyp jatady. Áne, sol sý qaraýyly Sársenbektiń úıine barmaqshy bolyp syrtqa shyqqan Ásemaı lezde ózinen-ózi shyr kóbelek aınaldy da qaldy. Aspannan tonnalap jaýǵan topan qar aldy-artyn kórsetpeı adastyrǵanda, Ásemaı ózi jańa ǵana jaýyp shyqqan óz esigin úıdiń dýalyn sıpalap júrip áreń tapty.

— Oı, toba, mynaý, sirá, aqyrzaman shyǵar, — dep Ásemaı syrtqy esikti áreń japty. Ásemaımen ilese kirgen qar tabaldyryqty demde bitep tastap edi.

Úıge kire salysymen Ásemaı baılanys radıosyna-rasıaǵa jarmasty. Onyń tilin jete bilmese de, Káriphannan kórgeni bar, qulaqtaryn ary-beri burap kórip edi, radıobaılanys qyr-qyr etti de qoıdy. Áıteýir qyryldasa da dybys shyqqanynan úmittenip, áıel baıǵus álginiń tilshikterin kezek-kezek basyp jantalasty. Mynandaı aqyrzaman alapatynda osy qyryldaýyqtan basqa qarmanatyn eshteńe qalmap edi-aý. Kúnniń qaı mezgil ekeni de belgisiz, biraq úıdiń ishi túnek tartty. Ásemaı sıpalap júrip, qol fonardi taýyp alyp, kóksaý bolǵyr qyryldaqqa taǵy jarmasty. Áldeqashan ýaqyt ótkende baryp rasıa uzaq ysqyryp alyp, ar jaqtan «áló-áló» degen dybys shyǵardy. Ásemaı da: «alla-alla, — dep, — Bul Jasylsaı, Jasylsaı!» — dep ajal apanynyń aýzynda turǵandaı jan daýsy shyqty. Ajal apany adamdardy radıosymen qosa jutyp jibergendeı «qyr-qyr» dep baryp, dybys múlde óshti. Biraq úmit qana bárinen soń óledi. Ásemaıdyń rasıaǵa jarmasqany — sýǵa ketkenniń tal qarmaǵyndaı áıteýir bir áreket. Áreń degende baryp álgi qyryldaqqa qaıta jan kirgendeı boldy.

Ásemaı jan saýǵalap:

— Alo! Alo! Kúmisbulaq! Kúmisbulaq! — dep shyryldady. Ar jaqtan toqmeıilsigen jýan daýys:

— Tyńdap turǵan Kúmisbulaq, — dedi.

— Oıbaı, aınalaıyn! Men Jasylsaıdaǵy ormanshynyń áıeli Ásemaımyn ǵoı. Estip tursyz ba? Estip tursańyz myna alapat boran bastalardan sál buryn ormanshy Káriphan balasyn alyp, atpenen aýylǵa ketip edi, bardy ma eken? Bilmeısiz be?

Rasıa taǵy qyryldap, shyryldap ketti. Túk estilmeıdi. Ásemaı «Alo! Alo!» men basy aınalyp, talyqsyp qulaǵansha aıqaılaı berdi. Kúndiz ekeni belgisiz, tún ekeni belgisiz, alańǵasyr aldamshy kez. Bir belgilisi qar áli jaýyp tur. Dálirek aıtqanda saýyldap quıylyp tur. Jerge túsken qardyń qalyńdyǵynan tikesinen tik turyp, tyrp etpegen, ajalǵa alańsyz moıyn usynǵan Qara aıǵyrdyń ózi kómilip, kórinbeı qaldy. Biraq ol turǵan jerdiń qary Táńirtaýdyń Manasyndaı órkeshtenip, aınala tóńireginen alabóten anyǵyraq kórinedi. Ásemaı uıqy dushpan kózi ilinip ketken, shoshyp oıandy. Sál-pál qus uıqynyń ózinde ol tús kórip úlgeripti. Túsinde Káriphan bıik taqta otyrǵan eken deıdi. Keskin-kelbeti — bári Káriphan. Biraq qıaq murty, kirpigi, shashy — bári appaq, qulaǵyna deıin muz qatyp qalypty.

— Oıbý, Káriphan-aý, saǵan ne bolǵan, shashyń tipti qasyńa deıin aǵaryp ketipti ǵoı — deıdi Ásemaı tań qalyp, — Aıtpaqshy, Erjan qaıda? Kórinbeıdi ǵoı...

Oıana ketip, álgi túsinen shoshyǵandaı sostıyp, esin jıa almaı ańyryp, ań-tań qalyp:

— Shynnan túsim be, álde óńim be? — dep jan-jaǵyna qarady. Rasıa kózine túskende baryp, lezde esi kirgendeı edi. Dereý knopkalardy basty. Radıo qyr-qyr etti. Myna kúndiz-túni tynbaı jaýǵan qardan rasıaǵa tumaý tıgendeı qyryldaıdy. Keıde qyryl-syryldyń arasynan shyraıly shattyq áýeniniń saryny talyp estiledi. Ol áýen myna aqyrǵy alasapyran zamanda da mamyrajaı beıbit jatqan el bar ekenin eske salǵandaı, álde qıaldaǵy elesteı bolyp estiledi. Ásemaı qyryl-syryl daryldaq daýystardyń arasynan estilgen álgi áýennen áldengendeı: — «Apyr-aı, myna tajaldan aman el bar eken-aý!» dep ishi sál-pál jylyp qalǵandaı boldy.

Kenet rasıanyń qyryldap-syryldaǵany sap tyıylyp, kádimgideı salıhaly daýys:

Jalǵyz uly bardyń,

Shyǵar-shyqpas jany bar.

Eki uly bardyń ókpe-baýyr,

Jaly bar.

Úsh uly bardyń Samarhan

Men Buharada maly bar.

Tórt uly bardyń

Aspanǵa salǵan joly bar, — dep sarnap ala jóneldi.

Radıonyń únin ap-anyq estigen Ásemaı: «Apyraı, bul adam emes, árýaq shyǵar. Neni meńzep tur, qudaı-aý!» — dep esi shyqty. Aınala topan sý qaptaǵandaı aqyrzaman. Qaraptan qarap turyp, radıonyń qaqsap qoıa bergeni neniń nyshany? Ásemaı Qudaıdyń qulaǵyna jetsin dep qos kózinen jas parlap, zaryǵý men joqtaýdyń arasyndaǵy sarnaýyq daýysqa saldy:

— A, qudaı, ne jazdym men saǵan? Eshkimniń ala jibin attaǵan joq edim-aý. Ne jazdym? Bul qaı eles? Neniń belgisi? Men jalǵyzdan basqa bala tappaı qalaıyn degen nıetim joq edi ǵoı. Endi bala tapsań ólesiń dep, qursaǵymdaǵy bes aılyq balany aldyryp tastaǵan álgi bir suqsyrdaı sur qatyn emes pe edi? Maǵan endi bala týsań ólesiń dedi. Qý jan tátti eken, qaıdan bileıin mundaı qarǵys ataryn! Sol jan bitip qalǵan balany qursaǵymnan keskilep alyp tastap edi. Obaly jibermeıdi eken ǵoı. Sorlatty endi meni! Káriphan-aý, qaıdasyń? Adal jaryń edim ǵoı, ne kinám bar meniń? Álgi jalǵyz qaıda qaldy?

Buǵan jaýap retinde radıo:

— Tańǵy eles, tańǵy eles,

Bul ómirde eshteńe de máńgi emes, — dep zarlady.

Kenet radıo:

— Qaıyrly tań, qadirli qaýym! Sóılep turǵan Almaty, — dep óli dúnıege jan bitirgendeı saırap ala jóneldi. — Soltústik Muzdy Muhıttan kelgen sýyq aýa men Ońtústiktegi jyly aýa qaýyshyp, nátıjesinde buryn-sońǵy bolyp kórmegen qalyń qar jaýdy, — dep habarlady qoıý qońyr daýys.

—Mysaly, Kúnshýaq oblysynda jaýǵan qardyń qalyńdyǵy eki metrge jetti. Kólik bitken toqtap qaldy. Tek áskerı garnızondar ornalasqan jerlerde ǵana bronetehnıka shamaly jol salǵan boldy.

Radıoqabyldaǵyshqa qulaǵyn jabystyra tyńdap otyrǵan Ásemaıdyń jan-dúnıesinde bir úmit pen bir kúdik sýyq aýa men jyly aýanyń arpalysyp, qalyń qar jaýdyrǵanyndaı qat-qat qalyń qaıǵyǵa batyrdy. Kúni boıy, túni boıy qyryldap qalǵan rasıanyń qulaǵyn burap edi:

— Áló, áló! Ortalyq tyńdap tur, — degen daýys ap-anyq estildi. Ásemaı oqysta ne aıtaryn bilmeı:

— Men ǵoı, men ǵoı, — deı berdi.

— Meniń kim? Aıtsańshy aty-jónińdi, — dedi gújildegen daýys.

— Men, oıbaı, Jasylsaı qoryǵyndaǵy ormanshy Káriphannyń jubaıymyn. Káriphan balasy ekeýi keshe ortalyqqa ketken... — dep sózin aıaqtaı almaı jylap jiberdi. — Sizder bile me... dep.

— Barlyq jerde baılanys úzildi ǵoı, shyraǵym, jylama, bir habary bop qalar, úmitsiz saıtan degen. Men rasıamen jan-jaqqa suraý salaıyn, aqyryn kút, aınalaıyn. Úmitsiz saıtan degen, jaqsy habar bolsyn, laıym. Ýaıymdaı berme, úmitsiz saıtan...

Túgel qar aralas sýdan aǵyp jerge túskendeı edi. Sóıtse, óz ornynda eken, jaryqtyq. Beıkúná perishteniń kózindeı jáýdirep, kókpeńbek bolyp tur. Esesine, jerdiń beti appaq. Appaq álemge noqattaı da meń qalmaǵandaı. Jerdiń ózin taý-tasymen, orman toǵaıymen, ózenimen, kólimen, taz-taqyr shólimen qosa aq qar kómip qalypty. Sondyqtan da Alla taǵala, Jasaǵan Iem, Jaratqan Qudiret Jer álemine endi tolǵatyp jatqandaı áser qaldyrady. Sóıtse, ol alǵashqy kórinis eken. Kenet óli tynyshtyqty dúr silkindirip, dúrildetip, gúrildetip, aýlaqtan tikushaqtyń sulbasy kórindi. Taý bókterine suǵyna kirýden seskenip, tóskeıdi boılap, ary-beri oıqastaı berdi. Bul dybysty tyrp ete almaı qatyp qalǵan Qara aıǵyrdyń baýyrynda tonǵa oranyp jatqan Erjan bala anyq esitti. Shyntaqtarymen nyǵyzdalǵan qardy túrtiniktedi. Ákesiniń qara tonynyń arqasynda úsikten aman qalǵan betin birdeńe qaryp túskendeı boldy. Sıpalap qarap edi, úzeńgi temir sıaqty kórindi. Úzeńgi ekenin saýsaqtary sezbeı, alaqany ǵana baıqaǵandaı boldy. Balaǵa aqyl-es emes, túısik basshy bolyp, shyntaqtarymen qardy keýlep, úzeńgiden aıyrylmaı, er-toqymǵa jarmasty. Tyrmysyp jatyp er-toqymǵa iligip, ilgeri qaraı taǵy da bir-eki umtylǵanda, basy qardan qyltıa shyǵa bergende, aspan álemi jarq ete qaldy. Tynysy keńeıip sala berdi. Endi-endi esi kirip, sanasy saýyqqandaı bolǵanda, álgi aspannan tyryldaǵan dybys estilgendeı edi. Kópten beri taý bókterinen bir qaraıǵan belgi izdep, aspandy shıyrlap júrgen tikushaq appaq teńizden jalǵyz noqat qaraıyp kóringenin baıqap qalyp, sol núktege qaraı bettedi. Tirshilik degen shirkin jantalas. Bala baıǵus aspanǵa qaraı qolyn erbeńdetti. Oqystan aıqaı salyp edi, óz daýsyn ózi estimedi. Ana qursaǵynan jańa shyqqan náreste de jaryq dúnıege aıqaılap keledi. Biraq ony ózi túsinip, sezip jatpaıdy ǵoı. Mynaý da sondaı. Biraq tikushaqtaǵylar tisqaqqan qaqsaldar emes pe, balanyń tóbesinen tónip turyp, esiginen salbyratyp arqan saty tastady. Qonar edi, qona almady. Óıtkeni qalyń qarǵa batyp qalady. Arqan satyǵa balanyń saýsaǵy tıgenimen búgilýge ılikpedi. Saýsaqtardan jan ketip qalǵan eken. Tiri janǵa ólmeýdi ómir ózi úıretetin shyǵar, bala endi arqan satyǵa eki shyntaǵymen asyldy da, lezde bir shyntaǵymen shyǵara salyp, tikushaqtaǵylarǵa tómende, ózi turǵan er-toqymdy nusqady.

Ol endi: «Myna qardyń astynda ákem qalyp bara jatyr! Ony da ala ketińder!» — degen sharasy edi. Biraq tikushaqtaǵylar sańyraý ma, álde ymdy túsinbeı me. Áıteýir qulaq tundyrǵan gúril-saryldyń arasynan: — Usta! Usta! — degen buıryqtaryn uqqandaı boldy da, ekinshi shyntaǵyn da arqan-satyǵa arta berdi.

Tikushaq ishindegiler ony qaqshyp alyp, arqan-satyny jınap, esikti tars jaýyp alyp, aspanǵa kóterile berdi.

Arqada Mádı degen ardager azamat ótken eken. Saryaǵashtyń kýrortynda sol Mádı týraly Káriphanǵa Nurhan degen qart kisi áńgime aıtyp edi.

Nurhan qart ózi de sol Mádı týǵan Arqadan kelgen bul kýrortqa. Qasynda udaıy qolynan jetektep júretin tórt-bes jastaǵy nemeresi Dáýren bar. Áńgime Mádıdiń jalǵyzdyq týraly óleńinen órbip ketip edi-aý.

Sanatorııdiń tańǵy shaıyn iship bolǵannan keıin Nurhan qart Dáýrendi jetektep, buıra taýdyń kóleńkesindegi skameıkaǵa baryp otyrady. Ózimen dastarhandas bolǵan Káriphandy qasyna shaqyryp alady. Kóp jasaǵan, kópti kórgen qartyń ár alýan áńgimeniń sandyǵyn ashyp jiberip, sampyldap sóılep, nebir hıkaıalarǵa kóshedi.

— Mynaý meniń úzilmegen úmitim, — deıdi nemeresin basynan sıpap otyryp. — Bizdiń áýlettiń jalǵyz jalǵasy. Al bul bolmasa, bizdiń kúnimiz ne bolady? A? Ne bolady? Áýlettiń názik jibi úziledi ǵoı! Sondyqtan myna meniń kári janym osynyń qas-qabaǵynda.

— Myna men, — deıdi Nurhan qart, — bir áke, bir shesheden týǵan altaýdan qalǵan jalǵyzbyn. Tórteýin otyz ekinshi jylǵy asharshylyq jalmady. Bireýin germen soǵys óltirdi. Altaýdan qalǵan jalǵyz menen jalǵyz ul, úsh qyz órbidi. Sóıtken jalǵyz uldan, mine, myna Dáýren batyr, — dep alyp Nurhan qartyń jalǵyz nemeresin baýyryna basyp, qysyp-qysyp, súıip-súıip aldy.

— E-e-e, hosh deńiz, sóıtip nemereden bul jalǵyz. Kelini túskir budan keıin bala kótermeı qoıdy.

— Dáýrentaıǵa inishek kerek, Dáýrentaıǵa qaryndas kerek, dep yńyldap, osy Dáýrendi aldyma alyp otyryp, óleń aıtqan bolamyn. Esi bolsa, kelinim emeýrinen túsiner degen dalbasam ǵoı. Keńse qyzmetkeri. Kesirli. Oı-armanyńdy emeýrinińnen túsinetin kelin qaıda-a-a... balany ózim baǵyp-qaǵamyn. Quıryǵyna deıin ózim súrtip, ózim shomyldyramyn. Kelinim:

— Ata, ata, — degen bolady.

— Jolama deımin... Ózim-aq, — deımin. Sóıtip, júrgende osy balam qatty aýyrsyn.

— A, Qudaı, muny da kóp kórdiń be? — dep zarladym. Aparmaǵan, kórsetpegen dáriger, baqsy-balger qalmady. Sóıtip júrgende alys aǵaıyn Sárseke degenniń meshel sheshesi Qamqa jaryqtyq:

— Áı, qaınym-aý, neǵyp júdep ketkensiń, jalǵyz nemereńniń ýaıymy ǵoı. Alla jar bolsyn, qasqyrdyń súıegin qaınatyp, sonyń sýyna shomyldyr. Qudaı sátin salsa, bala júgirip, oınap ketedi, — dedi jaryqtyq.

Qystyń kúni ǵoı, qasqyrdy qaıdan taptym. Sonaı sileshtiniń boıynda Mońǵoldan kóship kelgen ańshy bar dep estigem. Soǵan baraıyn.

— Osylaı da osylaı, qasqyr soǵyp alǵan ekensiń, týysqan, sonyń súıegin ber.

— Oıbý, ol qashan, qardyń astynda qaldy ǵoı, — deıdi álgi. — Terisin sypyryp, ózin tastap ketip em...

— Kórset maǵan qasqyr soıǵan jerińdi. Ózim arshyp alamyn, — deımin baıaǵy.

— Oıbý, otaǵasy-aı, oıly-qyrly taý ǵoı, onyń ústine jerdi qar basyp qaldy, dál qaı jer ekenin qaıdan bileıin, — dep qıpaqtaıdy álgi neme.

— Áı, túsinesiń be óziń? Jalǵyz bala ǵoı, Jalǵyz! Ol úshin men Ereımen taýyn túgel qopar deseń de qoparamyn. Ózińde neshe bala bar?

— E, otaǵasy, buıyrǵany bar ǵoı, meniki emes, Qudaıdiki — segiz bala bar. Aldy jıyrma beste. Kenjesi beste.

— Áb-bárekeldi, azamatym! — dedim ári tań qalyp, ári súısinip. Biraq ishimnen: «Bálem, qatynyń bizdiń kelindeı eshki tuıaq bezer bolsa, kórer edim áýseleńdi» — dep qoıamyn.

— Sonymen ne kerek, álgi mońǵoldan kelgen baýyrym, Qudaı tileýińdi bergir, shanaǵa at jegip, oǵan ketpen, kúrek tıep, meni shoqıtyp qasyna otyrǵyzyp alyp, Ereımen taý, qaıdasyń dep qalyń qarmen syrǵanap ala jóneldik.

«Jerdi qar basyp qaldy. Qasqyrdyń súıegi qaıda qalǵanyn bilmeımin ǵoı», — degeni beker eken, dál ústinen, taýdyń jadaǵaı shatqalynan tez tapty. Qardy kúrep-kúrep, kıiz úıdiń ornyndaı arshyǵan soń, appaq qańqa kórindi. Quzǵyn qustar súıekti tazalap tastaǵan eken.

Qýanyp kettim. Qaıtar jolda Sultanhannyń tazysy túlki ustap alsyn. Sultekeń:

«Mynaý nemereńe tymaq bolsyn» — dep qyrmyzydaı qyzyl túlkini meniń aldyma tastaı saldy, — dep toqtady Nurhan qart. «Shalym sál-pál bósińkirep ketken joq pa?» — deımin ǵoı baıaǵy.

— Sonymen ne kerek, álgi kók bóriniń súıeginiń sorpasyna shomyldyrǵanym sol eken, sizge ótirik, maǵan shyn, balam, sen kór, men kór, qulan taza sýyǵyp, oınaqtap shyǵa keldi, — dep áńgimesin aıaqtap, Nurhan qart nemeresin baýyryna basyp, tóbe shashynan qushyrlana ıiskep-ıiskep aldy.

* * *

Nurhan qarttyń osy áńgimesi eki jarym metr qar astynan aıdahardaı ajalmen arpalysyp, jantalasyp jatqanda esine túskenine tań qaldy. Meniń jalǵyzym ne boldy eken? — degen suraq kókeıinde ketti. Sanasy ábden sónip bara jatqanda da osy suraq kómeskilenip kókeıinen shyqpady.

* * *

Tikushaq qaıta aınalyp kelip, adamdar arqan-satymen, muz bolyp qatyp qalǵan attyń ústimen qardy keýlep, Káriphannyń sereıgen bórenedeı denesin arqan-satymen tikushaqqa tıep jatqanda, tikushaqtyń komandıri Nur-Aqannyń esine budan bes júz jyl buryn Áz Jánibek hannyń tusynda ómir súrgen qaraúzgen shıpager Óteıboıdaq babamyzdyń taýdyń máńgi muzdaǵynda er-toqymymen birge qatyp qalǵan tulpar týraly jazǵany esine tústi. Eger myna qar eki kúnnen keıin jym-jylas erip ketpeı, myń jyl jatsa, myń jyldan keıin myna Káriphandy qaıtadan tiriltip alýǵa bolar edi-aý dep oılady.

---