InfoHub Logo

Jerlesimiz Sáken Imanasov óziniń jańa kitabyn jınaqtyń ekinshi bólimindegi "Ǵashyq dúnıe" degen óleń taqyrybymen atapty. Avtordyń jyrlar jınaǵyn osylaısha ataý sebebin atalmysh óleńniń ózinen izdeıik:

Dúnıe-aı,
qadirińdi qurt uqtyryp,
Barasyń kúnnen-kúnge yntyqtyryp,
Kólbegen kók belderge,
Kók pen jerge
Qaraımyn kózdiń jasyn súrtip turyp...

dep, ótken ómiriniń tereńine úńile qaraǵan Sáken, ózin dúnıege keltirgen bul ómirge bereri mol bolyp, berip úlgergenine qanaǵat tutpaıtyn izdenimpazdyǵyn bildirip:

Dúnıe-aı,
Qýanyp ta,
Nebir kúle,
Endi uqtym ózińdi de, ózimdi de,
Aldyńa aqtaryla ketkisi kep,
Ańqyldap ashyq turǵan kóńil mine! —

Zamandastar men qalamdastar degen shýmaqtarymen jalan ókinishtiń quly bolyp qalmaı, adamzat aldyndaǵy aqyndyq paryzyn óteýge árdaıym ázir ekendigin ashyp aıtady. Sákenniń bul óleńinen onyń ózine tán aınala dúnıege syrttan qyzyqtap qana qaramaı, jan dúnıesimen tolqıtyn aqyndyq arynyn baıqaımyz. Jyr jınaǵyndaǵy basqa óleńderinde de aqynnyń osy qasıeti sezilip ózine tartyp otyrady.

Sákenniń óz sózimen aıtsaq "aqyn paryzy-ónegeli ómirdi, batyrlyq pen danalyqty dáripteý". Osy turǵydan qaraǵan da aqynnyń jańa kitabyndaǵy Otan, Komýnıstik partıa, sovet jastary jaıly jyrlary óz taqyrybyn dal taýyp, oqyrman kóńiline kúmánsiz uıalaıtyn joldar demekpiz. Ásirese kitaptyń betashary bolǵan "Búgingiler atynan" atty aqyn tolǵaýy búgingi zamandas tulǵasyn, onyń obrazy men portretin sýretteýde Sáken ózindik ún, sony izdenis baıqatady.

Men sóıleıin!...
Sóıleýge haqym da bar,
Sóılemeýge qoımaıdy taqymdap ar,
Jaýap alsa jurtynan Otan myna —
Sot aldyna aldymen aqyn barar!

Eshbir kólgireýsiz shyn kóńilden shyqqan osy joldardan qoǵam ómirindegi aqynnyń alar orny, onyń adamzat aldyndaǵy úlken paryzy oqyrmanyna da oı salady. El aldyndaǵy óz mindetin osylaısha múltiksiz túsingen aqyn zamandastary jaıly:

...Erterekteý ómirge kelmedim dep,
Bizdiń urpaq kimderden kem kórinbek?
Ár isin keıingiler ardaq tutar
Tý ustap, tulpar mingen erlerim kóp, —

dep shalqyta jyrlaıdy.

Sákenniń týǵan jerine eline, alystaǵy aýylyna degen ystyq mahabbaty, sazdy saǵynyshy jınaqtaǵy "Hat kelmedi", "Aýylǵa sálem", "Aparaıyn el jaqqa", "Taldyqorǵanǵa barar jolda", "Alakólge aıtar syr" sıaqty óleńderinde ystyq sezimmen órilip jatyr.

Aqynnyń týǵan jer týraly jyr toptamalaryndaǵy óleńniń birinde oıyndaǵy jarqyn jandar jaıly oılana sóılep, aýyldastaryna baǵa berse, ekinshisinde arnasynan asa shalqyp ketedi. Ol týǵan jerine degen ólsheýsiz mahabbatyn da óz óleńderinde aıqyn ańǵartady.

Ázirlep otyr eken at aǵaıyn,
Júrshi dos, Alakólge aparaıyn.
Ol jaqta ózgesheleý atady tań,
Áıteýir ózgesheleý batady aıyń.

Qyr kóleńkesinen kórinbeı-aq qalatyn alaqandaı aýylyńnyń beınesi osy sát álemdegi eń bir ásem de, qudiretti jer ekenin sezinesiń.

Buta joq men súıinbes bir tal munda,
Súıemin qyryndy da, qyrqańdy da,
Týǵan jer.
Saǵan uqsaý kerek eken,
Qyzarmaı júrý úshin jurt aldynda! —

dep aıaqtalatyn "Taldyqorǵanǵa barar jolda" atty óleńinde azamattyq ún, tereń jaýapkershilik jatyr.

Sákenniń buryndar jaryq kórgen kitaptary da adaldyq, dostyq, mahabbat týraly ashyla sóılep, búkpesiz syr shertisetin jyrlarǵa aıtarlyqtaı oryn beriletin. "Ǵashyq dúnıe" dep atalǵan taqyryptaǵy óleńder toby kitaptyń edáýir bóligin ıemdenip jatyr. Biraq, bul óleńderden burynǵy kitaptardaǵy jyrlarǵa uqsas bir saryndylyq baıqalmaıdy. Aıtary bir bolsa da, úni bólek, saryny basqa jyrlar. Kókiregin aıqara ashyp, oqyrman aldyna jaıyp salyp otyrǵany kúndelikti ómirdegi syr. Áıtkenmen, aqynnyń aıtpaǵy seni de óz ómirińe úńile túsýge jetelep, keıbir is-áreketterińe baǵdarlaı qarap, baǵa berýińe jeteleıdi. Aınaladaǵy adamdardy syn kózben synaı qarap, olardyń ishinen adaly men áli de bolsa aramyzda joq emes "aramyn" ajyrata bilýge tárbıeleıdi.

Dardaı qylyp atymdy, ataǵymdy,
Júretin "dos" kóbeıtip qatarymdy.
...Osal jeriń osy ma?" degendeı-aq
Dáldep turyp júrekten ata bildi.

dep, bir óleńinde adaldyqtan tanǵan "burynǵy dosyna" nalysa, endi birde!

Búgingige bultaqsyz jetkenindeı,
Júr ǵoı talaı jaqsylar joqqa emińben
Ańqyldap-aq júrgen bir aǵaıyn bar,
Jarlymyn ba, joqpyn ba?" —

dep te bilmeı, dep aq júregin ashyp salady.

Sáken "Juldyz" jýrnalynyń 1975 jylǵy 8 sanynda basylǵan poezıa jaıly maqalasynda "Naǵyz aqynnyń soqpaǵy qıly-qıly qıyndyqtan turady. Ol soqpaq birden emes, birtindep órlep, birtindep bıikteıdi..." degen edi. "Ǵashyq dúnıedegi" keıbir jyrlardaǵy orynsyz muńly joldardyń kezdesýi aqyn ómirindegi qıyn-qystaý kezeńderde týǵan sezim yrǵaqtary dep qana túsingimiz keledi.

Qoryta kele aıtarymyz, Sákenniń jańa jyr jınaǵy, óleńderiniń deni oqyrman kóńilinde názik sezim, azamattyq paryzdy oıatyp, oılandyrar dárejege kóterilip qalǵany qýantady. Biraq, oqyrmandardyń aqyn tvorchestvosynan kúteri áli de kóp ekendigin esine túsire kelip:

Jalyn ata jaltyrap terden dene,
Umtylyp qal — urymtal ór kómbeńe.
Bolǵanǵa da ne jetsin óz bıigiń,
Sol bıikke bir shyǵyp kórgenge de?! —

degen aqyn tolǵaýyna qosylyp: "Shyǵar belesiń bıikteı bersin" deımiz.

"Oktábr týy" gazeti, 6 tamyz 1977 jyl

---