InfoHub Logo

Taqyryby: «Geografıa jáne álem»
Maqsaty: Oqýshylardyń geografıadan alǵan bilimderin tereńdetý, ótken taqyryptary boıynsha bilimderin pysyqtaý, oqýshynyń oı órisin keńeıtý. Oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyra otyryp, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
Jospary:
İ. Tanystyrý
İİ. Báıge
İİİ. Ǵajaıyptar álemi
İV. Adasqan nysandar
V. Kartogroftar saıysy
Vİ. Geografıalyq loto

Bilim degen bıik shyń,
Baqytqa seni jetkizer.
Bilim degen aqylshyń,
Qıyndyqtan ótkizer,- dep búgingi saıysymyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder!
Armysyzdar qurmetti jıylǵan qaýym, ardaqty ustazdar, qadirli qonaqtar! Búgingi «Geografıa jáne álem» atty saıysymyzǵa qosh keldińizder.
Jarys zańy ejelden,
Jeńimpaz bolý – sharty sol.
Eńbek etip jalyqpaı,
Sátti sapar tileýmen.
Saıysty bizder bastaıyq.
Kórsetińder ónerdi,
Qarap qalma jasqanyp.
Al, oqýshy, ustazdar
Ortaǵa nazar salaıyq.
Saıyskerler shyqpaq saıysqa,
Qol soǵyp qarsy alaıyq,-
Al olaı bolsa sóz kezegi saıyskerlerge beriledi:
İ - týr. Tanystyrý.
Ádil qazy alqasynan tanystyrýdyń upı sanyn suraımyz.
İİ – týr. Báıge.
Qarap turmaı báıgege erińiz,
Shákirtterge ádil sheshim berińiz,
Júzden júırik, myńnan tulpar shyǵarar,
Báıge, báıge, báıgeni bir kórińiz.
Saıysymyzdyń 2 - kezeńi –«Báıge». Bul kezeńde ár topqa jeke – jeke 5 suraq qoıylady. Árbir durys jaýapqa 10 upaı beriledi. Daıyn bolsańyzdar saıysymyzdy bastaımyz, muqıat bolyńyzdar!
1. Eń kishi materık (Aýstralıa)
2. Eń kishkentaı qus (Kalıbrı)
3. Eń kishi muhıt (Soltústik muzdy muhıt)
4. Eń úlken aral(Grelandıa)
5. Eń tereń shuńǵyma(Marıan)

1. Eń tuzdy teńiz (Qyzyl teńiz)
2. Eń bıikte ornalasqan astana (La - Pas)
3. Eń tuzdy muhıt (Atlant)
4. Eń tereń, eń úlken shatqal (Kolorada)
5. Jer sharyndaǵy eń bıik taý(Gımalaı)

1. Eń uzyn ózen (Nil)
2. Eń úlken túbek (Arabıa)
3. Eń tereń shuńǵyma (Marıan)
4. Eń bıik shyń (Djomolýngma)
5. Eń kólemi úlken teńiz(Fılıpın)