InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Ǵylymı bilimderdiń damýy
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdilik: XV – XVII ǵasyrlardaǵy álem qurylymy jónindegi jańa qalyptasqan kózqarastar, ǵalymdardyń ashqan ǵylymı jańalyqtary, N.Kopernık, G.Galıleı, D.Brýno ilimderi týraly túsinik berý.
Damytýshylyq: oqýshylardyń logıkalyq oılaý qabiletin damytý, shyǵarmashylyq izdeniske jeteleý.
Tárbıelik: adamgershilikke, ultjandylyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jańa materıaldy ıgerý.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap ádisi.
Sabaqtyń kórnekiligi: sýretter, slaıdtar, tirek - syzbalar, elektrondy oqýlyq.
Pánaralyq baılanys: geografıa

Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý kezeńi.
İ. Jańa taqyrypty meńgertý.
a) taqyryptan qysqasha aqparat berý.
á) keste toltyrý.
b) hronologıalyq jumys.
v) tirek - syzbamen jumys.
İİ. Qorytyndy.

Muǵalim sózi: Geografıalyq ashýlar tusyndaǵy Kolýmb pen Vasko da Gamanyń saıahattarynan keıin, basqa teńizshiler de dúnıe júziniń túkpir - túkpirine qaýipti teńiz saıahattaryna shyǵýdy toqtatpady. XVII ǵasyrdyń basynda Avstralıa qurlyǵy ashyldy. Orys ańshylary Soltústik Azıanyń zerttelmegen jerlerine enip, Tynyq muhıt jaǵalaryna shyqty. Batys saıahatshylary qurlyqtyń, teńizder men muhıttardyń kóp bóligin zerttedi. Geografıa ǵylymy tamasha tabysqa jetti.

№1 tapsyrma.
Kestelerdiń ishinde bos oryn qaldyryp, ár oqýshy jaýabyn bere otyryp kesteni toltyrý.

№2 tapsyrma
Hronologıalyq jumys

Tirek - syzbamen jumys
Ǵylymı bilimniń damýy
Nıkolaı Kopernık. Ǵarysh álemi jónindegi bilimge kúırete soqqy bergen Polshanyń uly ǵalymy
Brýno Djordano. Ol tirshiliktiń Jerde ǵana emestigin, álemniń sheksizdigin, onyń kóptegen dúnıeden turatyndyǵyn túsinip qana qoımaı, basqalarǵa da úıretti.
Galıleo Galıleı. Úlkeıtkish optıkalyq tútik - teleskoppen eń alǵash aspanǵa kóz salǵan áıgili ıtalán oqymystysy.

Qorytyndy.
Kopernıktiń ashqan jańalyǵynyń tarıhı mańyzy zor. Ol basqa planetalar jáne Kún Jerdi aınalady degen adasýshylyqtan qutqaryp, ǵylymda erkin oılaýǵa jol ashty. Kopernık ilimin shirkeýdegiler sandyraq, bos sóz dep jarıalady, ol ilimdi taratqan jáne qorǵaǵan adamdy qatal jaza kútip turdy. Álem qupıasyn túsiný jáne tabıǵat zańdaryn aıqyndaý úshin ǵalymdar aldynda jańa, dańǵyl jol ashyldy.

Bekitý suraqtary
1. Kopernıktiń ǵylymı jańalyǵy nesimen baǵaly boldy?
2. Djordano Brýno álemniń qurylymy jónindegi túsinikke qandaı jańalyq engizdi?
3. Ǵylym tarıhynda tuńǵysh teleskopty qurastyrýshy?
Úıge tapsyrma. Taqyrypty oqý. Ǵalymdar týraly derekter jınaqtaý.