InfoHub Logo

«Ǵundar tarıhy. Ǵun memleketiniń qalyptasýy» (6 - synyp)
Bilimdilik maqsaty: Oqýshylarǵa ǵun memleketiniń erte kezeńi, memlekettik qurylymy, ǵun taıpalarynyń birlestigi týraly maǵlumat berý, ǵundar týraly 5 - synypta ótkenderin, biletinderin tolyqtyrý Damytýshylyq maqsaty: Oqýshylardyń pánge degen yntalaryn arttyrý, oı - óristerin keńeıtý, este saqtaý, oılaý, shapshańdyq qabiletterin damytý Tárbıelilik maqsaty: bilimdilikke, dostyqqa, tatýlyqqa, Otanyn, elin, jerine degen súıispenshilikke, týǵan eliniń tarıhyn bilýge, azamattyq - patrıottyq tárbıe berý Sabaqtyń túri: aralas sabaq Kórnekilikter, qural - jabdyqtar: elektrondy oqýlyq, slaıd, plakattar, kartochkalar, kompúter, ınteraktıvti taqta, karta, sharlar
Pánaralyq baılanys: qazaq tili, geografıa, matematıka Barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi ( Sálemdesý, túgendeý)

İİ. Úı tapsyrmasyn suraý Durys pa, burys pa? oıyny ( slaıdta gúlderdiń astynda jasyrylǵan suraqtar beriledi. Oqýshylar durys bolsa, durys ekenin, burys bolsa durys jaýabyn aıtyp jaýap beredi) Qoıylatyn suraqtar:
1. Qańlylar b. z. b. 3 - 2 ǵasyrlar - b. z. 5 - ǵasyry aralyǵynda ómir súrdi (durys)
2. «Vesakanyń er júrek uldary Kanha qamalynyń aldynda qurbandyq berdi dep jazǵan qytaı tarıhshysy Syma Sán( burys. Ejelgi Irannnyń b. z. b. 6 ǵ jazylǵan «Avesta» qasıetti kitaby)
3. Qańlylardyń ómiri men turmysy týraly qytaı tarıhshysy Syma Sánniń «Tarıh jazbalarynda», qytaıdyń «Sán Hanshý» atty tarıhı derekterde jazylǵan (durys)
4. Tarıhshy ǵalymdar qańly eskertkishterin zertteı kele 4 - ke bóldi: Qaýynshy, Otyrar - Qarataý, Jetiasar, Kók - Mardan ( burys, 3 - ke Qaýynshy, Otyrar - Qarataý, Jetiasar)
5. Qańlylardyń negizgi qonysy Ámýdarıa ózeniniń orta aǵysy, qazirgi Bishkek jerinen Qarataý jerine deıingi aralyqty alyp jatyr ( burys, Syrdarıa ózeniniń orta, tómengi aǵysy, qazirgi Ózbekstannyń astanasy Tashkent qalasy, Qarataý bókterinen Talas ózenine deıingi aralyqty alyp jatyr)
6. Qańly eliniń bıleýshisi - han, Astanasy - Bıtán qalasy (durys)
7. Altyn - asar, Kók - mardan, Pushyq - mardan degen qalalary boldy? ( durys)

İİİ. Jańa taqyrypty túsindirý:
Sabaqtyń maqsatymen jospary men tanystyryp ótý (slaıd arqyly)
Jospary:
1. Ǵundar tarıhynyń erte kezeńi
2. Memlekettik qurylymy
3. Ǵun taıpasynyń birlestigi

(6 - synypqa arnalǵan elektrondy oqýlyqty qosyp, tyńdaý) B. z. b. 1 myńjyldyqta qazirgi Mońǵolıanyń ońtústiginde Kaspıı óńirine deıingi Ortalyq Azıany kóptegen taıpalar mekendegen. Solardyń biri ǵun taıpasy. Qytaı derekterinde ǵundar týraly b. z. b. 3 ǵasyrdyń aıaǵynan bastap aıtylady. Ǵun sózi sýnný, gýn rýń, hýn ıý t. b. ataýlarmen berilgen.
Ǵundar kezeńi: b. z. b 4 ǵasyr b. z 3 ǵasyry aralyǵyn qamtıdy
Ornalasqan jerleri, terıtorıalaryn kartadan kórsetý
Ǵun memleketiniń áskerı júıesi

Memlekettiń eń joǵarǵy basshysy – shanúı dep ataldy. Odan keıingi orynda túmenbasylar shanúıdiń jaqyn - týystary turdy. Ǵundar 24 rýdan turǵan. 24 túmenbasy, olardyń árbireýinde 10 000 atty áskeri bolǵan.

Ǵundardyń qansha áskerleri bolǵanyn eseptep shyǵaryńdar:
Jylyna 3 ret aqsaqaldar keńesi bolyp turdy. B. z. b. 3 ǵasyrda Sın patshalyǵy soltústiktegi kórshilerinen qorǵaný maqsatynda Uly Qytaı qorǵanyn saldy. Sender Ejelgi dúnıe tarıhynan bul týraly Ejelgi Qytaıdy ótkende oqydyńdar - Qorǵannyń bıiktigi qansha, uzyndyǵy qansha?
- Qorǵannyń ústinen qansha adam, nemen júre alady dedik?
- Jaýdan qorǵaný úshin 60 - 100 metr saıyn neler ornalastyryldy?
Ǵun taıpasynyń bir memleketke birigip, kúsheıgen kezi b. z. b. 2 - ǵasyrmen 1 ǵasyr aralyǵynda Módeniń bılik tusynda boldy. Onyń jasaǵan áskerı reformalary arqasynda Ǵun memleketi qytaıdyń Han áýletiniń negizin qalaýshy Lú - bandy da jeńip Baıkal kólinen Tıbet taýyna deıin, Shyǵys Túrkistannan Hýanhe ózeni orta aǵysyna deıingi aralyqty ıemdendi. úısin, qańly, alan. t. b. taıpalardy basqardy
b. z. b. 1 - ǵasyrdyń ortasynda, ıaǵnı b. z. b 55 jyly

Ǵundar qańlylarmen beıbit kelisimde boldy, biraq turaqtap turmaı b. z. b 2 ǵasyrdan bastap b. z. 4 - ǵasyry aralyǵynda Batys Evropaǵa deıin qonys aýdara bastady.
Bekitý kezeńi: Oqýshylardyń aldyna mátin beriledi. árbir sóılemdi oqyp, dıagnostıka jasaıdy. Dıagnostıka jasaý úlgisi taqtada plakatta kórsetilip turady. Bilmeımin degenderdi dápterlerine kóshirip jazady. 2 - 3 oqýshy oqyp beredi.
5 jol óleń qurý: (slaıdta kórsetiledi, mysaly)
1. Zat esim. Memleket
2. Zat esim+ syn esim ne san esim. Ǵun memleketi
3. Zat esim+ syn ne san esim+ etistik. Ǵun memleketi bólindi.
4. Tolyq sóılem. Ǵun memleketi b. z. b. 55 jyly 2 - ge bólindi
5. Zat esimge sınonımdes sóz jazý. Handyq, orda, ámirlik, respýblıka
Taqtada ilingen sharlardyń ishinde jasyrylǵan suraqtarǵa jaýap berý

Bas qatyrǵysh suraqtar:
1. Ǵundar týraly qandaı derekterde aıtylǵan. Olardy qalaı atady?
2. Ǵun memleketiniń ómir súrgen kezeńi
3. Kartadan ǵundardyń mekendegen jerlerin kórset.
4. Memlekettiń qurylymy
5. Ǵun memleketi qaı ýaqytta, neshege bólindi?
6. Qaı hannyń tusynda memleket jerin keńeıtti, qaı taıpalarmen soǵysty, basyp aldy?

Sabaqty ózindik baǵalaý:
Ú. Sabaqty qorytyndylaý, baǵalaý
Úıge tapsyrma: §20 oqý, ǵundardyń qysh ydystarynyń sýretin salyp kelý, ózindik baǵalaýdy aıaqtaý