Ǵundardyń turmysy men sharýashylyǵy
Ǵundardyń turmysy men sharýashylyǵy
Konspekt
Ǵundar eginshilikpen de aınalysqan. Olardyń úılerinen astyq saqtaıtyn uralar tabyldy. Al eden, qabyrǵalar sylaǵynan, shıki kirpishterdiń arasynan sabannyń qaldyqtary kezdesedi.
Ǵun sheberleri ydys - aıaqtardy aǵashtan, teriden, qyshtan jasaǵan. Cút, qymyz, aıran sıaqty suıyq taǵamdar quıatyn ydystar qysh pen aǵashtan jasaldy.
Ammıan Marsellın ǵundar týraly: “Ǵundar jaqsy shynyqqan, olar otty da qajet etpeıdi. Olar taý men ormanda kóship júredi, jas kezinen ystyq - sýyqqa, shólge úırengen” - dep jazǵan.
Ǵundar – kóshpeli patrıarhaldy el. Bıleýshisi – shanúı, bılik muragerlikpen qaldyrylyp otyrǵan. Ǵundardy aqsaqaldar keńesi basqarǵan. Ózindik quqyq qorǵaý júıesi bolǵan. Aýyr qylmys pen opasyzdyq jasaǵandar ólim jazasyna kesilgen, usaq qylmystar úshin betin tilý jazasy berilgen.
Kóshpeliler altyn áshekeı jasaýda tamasha jetistikterge jetken. Ǵalymdar b. z. b. 7 ǵasyrǵa jatatyn bezendirilgen altyn zattar tapqan. “Polıhromdyq stıl” ónerinde áshekeıleýdiń birneshe túri kezdesedi. Buıymdardy bezendirý úshin jabaıy ańdardyń beınesi qoldanylǵan. Ǵundar altyn, kúmis sıaqty baǵaly zattardan áshekeı buıymdaryn jasaǵan.
Buıymǵa sándik úshin túrli - tústi zattar japsyrýdy bezendirý deıdi. Al buıymnyń betine altyn túıirshikterdi dánekerleýdi zerleý dep ataǵan.
Ǵundar kóshpeli ómir súrgen. Rımdikter men grekterge ǵundardyń ómir salty ózgeshe bolyp kóringen. Sondyqtan tarıhı derekterden kóshpeliler týraly ár túrli kózqarasty kezdestirýge bolady.
Rım tarıhshysy Ammıan Marsellın: “Ǵundar tózimdi keledi. Kúni - túni at ústinen túspeıdi, saýda - sattyǵyn da at ústinde júrip jasaıdy, at ústinde iship - jeıdi, at ústinde qalǵyp uıyqtaıdy, tipti tús de kóredi” - dep sıpattap jazǵan.
Ǵundardyń qalalary bolǵan. Prıısk ǵun ámiriniń saraıynyń ásemdigi týraly jazdy: “Saraı sheberlikpen óńdelgen bóreneler men taqtaıshalardan salynyp, ásem bezendirilgen. Bıik munaralar patsha saraıynyń sánin keltirip tur”.
Prııskini Attılanyń saraıyndaǵy appaq tastan qalanǵan monsha erekshe tańǵaldyrǵan.
Konspekt suraqtar
1. Ǵun jerinde Prııskti erekshe tańǵaldyrdy:
2. Ǵundardy “kúni - túni at ústinen túspeıdi” - dep sıpattaǵan:
3. Buıymnyń betine altyn túıirshikterdi dánekerleý tásili:
4. Kóshpelilerdiń altyn áshekeı jasaýdaǵy jetistigi:
5. Ǵun qoǵamynyń qurylymy:
6. Ǵundardyń tózimdiligi týraly jazǵan rım tarıhshysy:
7. Ǵundardyń suıyq taǵamdarǵa arnalǵan ydystary jasaldy:
8. Ǵundardyń astyqty saqtaıtyn orny:
9. Ǵundardyń bıleýshisiniń tıtýly:
10. Polıhromdy stıl degenimiz:
Taqyryptyń testi
Ǵundardyń turmysy men sharýashylyǵy. júkteý
Konspekt
Ǵundar eginshilikpen de aınalysqan. Olardyń úılerinen astyq saqtaıtyn uralar tabyldy. Al eden, qabyrǵalar sylaǵynan, shıki kirpishterdiń arasynan sabannyń qaldyqtary kezdesedi.
Ǵun sheberleri ydys - aıaqtardy aǵashtan, teriden, qyshtan jasaǵan. Cút, qymyz, aıran sıaqty suıyq taǵamdar quıatyn ydystar qysh pen aǵashtan jasaldy.
Ammıan Marsellın ǵundar týraly: “Ǵundar jaqsy shynyqqan, olar otty da qajet etpeıdi. Olar taý men ormanda kóship júredi, jas kezinen ystyq - sýyqqa, shólge úırengen” - dep jazǵan.
Ǵundar – kóshpeli patrıarhaldy el. Bıleýshisi – shanúı, bılik muragerlikpen qaldyrylyp otyrǵan. Ǵundardy aqsaqaldar keńesi basqarǵan. Ózindik quqyq qorǵaý júıesi bolǵan. Aýyr qylmys pen opasyzdyq jasaǵandar ólim jazasyna kesilgen, usaq qylmystar úshin betin tilý jazasy berilgen.
Kóshpeliler altyn áshekeı jasaýda tamasha jetistikterge jetken. Ǵalymdar b. z. b. 7 ǵasyrǵa jatatyn bezendirilgen altyn zattar tapqan. “Polıhromdyq stıl” ónerinde áshekeıleýdiń birneshe túri kezdesedi. Buıymdardy bezendirý úshin jabaıy ańdardyń beınesi qoldanylǵan. Ǵundar altyn, kúmis sıaqty baǵaly zattardan áshekeı buıymdaryn jasaǵan.
Buıymǵa sándik úshin túrli - tústi zattar japsyrýdy bezendirý deıdi. Al buıymnyń betine altyn túıirshikterdi dánekerleýdi zerleý dep ataǵan.
Ǵundar kóshpeli ómir súrgen. Rımdikter men grekterge ǵundardyń ómir salty ózgeshe bolyp kóringen. Sondyqtan tarıhı derekterden kóshpeliler týraly ár túrli kózqarasty kezdestirýge bolady.
Rım tarıhshysy Ammıan Marsellın: “Ǵundar tózimdi keledi. Kúni - túni at ústinen túspeıdi, saýda - sattyǵyn da at ústinde júrip jasaıdy, at ústinde iship - jeıdi, at ústinde qalǵyp uıyqtaıdy, tipti tús de kóredi” - dep sıpattap jazǵan.
Ǵundardyń qalalary bolǵan. Prıısk ǵun ámiriniń saraıynyń ásemdigi týraly jazdy: “Saraı sheberlikpen óńdelgen bóreneler men taqtaıshalardan salynyp, ásem bezendirilgen. Bıik munaralar patsha saraıynyń sánin keltirip tur”.
Prııskini Attılanyń saraıyndaǵy appaq tastan qalanǵan monsha erekshe tańǵaldyrǵan.
Konspekt suraqtar
1. Ǵun jerinde Prııskti erekshe tańǵaldyrdy:
2. Ǵundardy “kúni - túni at ústinen túspeıdi” - dep sıpattaǵan:
3. Buıymnyń betine altyn túıirshikterdi dánekerleý tásili:
4. Kóshpelilerdiń altyn áshekeı jasaýdaǵy jetistigi:
5. Ǵun qoǵamynyń qurylymy:
6. Ǵundardyń tózimdiligi týraly jazǵan rım tarıhshysy:
7. Ǵundardyń suıyq taǵamdarǵa arnalǵan ydystary jasaldy:
8. Ǵundardyń astyqty saqtaıtyn orny:
9. Ǵundardyń bıleýshisiniń tıtýly:
10. Polıhromdy stıl degenimiz:
Taqyryptyń testi
Ǵundardyń turmysy men sharýashylyǵy. júkteý
You Might Also Like
