İzgilikke bastar jol
Ózin-ózi taný sabaǵynyń jospary
Mektep: №34
Merzim ___________
Taqyryp: İzgilikke bastar jol
Sabaq reti: 1
Qundylyq: Aqıqat
Qasıetter: Qıanat jasamaý, izgilik, meıirim, adamgershilik
Muǵalim: Muhametqalı E.
Synyp: 6
Oqýshylar sany:
Sabaqtyń maqsaty:
- oqýshylarǵa izgilik uǵymy týraly túsinik bere otyryp, aqıqat qundylyǵynyń mánin túsindirý;
Mindetteri:
- oqýshylarǵa izgilik uǵymy týraly túsinik berý;
- oqýshylardy izgi is isterge jeteleıtin adamgershilik qundylyqtar men qasıetterin damytýǵa yqpal etý;
- meıirimdi, yqylasty bolýǵa tárbıeleý.
Resýrstar: aýdıokasseta
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi
Tynyshtyq sáti: Ormanǵa saıahat
Arqańyzdy tik ustap otyryńyz. Kózińizdi jumyp, tereń tynys alyńyz. Árbir tynys alǵan saıyn neǵurlym kóbirek bosańsyp, sabyrly bolýǵa tyrysyńyz. Qazir biz ormanǵa serýenge shyǵamyz. Ózińizdiń synyp esigine qaraı bettep, esikti ashqanyńyzdy, dálizben ótip, dalaǵa shyqqanyńyzdy elestetińiz. Taza aýany jutyp, shashyńyzdy jelbiretken jeldiń lebin jáne betińizdi sál - pál qyzdyrǵan kún sáýlesin sezinińiz. Ormanǵa qaraı júre bastańyz. Kele jatqanda abaı bolyńyz, jándikterdi basyp ketpeńiz. Bir mınýt toqtap aınalaǵa kóz salyńyz. Tabıǵattyń ásemdigi men balǵyndyǵyn sezinińiz. Gúlderdiń birine jaqyndap, eńkeıip, onyń náziktigi men juqalyǵyna zeıin salyńyz. Ony ıiskeńiz jáne hosh ıisin jutyńyz. Aınaladaǵy bar nárseni baqylap, ary qaraı júre berińiz. Gúlder, gúlder men aǵashtardyń ıisi, qustardyń daýysy jáne jándikterdiń yzyńy. Ormanǵa endeı túsińiz, qarańyzshy, aǵashtar bıikteı ári qalyńdaı tústi. Jaryq pen kóleńkeniń oıynyn qyzyqtańyz, japyraqtardyń sybdyryn tyńdańyz. Biz ózimizdi ormanda baqytty ári qaýipsiz sezinemiz. Alańqaıǵa shyǵyp, osynda birneshe mınýt demalyńyz. Túbine baryp otyrǵyńyz keletin aǵashty tańdańyz. Aǵashqa jaqyndańyz da, ony dińinen qushaqtańyz. Onyń qýattylyǵyn sezinińiz, ondaǵy ómir qýatyn sezinýge jáne uǵynýǵa tyrysyńyz. Endi onyń dińine arqańyzdy súıep otyryńyz. Kózińizdi jumyńyz, tereń tynys alyńyz jáne qorshaǵan aınalanyń jym - jyrt tynyshtyǵyna kóńil bólińiz. (Osy jerde muǵalim 1 - 2 mınýt úzilis jasaýyna bolady).
Bizge qalaısha jeńil, ári tynysh jáne baqytty seziný qandaı! Tabıǵat netken ǵajap! Ony qalaısha súıetinimiz ben qadirleıtinimizdi, birde bir tiri jándikke zıan tıgizbes úshin qamqorlyq jasaýdy túsinemiz. Sizdiń óz aǵashyńyz bar ekenin jáne kez kelgen ýaqytta oǵan kele alatynyńyzdy este ustańyz. Al qazir mektepke qaıtýǵa daıyndalyńyz. Ornyńyzdan turyp, aınalaǵa taǵy bir kóz qyryn salyńyz. Kelgen jolyńyzben keri qaıtyńyz, jolyńyzdaǵy jándikterdi basyp ketpeńiz. Mine, mekteptiń aldyna da keldik. Aınalańyzǵa taǵy bir qarańyz, taza aýany tereń jutyńyz, esikti ashyp, óz ornyńyzǵa qaıtyp kelińiz. Osy jym - jyrttyq, tynyshtyq, qanaǵat sezimin ózińizde saqtańyz. Kózińizdi ashyp, aınalaǵa kúlimsireńiz!
2. Úı tapsyrmasyn tekserý.
5 qundylyqty eske túsirý
Sabaq barysyn talqylaý:
3. Áńgimeleý(suhbat):
«Oılanaıyq, pikirleseıik!» aıdaryndaǵy áńgimeni oqý:
1. Ózin - ózi taný sabaqtarynan qandaı jaqsy qasıetterdi úırendińder?
2. Osy qasıetter is júzinde qalaı kórinis tabady?
3. Ózińe jáne ózgege jasaǵan izgi isteriń senderdi qandaı sezimge bóleıdi?
4. Jazǵy demalysta jasaǵan izgi isteriń týraly aıtyp berińder?
4. Mátinmen jumys.
«İZGİLİK» (Qutty bilik shyǵarmasynan úzindi)
Júsip Balasaǵun
• «Qaıyrymdy jan qaıyrym etpes eseppen» degen óleń jolynyń maǵynasyn qalaı túsinesińder?
• İzgilik nelikten asyl qasıet retinde baǵalanady?
• Aınalańdaǵy adamdarǵa jaqsylyq jasaý qandaı nátıjege jeteleıdi?
5. Dáıeksóz:
«Kimde kim ózin súıse, týysqandaryn súıse, óz elin súıse, ásirese, adam balasyn baýyrym dep bilse, sol adamdy izgi ataımyz».
M. Jumabaev
• Dáıeksózdiń maǵynasyn qalaı túsinesińder?
6. Dáptermen jumys
Naqyl sózdi oqyńdar.
Men kimmin? Meniń ómirdegi maqsatym ne? Degen suraqtar negizinde oı tujyrymdaryńdy jasańdar.
7. Tapsyrma.
Meıirimdi jáne yqylasty bolýǵa jeteleıtin ıgi ister men jaqsy áreketter toptamasyn jasańdar.
Mysaly:
İzgilikti bolý úshin:
- Meıirimdi bolý;
- Úlkenderdi syılap – qurmetteý;
- Ózińdi qorshaǵan adamdarǵa kóńil bólý;
- Álsizderge kómektesýge umtylý;
- Dostaryńmen izgilikti qarym - qatynasta bolý jáne t. b.
8. Qorytyndy.
Adamnyń meıirimdi, yqylasty bolýy, elin, jerin súıýi, tanyp - bilýge qushtarlyǵy, eńbeksúıgishtigi izgi ister men jaqsy áreketterge jeteleıdi.
8. Úı tapsyrmasy.
2 - sabaqqa berilgen «ańyz áńgimeni» oqyp kelý
9. Baǵalaý.
Sabaqqa belsene qatysqan oqýshylardy madaqtaý.
Mektep: №34
Merzim ___________
Taqyryp: İzgilikke bastar jol
Sabaq reti: 1
Qundylyq: Aqıqat
Qasıetter: Qıanat jasamaý, izgilik, meıirim, adamgershilik
Muǵalim: Muhametqalı E.
Synyp: 6
Oqýshylar sany:
Sabaqtyń maqsaty:
- oqýshylarǵa izgilik uǵymy týraly túsinik bere otyryp, aqıqat qundylyǵynyń mánin túsindirý;
Mindetteri:
- oqýshylarǵa izgilik uǵymy týraly túsinik berý;
- oqýshylardy izgi is isterge jeteleıtin adamgershilik qundylyqtar men qasıetterin damytýǵa yqpal etý;
- meıirimdi, yqylasty bolýǵa tárbıeleý.
Resýrstar: aýdıokasseta
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi
Tynyshtyq sáti: Ormanǵa saıahat
Arqańyzdy tik ustap otyryńyz. Kózińizdi jumyp, tereń tynys alyńyz. Árbir tynys alǵan saıyn neǵurlym kóbirek bosańsyp, sabyrly bolýǵa tyrysyńyz. Qazir biz ormanǵa serýenge shyǵamyz. Ózińizdiń synyp esigine qaraı bettep, esikti ashqanyńyzdy, dálizben ótip, dalaǵa shyqqanyńyzdy elestetińiz. Taza aýany jutyp, shashyńyzdy jelbiretken jeldiń lebin jáne betińizdi sál - pál qyzdyrǵan kún sáýlesin sezinińiz. Ormanǵa qaraı júre bastańyz. Kele jatqanda abaı bolyńyz, jándikterdi basyp ketpeńiz. Bir mınýt toqtap aınalaǵa kóz salyńyz. Tabıǵattyń ásemdigi men balǵyndyǵyn sezinińiz. Gúlderdiń birine jaqyndap, eńkeıip, onyń náziktigi men juqalyǵyna zeıin salyńyz. Ony ıiskeńiz jáne hosh ıisin jutyńyz. Aınaladaǵy bar nárseni baqylap, ary qaraı júre berińiz. Gúlder, gúlder men aǵashtardyń ıisi, qustardyń daýysy jáne jándikterdiń yzyńy. Ormanǵa endeı túsińiz, qarańyzshy, aǵashtar bıikteı ári qalyńdaı tústi. Jaryq pen kóleńkeniń oıynyn qyzyqtańyz, japyraqtardyń sybdyryn tyńdańyz. Biz ózimizdi ormanda baqytty ári qaýipsiz sezinemiz. Alańqaıǵa shyǵyp, osynda birneshe mınýt demalyńyz. Túbine baryp otyrǵyńyz keletin aǵashty tańdańyz. Aǵashqa jaqyndańyz da, ony dińinen qushaqtańyz. Onyń qýattylyǵyn sezinińiz, ondaǵy ómir qýatyn sezinýge jáne uǵynýǵa tyrysyńyz. Endi onyń dińine arqańyzdy súıep otyryńyz. Kózińizdi jumyńyz, tereń tynys alyńyz jáne qorshaǵan aınalanyń jym - jyrt tynyshtyǵyna kóńil bólińiz. (Osy jerde muǵalim 1 - 2 mınýt úzilis jasaýyna bolady).
Bizge qalaısha jeńil, ári tynysh jáne baqytty seziný qandaı! Tabıǵat netken ǵajap! Ony qalaısha súıetinimiz ben qadirleıtinimizdi, birde bir tiri jándikke zıan tıgizbes úshin qamqorlyq jasaýdy túsinemiz. Sizdiń óz aǵashyńyz bar ekenin jáne kez kelgen ýaqytta oǵan kele alatynyńyzdy este ustańyz. Al qazir mektepke qaıtýǵa daıyndalyńyz. Ornyńyzdan turyp, aınalaǵa taǵy bir kóz qyryn salyńyz. Kelgen jolyńyzben keri qaıtyńyz, jolyńyzdaǵy jándikterdi basyp ketpeńiz. Mine, mekteptiń aldyna da keldik. Aınalańyzǵa taǵy bir qarańyz, taza aýany tereń jutyńyz, esikti ashyp, óz ornyńyzǵa qaıtyp kelińiz. Osy jym - jyrttyq, tynyshtyq, qanaǵat sezimin ózińizde saqtańyz. Kózińizdi ashyp, aınalaǵa kúlimsireńiz!
2. Úı tapsyrmasyn tekserý.
5 qundylyqty eske túsirý
Sabaq barysyn talqylaý:
3. Áńgimeleý(suhbat):
«Oılanaıyq, pikirleseıik!» aıdaryndaǵy áńgimeni oqý:
1. Ózin - ózi taný sabaqtarynan qandaı jaqsy qasıetterdi úırendińder?
2. Osy qasıetter is júzinde qalaı kórinis tabady?
3. Ózińe jáne ózgege jasaǵan izgi isteriń senderdi qandaı sezimge bóleıdi?
4. Jazǵy demalysta jasaǵan izgi isteriń týraly aıtyp berińder?
4. Mátinmen jumys.
«İZGİLİK» (Qutty bilik shyǵarmasynan úzindi)
Júsip Balasaǵun
• «Qaıyrymdy jan qaıyrym etpes eseppen» degen óleń jolynyń maǵynasyn qalaı túsinesińder?
• İzgilik nelikten asyl qasıet retinde baǵalanady?
• Aınalańdaǵy adamdarǵa jaqsylyq jasaý qandaı nátıjege jeteleıdi?
5. Dáıeksóz:
«Kimde kim ózin súıse, týysqandaryn súıse, óz elin súıse, ásirese, adam balasyn baýyrym dep bilse, sol adamdy izgi ataımyz».
M. Jumabaev
• Dáıeksózdiń maǵynasyn qalaı túsinesińder?
6. Dáptermen jumys
Naqyl sózdi oqyńdar.
Men kimmin? Meniń ómirdegi maqsatym ne? Degen suraqtar negizinde oı tujyrymdaryńdy jasańdar.
7. Tapsyrma.
Meıirimdi jáne yqylasty bolýǵa jeteleıtin ıgi ister men jaqsy áreketter toptamasyn jasańdar.
Mysaly:
İzgilikti bolý úshin:
- Meıirimdi bolý;
- Úlkenderdi syılap – qurmetteý;
- Ózińdi qorshaǵan adamdarǵa kóńil bólý;
- Álsizderge kómektesýge umtylý;
- Dostaryńmen izgilikti qarym - qatynasta bolý jáne t. b.
8. Qorytyndy.
Adamnyń meıirimdi, yqylasty bolýy, elin, jerin súıýi, tanyp - bilýge qushtarlyǵy, eńbeksúıgishtigi izgi ister men jaqsy áreketterge jeteleıdi.
8. Úı tapsyrmasy.
2 - sabaqqa berilgen «ańyz áńgimeni» oqyp kelý
9. Baǵalaý.
Sabaqqa belsene qatysqan oqýshylardy madaqtaý.
You Might Also Like
-
5 synypqa arnalǵan «Standartty baǵdarlamalar» toptamasyna arnalǵan qysqa merzimdi josparlar
-
Qysqa merzimdi josparlarSabaq taqyryptary: 1. Qosý jáne kóbeıtý kestelerin esepteýlerde qoldaný2. M. Maqataev Súıemin, ósken Otanym, Qazaqstan.3. Býyn úndestigi 13. 09. 16j4. Arıfmetıkalyq amaldard...
