InfoHub Logo

Taqyryby: Jalań jáne jaıylma sóılemder
Sabaqtyń taqyryby: Jalań jáne jaıylma sóılemder
Bilimdilik maqsaty: Oqýshylarǵa jalań jáne jaıylma sóılemder týraly túsinik berý, jalań sóılemdi jaıylma sóılemge aınaldyra bilýge úıretý, sóılemdegi sózderdi sóılem múshelerine durys taldaı bilýge daǵdylandyrý.
Damytýshylyq maqsaty: Jaı sóılem týraly túsinikterin odan ári damytý, oqýshylardyń oı - órisin, til baılyǵyn keńeıtý.
Tárbıelik maqsaty: Oqýshylardy uqyptylyqqa, saýatty, taza jazýǵa, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý.
Túri: jańa sabaqty ózdiginen meńgertý
Ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, toppen jumys, taldaý
Kórnekilik: poster, tapsyrmalar, sýretter

Júrisi:
İ Uıymdastyrý
İİ Úı tapsyrmasyn suraý
İİİ Jańa sabaqty túsindirý
İÚ Jańa sabaqty bekitý
Ú Qorytyndy
Úİ Úıge tapsyrma berý
Úİİ Baǵalaý

İ Uıymdastyrý kezeńi. 1, 2, 3 synyp bolsyn typ – tynysh,
Qaıyrly kún dostym /qaıyrly kún bolsyn/
Búginginiń kúni /sáttilikke tolsyn/
«Bir syńarym men, bir syńarym sen» oıyny arqyly topqa bólý
Oıynnyń sharty tústerdi tańdaý arqyly óz toptaryn tabady
Taqtada posterge japsyrý
«Jaqsy sóz – janǵa qýat»
Toptar bir – birine izgi tilek, aq nıetterin bildirý

İİ Úı tapsyrmasyn suraý kezeńi.
«Uqqanyńdy aıt, umytqanyńdy esińe túsir» ótken materıaldy eske túsirý.
Úı tapsyrmasyn eske túsirý maqsatynda mynadaı suraqtar qoıylady:
1) Sóılem qurylysyna qaraı neshege bólinedi?
2) Jaı sóılem degenimiz ne?
3) Jaı sóılemniń túrleri qandaı?
4) Jalań sóılem degenimiz ne?
5) Jaıylma sóılemniń jasalý joldary qandaı?

İİİ. Jańa sabaqty túsindirý kezeńi.
Taqtaǵa sóılemder jazyp, sóılem múshelerine taldatý arqyly túsindiremin.
Jańbyr jaýyp tur. Qońyraý soǵyldy.
- Qandaı erekshelik baıqadyńdar?
- Eki sóılemde turlaýsyz múshe joq.
Tek qana turlaýly múshelerden turatyn birneshe mysaldardy oqýshylardyń ózderine keltirtý. Qorytyndyny oqýshylar aıtyp, jalań sóılemniń erejesin shyǵarady.
Oqýshylar mynadaı erejeler shyǵarady:
1) Tek qana turlaýly múshelerden turatyn jaı sóılem jalań sóılem dep atalady.
2) Bastaýysh pen baıandaýyshtan ǵana turatyn jaı sóılem jalań sóılem dep atalady.
Oqýshylar shyǵarǵan erejeni oqýlyqtaǵy erejemen salystyrýy kerek.
Jalań sóılem
↓
Bastaýysh
Baıandaýysh

Berilgen sóılemderge turlaýsyz músheler qosýǵa bolady.
Jańbyr jaýyp tur. Jańbyr sebelep jaýyp tur.
Qońyraý soǵyldy. Qońyraý shyr etip soǵyldy
Eki sóılemniń aıyrmashylyǵyn ajyratady.
Oqýshylar sóılemdi taldap, jaıylma sóılemniń erejesin aıtady.
1) Turlaýly múshelermen qatar turlaýsyz músheler qatysqan sóılemdi jaıylma sóılem deımiz.
2) Turlaýsyz músheleri bar sóılemdi jaıylma sóılem deımiz.
Mysaldardan kórip otyrǵandaryńdaı, jalań sóılemdi jaıylma sóılemge aınaldyrýǵa bolady eken. Jalań sóılemdersiz jaıylma sóılem bolmaıtyndyǵyn kórdik.
Shyǵarylǵan erejeni oqýlyqtaǵy erejemen salystyryp, oqýshylardyń oılarynyń durystyǵyna kózderin jetkizemin.
Jaıylma sóılem
↓
Bastaýysh
Baıandaýysh
Anyqtaýysh
Pysyqtaýysh
Tolyqtaýysh

Mysaldardy oqýshylarǵa taldatyp, ereksheligin túsindirý.
Berilgen mysaldardy sóılem múshelerine taldatyp, jaı jáne jalań sóılemderdiń erekshelikterin tapqyzý.
Jaqsy sóz jalyn men ottan jaralady. Qyzyqty kitapty oqı bergiń keledi.

1. «Oılan, tap, oıyńdy aıt» aıdary boıynsha
Oqýlyqpen jumys /jattyǵýlardy oryndaý/
7 - jattyǵý
Berilgen jalań sóılemdi jaıylma sóılemge aınaldyr.
Taý munartady. Ósimdik kókteıdi. Jel turdy. Shyq tústi. Bult qaptady.
8 - jattyǵý
Jaıylma sóılemderdi sóılem múshelerine talda.
Depýtat saılaýshylarmen kezdesti. Ar altynmen ólshenbeıdi. Kúzgi sýyq óńmeninen ótti. Dýlat erteń aýylǵa júrmekshi. Ańshy qaqpan qurdy. Qusbegi búrkit saldy.
10 – jattyǵý aýyzsha
Atam qystaýǵa keldi. Atam búgin qystaýǵa keldi
Aqan mektepten keldi. Aqan mektepten qazir keldi.
Hamıt Bolatpen sóılesti. Hamıt Bolatpen búgin sóılesti.
Qonaqtar kórmede boldy. Qonaqtar keshe kórmede boldy.
11 – jattyǵý sýretke qarap áńgime qura.

Abaı otyr. Hamıt kúndegisinen erte turdy.
Kóp núkteniń ornyna tıisti sózdi qoıyp, sóılemniń túrin ajyrat.
Oqyǵan -..... ( biler)
Bilimdi -... jyǵar ( myńdy)

Sergitý sáti
Ornymyzdan turamyz,
Qoldy belge qoıamyz.
Burylamyz ońǵa bir,
Burylamyz solǵa bir.
Bizder tatý balamyz.
Gúl – gúl jaınap janamyz.
Jattyǵýlar jasasaq,
Jaqsy sergip qalamyz.

«Tapqyr bolsań taýyp kór» aıdary boıynsha
9 – jattyǵý Sózjumbaqty shesh /tórt/
1. Tabıǵı daryn, erekshe qabilet.
2. Tor quratyn jándik.
3. Ústinen poıyz, tramvaı dońǵalaǵy jyljyp júretin bolat bileý jol.
4. San

1 - top «Talant» sózine jaıylma sóılem sóılem qura
2 - top «Órmekshi» sózine jalań sóılem qura
3 - top «Rels» sózine
4 - top «Tórt»
«Terip jazyp túsindir» aıdary boıynsha
11 – jattyǵýdy oryndaý. Qaramen berilgen sózderdi terip jazyp, sóılem qura. Sonda taǵy bir maqal shyǵady.
Aýzynda sózi turmastyń bir jerde ózi turmas. Sóz asyly – kitapta. Kóp sóz – kómir, az sóz – altyn. Oqýyn tapsa, bilim qonar.
Shyǵarmashylyq tapsyrma
Jalań jáne jaıylma sóılemderdi qatystyryp, «Kúz» taqyrybyna shaǵyn shyǵarma jaz.

Qorytý: «Oıyńdy ortaǵa sal»
1) Sóılem degenimiz ne?
2) Sóz tirkesi degenimiz ne? Onyń sóılemnen qandaı aıyrmashylyǵy bar?
3) Sóılem aıtylý maqsatyna qaraı qalaı bólinedi?
5) Jalań sóılem degenimiz ne? Mysal keltir.
6) Jaıylma sóılem degenimiz ne? Mysal keltir.
Baǵalaý