InfoHub Logo

Taqyryby: Jalyndaǵan jastyq shaq
Sabaqtyń maqsaty:
Oqýshylarǵa jastyq shaqtyń adam ómirindegi sheshýshi kezeń ekendigin sezindirý. Maqsattaryn durys aıqyndaýǵa yqpal etý.
Mindetteri:
 Jastyq jigerdi bilim alýǵa jumsaýdyń mańyzdylyǵy týraly uǵyndyrý;
 Óz jolyn durys tańdaǵan adamnyń bolashaǵy jarqyn, maqsaty aıqyn bolatyndyǵyn uǵyndyrý;
 Oqýshylardy óz ómirine, oıy men sózine, isi men áreketine jaýapkershilikpen qaraýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq.
Sabaqtyń ádisi: Túsindirý, shyǵarmashylyq jumystar, STO tehnologıalarynyń ádisteri.
Sabaqtyń kórnekiligi: Taqyrypqa baılanysty ınternet jelisinen alynǵan derekter, sýretter, aýdıo materıaldar.
Paıdalanylǵan ádebıet:

 Ózin - ózi taný páninen muǵalimderge arnalǵan ádistemelik qural 10 - synyp. Almaty «Bóbek», 2010 jyl;
 Ózin - ózi taný páninen oqýlyq 10 - synyp. Almaty «Bóbek», 2010 jyl;
Pánaralyq baılanys: qazaq ádebıeti, ádep.

Sabaqtyń júrý tártibi:
İ. Uıymdastyrý: Stýdenttermen amandasý, túgendeý. Nazarlaryn sabaqqa aýdarý.
Shattyq sheńberi.
 Qaıyrly tań dostym!
Qaıyrly kún bolsyn!
Kúnimiz jaryq bolsyn!
Aspanymyz ashyq bolsyn!
Amansyz ba qonaqtar,
Amansyz ba álem
Barshańyzǵa amandyq sálem!
«Jaqsy sóz – jarym yrys» stýdentter bir - birine boılaryndaǵy jaǵymdy qasıetterdi aıtady.

İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
«Eki sóıleý – erge syn» taqyrybynda shaǵyn áńgime qurastyrý.
«Sóz oıla – tez oıla»
Berilgen sózderdiń áripterin ret - retimen qoıyp, maǵynaly sóz shyǵaryp, sol
sózge baılanysty sóılem qurastyrý.
 Qaqıta;
 Robyıa;
 Baqtym.

İİİ. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Stýdentterge jańa taqyrypqa baılanysty suraqtar qoıyp, qyzyǵýshylyqtaryn oıatý.
1. Jastyq shaq degenimiz qandaı ýaqyt?
2. Bul kezde ár adamda qandaı maqsat bolý kerek?
3. Jastyq shaqta nege umtylý qajet?

İÚ. Maǵynany taný.
Mátinmen jumys.
İ. Omarov «Jastarǵa hat»
Dáıeksóz
«Jastyq shaǵyń –
jarqyn jazdyń beınesi,
Qutty jazdyń ala alsań,
jok bermesi…»
S. Muqanov
Nazar aýdaryńdar.
* * *
Bir jyldyń ishinde bir – aq jaz bolady. Aǵash, shópte, gúlder, japyraqtar, bir - aq ret jarasady. Osy sekildi adam basyna jastyq eki kelmeıdi.
Jastyq bizdiń ómirimizdiń jazy. Jazdan keıin kúz, qys keledi. Sol sıaqty jastyqtan soń kárilik jetedi. Sharýasyna jınaqy kisiler jazdyń kúni qystyń azyq - túligin daıarlap qoıady. Adam da jasynda óner bilim, jaqsy minezderdi boıyna jınaýǵa tıis. Munsyz ol qartaıǵan shaǵynda rahat tirshilik ete almaıdy.
M. Dýlatov

Sergitý sáti «Jan - janýarlar áleminde».
Jastyq shaq týraly maqal - mátelder
 Jas kezimde beınet ber, qartaıǵanda zeınet ber.
 Jastyq kókke, kárilik jerge qaratady.
 Kári kelse asqa, jas kelse iske.
 Jigitinde jigit bolmaǵan,
Ómir esesinen qur qalǵan.
 Adam qartaısa da, kóńil qartaımaıdy.

Naqyl sózder
 Zerdesinde bary bolsa jigittiń,
Qalmas jatyp, syrtqa shyǵar ol ekpin
Maqtymquly
 Jas muraty, bilim, tálim – talabym…
Óner, oqý – jastyń qarý jaraǵy
İ. Jansúgirov

 Jastyq shaq – danalyqty meńgerýge arnalǵan ýaqyt…
J. Rýsso
Naqyl sózder men maqal - mátelderdi stýdentterge oqytyp, talqylaý.

Áńgime «Eginniń bastary»
İÚ. Oı tolǵaý.
Shyǵarmashylyq jumys.
«Jalyndaǵan jastyq shaq» taqyrybynda óleń qurastyrý nemese sýret salý.
«Bes jol óleń» ádisi boıynsha stýdentterdiń qanshalyqty taqyrypty meńgergendigin anyqtaýǵa bolady. Oqýshylar alǵan aqparatty túıindep aıtýǵa, ózderiniń oılaryn az sózben, biraq naqty jetkizýge jumystanady.
Toptastyrý.
«Jastyq shaqta…»

«Bir aınalym sóılesý» ádisi boıynsha oqýshylar ótilgen taqyryp boıynsha óz oılaryn bir sóılemmen jetkizedi.

Ú. Qorytyndy.
Dáıeksóz
Jastyq arman. Bul – senim. Bul erlikke qushtarlyq. Bul ári lırıka, ári romantıka. Bul bolashaq jónindegi úlken josparlar.

N. Hıkmet
Júrekten júrekke.

«Shaqyrady kóktem»
Sózi: T. Moldaǵalıev
Áni: Á. Beıseýov
Elestettiń kóktemdi gúl ashqan,
Kózderińe ǵashyqpyn nur shashqan.
Alystarǵa jetele, eremin,
Seni ǵana baqyt dep senemin, erkem.

Qaıyrmasy:
Armanymdaı aldaǵy,
Aq shýaqtaı tańdaǵy,
Aıalaı ber, armanym, aıalaı ber.
Sandýǵashtar jyrlaǵan,
Kóktemderge bir baram,
Shaqyrady bizderdi kókoraı bel…

Qolyńdy ber, jatsynba, armanym,
Sáýledeı bop aıala tańdaǵy.
Shaqyrady jas kóktem gúlimen,
Shaqyrady jasyl baq jyrymen.

Úİ. Úıge tapsyrma:
Jastyq shaqqa baılanysty dáıeksózder qurastyryp kelý.
«Jastyq jigerim – jaqsylyqqa» taqyrybynda esse jazý
Jalyndaǵan jastyq shaq. júkteý