- 05 naý. 2024 03:04
- 222
Janyńda júr jaqsy adam
Taqyryby: «Janyńda júr jaqsy adam»
Páni: Ózin - ózi taný
Qundylyq: Súıispenshilik
Qasıetter: keshire bilý, adaldyq, rıasyz qyzmet etý, janashyrlyq
Sabaqtyń maqsaty:
- oqýshylarǵa adamdy jaqsylyqqa jeteleıtin jaqsy qasıetter men árbir jaqsy isterdiń shapaǵaty týraly ótken sabaqta alǵan túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri:
- oqýshylardy adamdardyń ózara qarym - qatynasyndaǵy ynta - yqylas, jan jylýy men jaqsylyqty sezinip, baǵalaı alýǵa úıretý.
- oqýshylardyń qorshaǵan ortaǵa, aınalasyndaǵy adamdarǵa meırimdi qatynas jasaı alý jáne jaqsylyqty túsine bilý daǵdylaryn ári qaraı damytý;
- oqýshylardy súıispenshilikke, sezimtaldyqqa, sypaılyqqa, jaqsyny sezine bilýge tárbıeleý.
Jumys túri: Toptyq.
Sabaqtyń kórnekiligi: Plakattar túrli - tústi, úntaspa, kartochkalar, oıynshyq.
Sabaqtyń barysy
Sabaqtyń taqyrybyn oıyn arqyly taba bilýge, maqsatyn naqtyly qoıýǵa úıretý.
Oıyn: Balalar! Oıyn oınasaq qalaı qaraısyńdar. Fonetıka salasy boıynsha «Adasqan áripter» oıyny. Adasqan áripterdi taba otyryp, sabaqtyń taqyrybyn ashý kerek.
Adasqan áripterdi biriktire otyryp, «Janyńda júr jaqsy adam» jańa sabaqtyń taqyrybyn taba bildińder.
Sonymen sabaǵymyzdyń maqsatyn belgilep alaıyq. Janyńda, júr, jaqsy, adam sózderiniń maǵynasyn ashyp alaıyq.
Uıymdastyrý kezeńi
Shattyq sheńberi
«Sheńber bolyp turaıyq jyly júzben»- dep muǵalim oqýshylardy ortaǵa jınaıdy. Úntaspadaǵy baıaý mýzyka oryndalady. Ár bir oqýshy sózin:«Janyńda júr jaqsy adam» - dep bastap, kórshi synyptasynyń boıyndaǵy qundylyqtaryn aıtyp, bir - birine shyǵarmashylyq tabys, kóterińki kóńil kúı, zor densaýlyq tileıdi. Osy retpen oqýshylar árqaısysy óz tilekterin jalǵastyra beredi.
Toppen otyrǵyzý rásimi sharlar arqyly.
Jańa sabaq
Dáıeksózdi taldaý «Jaqsy bolsań - jaqyn kóp» halyq danalyǵy.
Jaqsy, jaqyn sózderin asha bilý.
Ózin - ózi taný álemine sholý
-“Ózin - ózi taný” páni unaı ma?
- Pánnen qandaı nárselerdi úırendiń?
-“Ózin - ózi taný” pániniń maqsaty qandaı dep oılaısyń?
Áńgimelesý sáti:"Oılanaıyq, pikirleseıik!" aıdary.
Aınaladaǵy adamdardyń jaqsylyǵyn qalaı sezinesińder?
Jaqsy is adamnyń qandaı áreketterinde kórinis tabady?
“Árbir jaqsy istiń jarasymdylyǵy júrekke nur shashady” degendi qalaı túsinýge bolady?
Shyǵarmashylyq jumys: Berilgen taqyryptaǵy jumystar
1. ”Maǵan qymbat jandar” taqyrybynda esse jazý.
2. Qymbat jandarǵa arnalǵan bir zat oılastyryp, ony sýret arqyly qorǵaý.
Túıindeme: Muǵalim «Janyńda júr jaqsy adam» taqyryby boıynsha berilgen qundylyq týraly uǵymdardyń adam ómirindegi mańyzy týraly túıindeme jasaıdy. Oqýshylarǵa olardy kúndelikti qarym - qatynasta paıdalana alý úshin tómendegi qaǵıdalardy este saqtaý kerektigine toqtalady.
Ózin – ózi taný muǵalimi:
Ospanbekova Aıjan Japarqulqyzy
Moıynqum aýdany Á. Moldaǵulova mektebi
Tolyq nusqasyn júkteý
Páni: Ózin - ózi taný
Qundylyq: Súıispenshilik
Qasıetter: keshire bilý, adaldyq, rıasyz qyzmet etý, janashyrlyq
Sabaqtyń maqsaty:
- oqýshylarǵa adamdy jaqsylyqqa jeteleıtin jaqsy qasıetter men árbir jaqsy isterdiń shapaǵaty týraly ótken sabaqta alǵan túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri:
- oqýshylardy adamdardyń ózara qarym - qatynasyndaǵy ynta - yqylas, jan jylýy men jaqsylyqty sezinip, baǵalaı alýǵa úıretý.
- oqýshylardyń qorshaǵan ortaǵa, aınalasyndaǵy adamdarǵa meırimdi qatynas jasaı alý jáne jaqsylyqty túsine bilý daǵdylaryn ári qaraı damytý;
- oqýshylardy súıispenshilikke, sezimtaldyqqa, sypaılyqqa, jaqsyny sezine bilýge tárbıeleý.
Jumys túri: Toptyq.
Sabaqtyń kórnekiligi: Plakattar túrli - tústi, úntaspa, kartochkalar, oıynshyq.
Sabaqtyń barysy
Sabaqtyń taqyrybyn oıyn arqyly taba bilýge, maqsatyn naqtyly qoıýǵa úıretý.
Oıyn: Balalar! Oıyn oınasaq qalaı qaraısyńdar. Fonetıka salasy boıynsha «Adasqan áripter» oıyny. Adasqan áripterdi taba otyryp, sabaqtyń taqyrybyn ashý kerek.
Adasqan áripterdi biriktire otyryp, «Janyńda júr jaqsy adam» jańa sabaqtyń taqyrybyn taba bildińder.
Sonymen sabaǵymyzdyń maqsatyn belgilep alaıyq. Janyńda, júr, jaqsy, adam sózderiniń maǵynasyn ashyp alaıyq.
Uıymdastyrý kezeńi
Shattyq sheńberi
«Sheńber bolyp turaıyq jyly júzben»- dep muǵalim oqýshylardy ortaǵa jınaıdy. Úntaspadaǵy baıaý mýzyka oryndalady. Ár bir oqýshy sózin:«Janyńda júr jaqsy adam» - dep bastap, kórshi synyptasynyń boıyndaǵy qundylyqtaryn aıtyp, bir - birine shyǵarmashylyq tabys, kóterińki kóńil kúı, zor densaýlyq tileıdi. Osy retpen oqýshylar árqaısysy óz tilekterin jalǵastyra beredi.
Toppen otyrǵyzý rásimi sharlar arqyly.
Jańa sabaq
Dáıeksózdi taldaý «Jaqsy bolsań - jaqyn kóp» halyq danalyǵy.
Jaqsy, jaqyn sózderin asha bilý.
Ózin - ózi taný álemine sholý
-“Ózin - ózi taný” páni unaı ma?
- Pánnen qandaı nárselerdi úırendiń?
-“Ózin - ózi taný” pániniń maqsaty qandaı dep oılaısyń?
Áńgimelesý sáti:"Oılanaıyq, pikirleseıik!" aıdary.
Aınaladaǵy adamdardyń jaqsylyǵyn qalaı sezinesińder?
Jaqsy is adamnyń qandaı áreketterinde kórinis tabady?
“Árbir jaqsy istiń jarasymdylyǵy júrekke nur shashady” degendi qalaı túsinýge bolady?
Shyǵarmashylyq jumys: Berilgen taqyryptaǵy jumystar
1. ”Maǵan qymbat jandar” taqyrybynda esse jazý.
2. Qymbat jandarǵa arnalǵan bir zat oılastyryp, ony sýret arqyly qorǵaý.
Túıindeme: Muǵalim «Janyńda júr jaqsy adam» taqyryby boıynsha berilgen qundylyq týraly uǵymdardyń adam ómirindegi mańyzy týraly túıindeme jasaıdy. Oqýshylarǵa olardy kúndelikti qarym - qatynasta paıdalana alý úshin tómendegi qaǵıdalardy este saqtaý kerektigine toqtalady.
Ózin – ózi taný muǵalimi:
Ospanbekova Aıjan Japarqulqyzy
Moıynqum aýdany Á. Moldaǵulova mektebi
Tolyq nusqasyn júkteý