- 05 naý. 2024 01:23
- 247
Jaryq. Jaryq jyldamdyǵy. Jaryq kózderi. Kún - juldyz
Taqyryby: Jaryq. Jaryq jyldamdyǵy. Jaryq kózderi. Kún - juldyz
Maqsaty:
1. Álemniń tirshiligi úshin jaryqtyń alatyn orny týraly ózindik oı qorytý, bilimderin tereńdete túsý;
2. Oqýshylardyń eriktiligin pánge, degen qyzyǵýshylyǵyn, saýattylyǵyn arttyrý, esepteý daǵdylaryn jetildirý, alǵan bilimderin tereńdetý.
3. Adamgershilikke sulýlyqqa eńbek súıýge, bir - birin syılaýǵa, ádeptilikke tárbıeleý.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, úlestirme qaǵazdar
Barysy:
1. Uıymdastyrý: Oqýshylarmen amandasý, túgendeý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Oqýshylardan úı tapsyrmasyn suraý; test arqyly, úlestirmeli qaǵazdar arqyly tekserý;
a) Test tapsyrmasyn oryndaý;
1. Magnıt órisin ózgertkende, elektr togy paıda bolady. Bul qubylys qalaı atalady?
A) elektr órisi
á) Elektrmagnıttik ındýksıa qubylysy
b) magnıt órisi
2. Elektromagnıttik ındýksıa qubylysyn ashqan kim?
A) Andre Marı Amper
á) Aleksandro Vólta
b) Maıkl Faradeı
3. Kerneýdi arttyrýǵa jáne kemitýge arnalǵan qural qalaı atalady?
A) transformator
á) generator
b) rotor
4.. “Indýksıa” latyn tilinen aýdarǵanda qandaı maǵyna beredi?
A) magnıt
á) baǵyttaý
b) ındýksıa
5. Syrtqy magnıt órisin kúsheıtetin zattar?
A) ferromagnetıkter
Á) paramagnetıkter
B) dıamagnetıkter
6. Mehanıkalyq energıany elektr energıasyna aınaldyrtyn mashına
A) transformator á) generator b) rotor
7. Feromagnıttik emes zattar neshege bólinedi?
A) 3 Á) 2 B) 4
8. Dıamagnıttik qasıetterge ıe zattar?
A) Suıyq ottek, platına
Á) temir, nıkel, bolat, shoıyn, kobált, gadolınıı
B) kúmis, qorǵasyn, kvars, vısmýt
9. Maıkl Faradeı elektromagnıttik ındýksıa qubylysyn qaı jyly ashty?
A) 1830 j Á) 1833 j B) 1831 j
10. Elektr energıasyn mehanıkalyq energıaǵa aınaldyrýǵa arnalǵan elektr máshınesi qalaı atalady?
A) generator
Á) elektrqozǵaltqysh
B) transformator
Á) Qaıtalaý esepteri;
№1
Elektr shamynyń qyzdyrý qylsymynyń kedergisin 484 Om dep alyp, kerneýi 220 V jelige qosylǵan elektr shamyndaǵy toqtyń qýatyn anyqtańdar.
Jaýaby: 100 Vt
№2
Qýaty 100 Vt elektr dvıgateli 6 V kerneýde jumys isteıdi. Elektr dvıgatelindegi toq kúshin anyqtańdar. Jaýaby: 16,(6) A
№3
Elektr shamynyń kerneýi 120 V jáne toq kúshi 0, 5 A bolǵanda 8 saǵ boıy jumsaıtyn energıasynyń mólsherin anyqtańdar. Jaýaby: 1728 kDj
№4
Eger tizbektegi toq kúshi 2 A bolsa, kedergisi 25 Om konstanta ótkizgishi 5 sekýndta qansha jylý mólsherin bólip shyǵarady. Jaýaby: 500 Dj
№5
Elektr shamynyń balonynda 100 Vt, 220 V dep jazylǵan. Elektr shamynyń kedergisin anyqtańdar. Jaýaby: 484 Om
№6
Kerneýi 220 V bolatyn dánekerlegishtegi toq kúshi 0, 9 A. Dánekerlegishtegi toqtyń qýatyn anyqtańdar. Jaýaby: 198 Vt
3. Sergitý sáti. Rebýs sheshý;
4. Jańa sabaq.
Bizdiń planetamyzdaǵy ósimdikter men janýarlar áleminiń tirshiligi úshin jaryqtyń alatyn orny erekshe.
Jaryq – zattyń bólshekteriniń tabıǵatynan bólek, tabıǵaty erekshe bólshekter aǵyny bolyp tabylady. Jaryq bólshekteri fotondar dep atalady. Fotondar aǵyny energıany jaryq kózderinen jaryqtalynatyn denelerge jetkizedi. Bul energıany jaryq energıasy dep ataıdy. Jekelegen fotondardyń energıasy ártúrli bolǵanymen, olardyń vakýmdegi qozǵalys jyldamdyǵy birdeı.
Vakýmde s=300 000 km/s
Sýda s=225 000 km/s
Aýada s= 299 711 km/s
Shynyda s= 200 000 km/s
Maqsaty:
1. Álemniń tirshiligi úshin jaryqtyń alatyn orny týraly ózindik oı qorytý, bilimderin tereńdete túsý;
2. Oqýshylardyń eriktiligin pánge, degen qyzyǵýshylyǵyn, saýattylyǵyn arttyrý, esepteý daǵdylaryn jetildirý, alǵan bilimderin tereńdetý.
3. Adamgershilikke sulýlyqqa eńbek súıýge, bir - birin syılaýǵa, ádeptilikke tárbıeleý.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, úlestirme qaǵazdar
Barysy:
1. Uıymdastyrý: Oqýshylarmen amandasý, túgendeý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Oqýshylardan úı tapsyrmasyn suraý; test arqyly, úlestirmeli qaǵazdar arqyly tekserý;
a) Test tapsyrmasyn oryndaý;
1. Magnıt órisin ózgertkende, elektr togy paıda bolady. Bul qubylys qalaı atalady?
A) elektr órisi
á) Elektrmagnıttik ındýksıa qubylysy
b) magnıt órisi
2. Elektromagnıttik ındýksıa qubylysyn ashqan kim?
A) Andre Marı Amper
á) Aleksandro Vólta
b) Maıkl Faradeı
3. Kerneýdi arttyrýǵa jáne kemitýge arnalǵan qural qalaı atalady?
A) transformator
á) generator
b) rotor
4.. “Indýksıa” latyn tilinen aýdarǵanda qandaı maǵyna beredi?
A) magnıt
á) baǵyttaý
b) ındýksıa
5. Syrtqy magnıt órisin kúsheıtetin zattar?
A) ferromagnetıkter
Á) paramagnetıkter
B) dıamagnetıkter
6. Mehanıkalyq energıany elektr energıasyna aınaldyrtyn mashına
A) transformator á) generator b) rotor
7. Feromagnıttik emes zattar neshege bólinedi?
A) 3 Á) 2 B) 4
8. Dıamagnıttik qasıetterge ıe zattar?
A) Suıyq ottek, platına
Á) temir, nıkel, bolat, shoıyn, kobált, gadolınıı
B) kúmis, qorǵasyn, kvars, vısmýt
9. Maıkl Faradeı elektromagnıttik ındýksıa qubylysyn qaı jyly ashty?
A) 1830 j Á) 1833 j B) 1831 j
10. Elektr energıasyn mehanıkalyq energıaǵa aınaldyrýǵa arnalǵan elektr máshınesi qalaı atalady?
A) generator
Á) elektrqozǵaltqysh
B) transformator
Á) Qaıtalaý esepteri;
№1
Elektr shamynyń qyzdyrý qylsymynyń kedergisin 484 Om dep alyp, kerneýi 220 V jelige qosylǵan elektr shamyndaǵy toqtyń qýatyn anyqtańdar.
Jaýaby: 100 Vt
№2
Qýaty 100 Vt elektr dvıgateli 6 V kerneýde jumys isteıdi. Elektr dvıgatelindegi toq kúshin anyqtańdar. Jaýaby: 16,(6) A
№3
Elektr shamynyń kerneýi 120 V jáne toq kúshi 0, 5 A bolǵanda 8 saǵ boıy jumsaıtyn energıasynyń mólsherin anyqtańdar. Jaýaby: 1728 kDj
№4
Eger tizbektegi toq kúshi 2 A bolsa, kedergisi 25 Om konstanta ótkizgishi 5 sekýndta qansha jylý mólsherin bólip shyǵarady. Jaýaby: 500 Dj
№5
Elektr shamynyń balonynda 100 Vt, 220 V dep jazylǵan. Elektr shamynyń kedergisin anyqtańdar. Jaýaby: 484 Om
№6
Kerneýi 220 V bolatyn dánekerlegishtegi toq kúshi 0, 9 A. Dánekerlegishtegi toqtyń qýatyn anyqtańdar. Jaýaby: 198 Vt
3. Sergitý sáti. Rebýs sheshý;
4. Jańa sabaq.
Bizdiń planetamyzdaǵy ósimdikter men janýarlar áleminiń tirshiligi úshin jaryqtyń alatyn orny erekshe.
Jaryq – zattyń bólshekteriniń tabıǵatynan bólek, tabıǵaty erekshe bólshekter aǵyny bolyp tabylady. Jaryq bólshekteri fotondar dep atalady. Fotondar aǵyny energıany jaryq kózderinen jaryqtalynatyn denelerge jetkizedi. Bul energıany jaryq energıasy dep ataıdy. Jekelegen fotondardyń energıasy ártúrli bolǵanymen, olardyń vakýmdegi qozǵalys jyldamdyǵy birdeı.
Vakýmde s=300 000 km/s
Sýda s=225 000 km/s
Aýada s= 299 711 km/s
Shynyda s= 200 000 km/s
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.