InfoHub Logo

Taqyryby:«Gúlder!»
Maqsaty:
Bilimdilik: Dala gúlderi men bólme gúlderi men ony kútýdiń erejelerimen tanystyrý. Gúlderdiń qurylysyn bilý, gúlderdiń otyrǵyzylýyn, tájirıbe jasaý, ósýin baqylaý. Bólme gúlderine qamqorlyq.
Damytýshylyq: Este saqtaý, qıalyn, oılaý qabiletin damytý.
Tárbıelik: Bólme gúlderine qamqorlyq kórsetýge tárbıeleý, ádeptilikke, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý.
Kórnekilik quraldar: dıdaktıkalyq oıyn úlgileri, bólme ósimdikteri, otyrǵyzylatyn materıaldar, shelek qumymen, taıaqshalar, sý quıǵysh sýymen, qalaqtar, klónkalar, aljapqyshtar.

Sabaqtyń ótý barysy:
I. Shattyq sheńber.
II. Tynys alý jattyǵýy «Gúldi kóbelekke qondyrý».
III. Kóktem jyldyń eń tamasha mezgili.
Balalar: - Kóktemde jer jyrtady, egin, baý – baqsha egedi.
- Aǵashtar búrshik jaryp, gúlder, shópter shyǵady.
- Kóbelekter, aralar, shegirtkeler uıqydan oıanyp gúlden – gúlge qonyp hosh ıisimen, tozańdarymen qorektenedi.
- Qar astynan eń alǵashqy bolyp báısheshek shyǵady.
- Kóktemde qyzǵaldaq, báısheshek, baq - baq, jaýqazyn, t. b. gúlder ósedi.
Tárbıeshi: - Durys aıtasyńdar balalar, bul gúlder dala gúlderine jatady. Dala gúlderinen sabyn, sýsabyn, denege arnalǵan maılar, átirler ártúrli zattar jasalynady. Dala gúlderi týraly kim qandaı taqpaq biledi?
1 - shi bala: Báısheshekten bilemiz,
Kóktem kelip qalǵanyn.
Máz bolamyz, kúlemiz,
Kórsek gúlin jarǵanyn.
2 - shi bala: Alǵash ret kúrkirep,
Aǵyl – tegil jaýsa kún.
Qyrǵa shyǵar dúrkirep,
Kóktem basy – jaýqazyn.
3 - shi bala: Úlbiregen baqbaq,
Úlpildegen appaq.
Ýf! – desem, baqbaq,
Ushasyń ǵoı qaptap.
- Dala gúlderi týraly taqpaqtar biledi ekensińder. Dalada ósetin gúlderdiń paıdasynda bildik.
- Al balalar bizdiń topta qandaı gúlder bar? (Balalar gúlderdi atap aıtady).
- Tradeskansıa, aloe, koleýs, kaktýs, klıvıa, bálzamın, pıon.
1 - shi bala: Gúl qaýyzyn ashady,
Kún nuryn shashady.
Qýanyshyn bilip gúl,
Balalarǵa kúlip tur.
2 - shi bala: Gúl ósirseń terlep,
Munyń ata eńbek.
3 - shi bala: Qyzyl, jasyl gúl ektik,
Baptap kútip túrlenttik.
Qalmasyn dep qýaryp,
Apta saıyn sýǵardyq.
Gúldendirip bólmeni,
Bólmede gúl qaýlady.
4 - shi bala: Umytpaı kúnde,
Sý quıam gúlge.
Jaınaıdy gúlim,
Qulpyrtyp túrin.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Kim shapshań?»
(Dala gúlderin ataǵanda oryndarynan turady, bólme gúlderin ataǵanda qol shapalaqtaıdy).
- Al sender qandaı bólshekterden turatynyn bilesińder me?
(Balalar úlgi sýret boıynsha kórsetedi)
- Al jaqsy ósý úshin ne qajet?
(Balalar gúlderge sý, jaryq, jylý, topyraq qajet ekenin aıtady.)
- Taǵyda ne qajet?
(Gúlge sý quıyp, japyraǵyn súrtip, sý búrkegishpen sý shashyp, topyraǵyn qopsytyp, tyńaıtqysh seýip turý kerek.)
- Jazda kóbirek, al qysta sırek sýarady. Olardy sýquıǵyshpen sýarady.
- Jylyna bir ret topyraǵymen, ydysyn aýystyryp turý kerek.
- Gúlderdi bólme temperatýrasyndaı sýmen sýarý kerek, óıtkeni gúlder aýyryp, ólip qalýy múmkin.
Tájirıbe: Al endi balalar bizdiń bólmede tradeskansıa gúli men bálzamın gúli joq eken qazir biz sol tamyrlanǵan gúldi ydysqa otyrǵyzaıyq. Sender búgin tabıǵat buryshynda jumys jasasyńdar.
Gúlge birden sýyq sý quıýǵa bolmaıdy. Sýdy ydysqa bir kún buryn quıyp qoıý qajet. Sodan soń ǵana sýarýǵa bolady. Anda sanda japyraqtaryna sý búrkip turǵan jón. Sebebi gúl shańdy jaqtyrmaıdy. Topyraǵynda qopsytyp otyrýymyz kerek. Ol tamyrlaryna óte paıdaly. Tamyryna tıgizip almaý kerek, zaqymdanýy múmkin. Tamyr topyraqtyń astynda bolady. Olar kórinbeıdi. Ósimdiktiń sý ishýine kómektesedi. Tamyr dem alý úshin qopsytyp turýymyz qajet.
Balalar eki ydysqa birdeı gúldiń kóshetin otyrǵyzady. Tájirıbe barysynda kúndelikti belgili bir ýaqyttyń aralyǵynda gúldiń bireýine jaqsy sózder aıtyp, jeńil, sazdy áýen qoıyp ósiredi.
Eki ydys alamyz. Bireýine bálzamın, ekinshisine tradeskansıa. Áýeli ydysqa otyrǵyzbas úshin gúldi túsindirý. Tamyrlanǵan gúldi áńgimeleý. Ydysqa áýeli tastardy salamyz. Ydystyń túbi tesik bolady. Sodan keıin topyraq salamyz. Tastar arqyly gúl dem ala alady. Topyraqty shamaly ǵana qazyp, gúldi tamyryn otyrǵyzamyz. Ekinshi bala topyraq salady. Úshinshi bala sý quıady.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Jalǵastyr».
Maqaldar.
«Gúldi gúldeme, eger sabaǵy bolmasa».
«Gúl – ómir qyzyǵy».
«Gúl ashylmaı, bulbul saıramas».
«Gúlshi bir gúl egem degenshe, júz tikkenniń ýyn jutady».
«Gúldiń tony qyryq jamaý. Biraq ıisi bar».
Qyz ósse – eldiń kórki.
Gúl ósse – jerdiń kórki.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Sóılem qurastyr»
Sýretten balalar sóılem quraıdy. Gúldiń paıdasyn aıtady