"Jas qazaq" gazetiniń mazmundyq, taqyryptyq ereksheligi
"Jas qazaq" - 2005 jyldyń 7 qańtarynan bastap jaryq kórip kele jatqan qoǵamdyq-saıası, aqparattyq-tanymdyq, saraptamalyq gazet. Qazirgi tańda Sraıyl Smaıyldyń redaktorlyǵymen shyǵyp otyrǵan "Jas qazaq" qoǵamda ózindik ornyn taýyp, oqyrman tarapynan suranysqa ıe basylymdardyń birine aınaldy. Gazettiń "Qoǵam", "Kókeıtesti", " Bizdiń suhbat", "Jańalyqtar", "Ólke", "Rýhanıat", "Sport", "Oqshaý oı" atty turaqty ári tanymal aıdarlary sapaly da mándi materıaldar usynýdan jalyqqan emes.
Mysaly "Qoǵam" aıdarynda berilgen "Jer kóp, jaıylym joq" atty maqalada Qazyǵurt aýdany, Sharbulaq aýylynyń túıini tarqatylmaı jatqan ózekti máselesi sóz bolady. Avtor Aıdos Qusaıynuly aýyl turǵyndarymen tildesip, jaǵdaıdy jiti túsingen soń, jerdi "jekemenshik etkishterdiń" arany ashylyp, tipti, halyqqa turǵyn úı, qora-jaı salar jer qalmaǵandyǵyn ashyna aıtady. "Kúnkórisin qolyndaǵy azyn-aýlaq maldan aıyryp otyrǵan aýyl turǵyndary jaıylym tappaı qınalyp otyr" - deı kele avtor Qyzylorda oblysynyń Jańaqorǵan aýdanyna qarasty Túgisken aýylynda da dál osyndaı jaǵdaı qalyptasqandyǵyn baıandaıdy. Osy saryndas taǵy bir maqalada avtor Talap Tilegen "Jer jetedi, biraq dıqan men malshyǵa jer joq" - dep ótkir taqyrypta ushqyr oılaryn tógedi. Al "Kemeldi nusqa osy" atty materıalda gazet ujymy sheńberinde ótkizilgen dóńgelek ústeldiń barysy sıpattalyp, latyn álipbıiniń nusqalary jaıly oı qozǵalady. Búgingi tańda qoǵamda qyzý talqyǵa túsip jatqan jańa álipbı máselesin Jaras Kemeljan keńinen taldaıdy.
Asa kókeıtesti máseleler "Kókeıtesti" aıdarynda beriledi. Iaǵnı, munda jýrnalıstik zertteýler usynylyp, oqyrmanǵa oı salar salmaqty dúnıeler sóz bolady. Máselen, 2018 jyldyń 17 naýryzynda jarıalanǵan Jaras Kemeljannyń "Qalamy - qylysh, qaǵazy - qalqan" maqalasy, 2017 jyldyń 21 aqpanyndaǵy Uldaı Sarıevanyń "Sheıh Halıl degen kim?", 2016 jyldyń 19 aqpanyndaǵy Marat Madalımovtyń "Býmerań" maqalalary erekshe tolymdy, oıly.
"Bizdiń suhbat" rýbrıkasynyń mazmuny ataýynan aq aıan. "Jastar jumys joq dep ótirik aıtpasyn" degen jalyndy taqyryppen berilgen suhbatta kóp ǵıbratty dúnıe aıtylady. Bireýler «eki qolǵa bir kúrek» joq dese, 73 jastaǵy keıipker ájeı kásip ashyp, jumys isteıtin jastardy taba almaı júr. Bekzada Nurhanqyzy – zeınetker, ekinshi toptaǵy múgedek. «Bıznestiń jol kartasy – 2025» baǵdarlamasy boıynsha bıznes josparyn qorǵap, úkimet grantymen tigin sehyn ashty. Alaıda, jumysqa alyp, bilgenin úıreteıin dese jigerli jastardy tappaı júr. Iaǵnı, bul materıal jastardy izdenimpaz bolýǵa, ári únemi jańa múmkindikterdi paıdalana bilýge úıretedi. Aqyn Járken Bódeshpen bolǵan áserli suhbat "Kózimdi jumsam Jáıirdemin, ashsam jalǵyzbyn" degen tartymdy taqyryppen usynylady. Dáriger Ákim Tursynmen bolǵan tanymdy da taǵylymdy suhbattyń aıtar oıy bólek. Búkil álemdi tyǵyryqqa tirep, sabyr men tózimdi sarqyp, ólim men ómirdiń mánin tereń uǵyndyrǵan juqpaly indet órship tur. El basyna kún týǵanda, keıbir pysyqtar men alaıaqtar aqsha jasaýdyń alýan túrli amalyn oılap taýyp, qaltasyn qampaıtyp qalý úshin neshe túrlini jasap jatqandyǵyn kóz kórse, qulaq esitip-aq otyr. Senator Murat Baqtıarulynan alynǵan suhbatta qoǵamnyń ózegine túsken jegiqurt – jemqorlyq, qoldan jasalǵan dári-dármek tapshylyǵy, dárigerlerdiń biliktiligi jaıy arqaý bolady.
"Ólke" aıdary jahan jurtshylyǵynyń tynys-tirshiliginen habar berse, "Rýhanıatta" rýhyńa qýat berip, kóńildi serpiltetin tyń dúnıeler beriledi. Máselen, gazettiń ár sanynda "Shámshi men Esenǵalı", "Aıyldan shyqqan músinshi", "Qadyr aǵanyń kóz jasy", "Ǵun Edildiń áli ashylmaǵan aqıqaty", "Beısentaný", "Abaı - aqyldyń panasy", "Qazaqtyń rysari", "Altyn Orda taǵylymy" syndy alýan túrli taqyrypqa arnalǵan qyzyqty materıaldar jarıalanyp turady.
Kópshilik kúte júrip, qaldyrmaı oqıtyn "Sport" aıdary sport áleminiń tyń jańalyqtarynan tys qalmaı, turaqty túrde oqyrman kóńilinen shyǵyp keledi. Al "Oqshaý oı" eldi eleń etkizip, qoǵamda qyzý talqyǵa salynyp jatqan máselelerdi kóteredi.
"Jas qazaqtyń" betine shyǵyp júrgen materıaldardy qarap otyryp, basylymnyń baǵyty qalyptasqan, baǵdary aıqyn ekendigin túsinemiz. Qoǵam suranysyn qanaǵattandyra alatyn qabileti men materıal sapasyn sýaltpaıtyn qasıeti gazetti ózge basylymdarlan oq boıy ozyq ustap tur desek, qate bolmas, sirá! Taqyryptyń kóbigin qalqyp emes, tamyrynan dóp basyp, tereńinen jazatyn gazet sol úshin de súıikti halyq arasynda. Baspasózdiń maqsaty aqparat berý, oqyrmanǵa mardymdy, oıly dúnıe usyný desek, "Jas qazaq" jas ta bolsa bas bul oraıda. Gazet kúnnen-kúnge qarqynyn arttyrýda, potensıalyn joǵaltpaı, turaqty damý jolyna túsip alǵan. Saıty bolsyn, sary qaǵazdy tırajy bolsyn oqyrman úshin qymbatty basylym qaısarlyǵymen qorytpa oı, qundy dúnıeler usyna berse ıgi.
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıteti
Jýrnalısıka fakúlteti, Baspasóz jáne elektrondy BAQ kafedrasynyń 1 kýrs stýdenti Meıirbek Baıan Muratbekqyzy