Jaýyn - shashyn. Sýdy qorǵaý
Sabaqtyń taqyryby: Jaýyn - shashyn. Sýdy qorǵaý.
Sabaqtyń maqsaty: Jaýyn - shashynnyń paıda bolýyn túsindirý, túrlerimen tanystyrý.
Mindettteri: a) bilimdilik: Jaýyn - shashyn jáne onyń túrleri týraly túsinikterin qalyptastyrý; jaýyn - shashynnyń paıda bolýy týraly túsindirý.
á) damytýshylyq: Qosymsha tapsyrmalar, sózjumbaq oryndatý arqyly oılaý qabiletterin damytý, sózdik qorlaryn molaıtý.
b) bilimdiligi: Oqýshylardyń dúnıetanymyn keńeıtip, tabıǵatqa degen qyzyǵýshylyǵyn týǵyzý jáne ony
qorǵaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaq.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, testtik tapsyrmalar.
Kórnekiligi: Slaıd, sýretter. (tájirıbe quraldary)
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
Kelgen qonaqtarmen amandasý.
- Balalar, búgin bizdiń synybymyzǵa qonaqtar kelip otyr. Qazaq halqymyz ejelden qonaqjaılylyǵymen tanylǵan, bizde óz qonaqjaılylyǵymyzdy kórsetip, qonaqtarymyzdy jaqsy qarsy alyp, tamasha kóńil - kúı syılaıyq.
İİ. Jańa sabaq. Oıǵa shabýyl.
- Oqýshylar, ótken sabaqta qandaı taqyryp óttik?
"Tabıǵattaǵy sý. Bult jáne tuman".
Sıqyrly sandyq suraqtary:
1. Tabıǵatta sý qaı jerlerde, qandaı kúıde kezdesedi? (Jer sharynyń tórtten úsh bóligi, adam denesiniń jartysynan kóbi sý quraıdy. Ózen kólder, muhıttar, jaýyn - shashyn).
2. Jel degenimiz ne? (Jer betindegi aýanyń bir jerden ekinshi jerge aýysýy)
3. Kún sáýlesi neni qyzdyrady? (aýa tússiz, móldir bolǵandyqtan jer betin qyzdyrady.)
4. Bult qalaı quralady? (Jer betinen joǵary kóterilgende aýa salqyndaıdy. Onyń quramyndaǵy bý usaq sý tamshylaryna nemese muz túıirshikterine aınalady. Olar shoǵyrlanyp bult túzedi.)
5. Bulttyń túrleri? (Sharby, býdaq, qabat).
6. Tabıǵatta sý óte kóp mólsherde qaıda kezdesedi? (ózen, kól, muhıt).
Tájirıbe kórsetý. Qaınaǵan sýdy shyny ydysqa quıyp, ústine salqyn tárelkemen jaýyp qoıamyz. Sonda, sý býlanyp, tárelke betine sý tamshylary túziledi.
Jer betinen kóterilgen bý salqyndap, sý tamshylaryna aınalady. Sý tamshylary birigip aýyrlaıdy da, jerge jańbyr bolyp jaýady.
Qurlyq beti qatty qyzǵanda jerden kóterilgen sý býy aýanyń salqyn qabattarynda biritindep sý tamshylaryna, odan da salqyn qabattaryna jetkende qar - muz qıyrshyqtaryna aınalady. Osynyń nátıjesinde burshaq jaýady.
Qysta úlken bıikte sý tamshalary qatyp, áýeli ıne sıaqty muz túıirshikterin túzedi. Olar bir - birine jabysyp, qar ulpasyna aınalady. Qar krıstaldary ár túrli, qaıtalanbaıtyn bolyp keledi.
Jańbyr, qar, burshaq - jaýyn-shashynnyń túrleri.
Sergitý sáti.
Jumbaq sheshý:
Etek jeńi jınalmaı,
Daýyl tursa dym qalmaı,
Túıdektelip kóshedi,
Toz - toz bolyp óshedi
(Bult)
Jarq - jurq etip qanjary
Kók teńizdi osady.
Jalt - jult etip jon jaly
Arystan daýsyn qosady.
(Naızaǵaı)
Daýyl aq dán ushyryp,
Shashyp ótti aspannan.
Shekemizdi isirip,
Qashtyq úıge sasqannan
(Burshaq)
Kókten jetedi,
Shópke súńgip ketedi.
(Jańbyr)
Kózge ilinbeıdi,
Jutsań bilinbeıdi. (Aýa)
Qysta ǵana bolady,
Ustasań qolyn tońady. (Qar)
Qurlyq betine túsken jańbyrdyń birazy sińip, jer asty sýlaryn quraıdy. jınalǵan sý endi eńis jaqqa qaraı jyljyp, ózen jaǵasynda, saı tabanynda bulaq túrinde aǵyp shyǵady. Bulaq yldıǵa qaraı bir izben aǵady. Ony jylǵa deıdi. Jylǵalar ózenge aınalady. Ózenniń aǵyp shyǵatyn jerin bastaý deıdi. Ózen oıysty boılap aǵady. Ony arna deıdi. Jolda kelip qosylǵan usaq ózenderdi salasy deıdi. Kólge, teńizge qosylatyn jerin saǵasy deıdi.
Jer betindegi sýǵa tolǵan tabıǵı oıystardy kól dep ataıdy.
Sýdyń lastanýy týraly aıtyp ótý.
Ár top "sýdyń lastanýy" týraly sýret salý.
Óz oılaryn ortaǵa salý: "Óskende sýdy qorǵaý úshin qandaı sharalar atqarar ediń?"
Bekitý.
Test tapsyrmalaryn oryndaý.
Suraqtary:
1. Sýdyń 3 kúıi...
a) móldir, suıyq, tússiz
á) suıyq, qatty, gaz tárizdi
b) erigish, qatty, jyly
v) gazdalǵan, móldir, suıyq.
2. Jańbyr, qar, burshaq - bul...
a) jer asty sýlary
á) bult túrleri
b) tuman túrleri
v) jaýyn - shashyn túrleri
3. Ózenniń kólge, teńizge baryp quıatyn jerin ne dep ataıdy?
a) saǵasy
á) bulaq
b) bastaý
v) arna
Jaýyn - shashyn. Sýdy qorǵaý júkteý
Sabaqtyń maqsaty: Jaýyn - shashynnyń paıda bolýyn túsindirý, túrlerimen tanystyrý.
Mindettteri: a) bilimdilik: Jaýyn - shashyn jáne onyń túrleri týraly túsinikterin qalyptastyrý; jaýyn - shashynnyń paıda bolýy týraly túsindirý.
á) damytýshylyq: Qosymsha tapsyrmalar, sózjumbaq oryndatý arqyly oılaý qabiletterin damytý, sózdik qorlaryn molaıtý.
b) bilimdiligi: Oqýshylardyń dúnıetanymyn keńeıtip, tabıǵatqa degen qyzyǵýshylyǵyn týǵyzý jáne ony
qorǵaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaq.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, testtik tapsyrmalar.
Kórnekiligi: Slaıd, sýretter. (tájirıbe quraldary)
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
Kelgen qonaqtarmen amandasý.
- Balalar, búgin bizdiń synybymyzǵa qonaqtar kelip otyr. Qazaq halqymyz ejelden qonaqjaılylyǵymen tanylǵan, bizde óz qonaqjaılylyǵymyzdy kórsetip, qonaqtarymyzdy jaqsy qarsy alyp, tamasha kóńil - kúı syılaıyq.
İİ. Jańa sabaq. Oıǵa shabýyl.
- Oqýshylar, ótken sabaqta qandaı taqyryp óttik?
"Tabıǵattaǵy sý. Bult jáne tuman".
Sıqyrly sandyq suraqtary:
1. Tabıǵatta sý qaı jerlerde, qandaı kúıde kezdesedi? (Jer sharynyń tórtten úsh bóligi, adam denesiniń jartysynan kóbi sý quraıdy. Ózen kólder, muhıttar, jaýyn - shashyn).
2. Jel degenimiz ne? (Jer betindegi aýanyń bir jerden ekinshi jerge aýysýy)
3. Kún sáýlesi neni qyzdyrady? (aýa tússiz, móldir bolǵandyqtan jer betin qyzdyrady.)
4. Bult qalaı quralady? (Jer betinen joǵary kóterilgende aýa salqyndaıdy. Onyń quramyndaǵy bý usaq sý tamshylaryna nemese muz túıirshikterine aınalady. Olar shoǵyrlanyp bult túzedi.)
5. Bulttyń túrleri? (Sharby, býdaq, qabat).
6. Tabıǵatta sý óte kóp mólsherde qaıda kezdesedi? (ózen, kól, muhıt).
Tájirıbe kórsetý. Qaınaǵan sýdy shyny ydysqa quıyp, ústine salqyn tárelkemen jaýyp qoıamyz. Sonda, sý býlanyp, tárelke betine sý tamshylary túziledi.
Jer betinen kóterilgen bý salqyndap, sý tamshylaryna aınalady. Sý tamshylary birigip aýyrlaıdy da, jerge jańbyr bolyp jaýady.
Qurlyq beti qatty qyzǵanda jerden kóterilgen sý býy aýanyń salqyn qabattarynda biritindep sý tamshylaryna, odan da salqyn qabattaryna jetkende qar - muz qıyrshyqtaryna aınalady. Osynyń nátıjesinde burshaq jaýady.
Qysta úlken bıikte sý tamshalary qatyp, áýeli ıne sıaqty muz túıirshikterin túzedi. Olar bir - birine jabysyp, qar ulpasyna aınalady. Qar krıstaldary ár túrli, qaıtalanbaıtyn bolyp keledi.
Jańbyr, qar, burshaq - jaýyn-shashynnyń túrleri.
Sergitý sáti.
Jumbaq sheshý:
Etek jeńi jınalmaı,
Daýyl tursa dym qalmaı,
Túıdektelip kóshedi,
Toz - toz bolyp óshedi
(Bult)
Jarq - jurq etip qanjary
Kók teńizdi osady.
Jalt - jult etip jon jaly
Arystan daýsyn qosady.
(Naızaǵaı)
Daýyl aq dán ushyryp,
Shashyp ótti aspannan.
Shekemizdi isirip,
Qashtyq úıge sasqannan
(Burshaq)
Kókten jetedi,
Shópke súńgip ketedi.
(Jańbyr)
Kózge ilinbeıdi,
Jutsań bilinbeıdi. (Aýa)
Qysta ǵana bolady,
Ustasań qolyn tońady. (Qar)
Qurlyq betine túsken jańbyrdyń birazy sińip, jer asty sýlaryn quraıdy. jınalǵan sý endi eńis jaqqa qaraı jyljyp, ózen jaǵasynda, saı tabanynda bulaq túrinde aǵyp shyǵady. Bulaq yldıǵa qaraı bir izben aǵady. Ony jylǵa deıdi. Jylǵalar ózenge aınalady. Ózenniń aǵyp shyǵatyn jerin bastaý deıdi. Ózen oıysty boılap aǵady. Ony arna deıdi. Jolda kelip qosylǵan usaq ózenderdi salasy deıdi. Kólge, teńizge qosylatyn jerin saǵasy deıdi.
Jer betindegi sýǵa tolǵan tabıǵı oıystardy kól dep ataıdy.
Sýdyń lastanýy týraly aıtyp ótý.
Ár top "sýdyń lastanýy" týraly sýret salý.
Óz oılaryn ortaǵa salý: "Óskende sýdy qorǵaý úshin qandaı sharalar atqarar ediń?"
Bekitý.
Test tapsyrmalaryn oryndaý.
Suraqtary:
1. Sýdyń 3 kúıi...
a) móldir, suıyq, tússiz
á) suıyq, qatty, gaz tárizdi
b) erigish, qatty, jyly
v) gazdalǵan, móldir, suıyq.
2. Jańbyr, qar, burshaq - bul...
a) jer asty sýlary
á) bult túrleri
b) tuman túrleri
v) jaýyn - shashyn túrleri
3. Ózenniń kólge, teńizge baryp quıatyn jerin ne dep ataıdy?
a) saǵasy
á) bulaq
b) bastaý
v) arna
Jaýyn - shashyn. Sýdy qorǵaý júkteý
You Might Also Like
