- 05 naý. 2024 01:50
- 289
Jeltoqsan alaýy (tárbıe saǵaty)
Óndiristik oqý sheberi: Ismagýlova Anargýl
Top kýratory: Qýandyqova Samal
"Jeltoqsan alaýy" (tárbıe saǵaty)
Tárbıe saǵatynyń maqsaty:
• Táýelsizdik týy jelbiregen jyldar ishindegi jetken jetistikterin aıta otyryp, ony máńgi este saqtaý kerek ekendigin túsindirý.
• Elimizdiń Táýelsizdigi úshin kúresken jáne sol maqsattarǵa jetý barysynda ózderiniń eli, halqy úshin jastyq ómirin qıǵan aǵa urpaqtyń erlik isterimen tanystyrý.
• Elimizdiń tarıhy týraly túsinik bere otyryp, halqymyzdyń ádet – ǵurpyn, salt – dástúrin saqtap, ári qaraı jalǵastyrýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi:
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń rámizderi.
2. Býkletter, ınteraktıvti taqta.
3. Qanatty sózder
Kirispe
Táýelsizdik merekesi qarsańynda uly dúbirge ún qosa otyryp, oqýshylardy Otanyn súıýge, elin qorǵaýǵa baýlý tárbıe saǵatynyń maqsaty bolyp tabylady.
İ - júrgizýshi: Bıyl táýelsizdik týyn kóterip, keregemizdi nyqtaǵanymyzǵa 21 jyl tolyp otyr. Osy merekeni Qazaqstannyń barlyq halqymen birge bizdiń lıseı de toılaýda. Demokratıany ańsaǵan jastardyń ashyq qarsylyq kórsetkenine, ıaǵnı jeltoqsan kóterilisine – 26 jyl tolyp otyr. Sol kezde Qazaqstan táýelsizdigi, egemendigi týraly tuńǵysh aıqyn sózder aıtyldy. Bul oqıǵa odaqtas respýblıkalardaǵy demokratıalyq istiń bastaýy edi.
İİ – júrgizýshi: Altyn araı, tańǵy jupar samaldyń – dep jyrlaı kele bostandyqty ańsaǵan, Týǵan jerine, qazaq eline táýelsizdigine qol jetý jolynda qurban bolǵan Jeltoqsan qaharmandaryn eske alý keshine qosh keldińizder!!!
Hor «Ánuran»
İ - júrgizýshi: Táýelsizdik túsken joq aspannan,
Tarıhy onyń tym áriden bastalǵan.
Bodandyqtan qutqaram dep elimdi,
Talaı bozdaq qara jerdi jastanǵan.
İİ - júrgizýshi: Ózińdiki - eliń de,
Ózińdiki - jeriń de,
Ózińdi - óziń etken baq,
Táýelsizdik - tórińde.
Asqar taý da - seniki,
Baqsha - baý da - seniki.
Qaltqysyz dospenen
Qatal jaý da - seniki.
İ - júrgizýshi: Qara myna ǵajapqa,
Teńdik tıdi qazaqqa.
Ezgidegi urpaǵyń,
Endi aınalmas mazaqqa.
Hor «Jeltoqsan jeli»
1 – oqýshy: Nargıza
Qystyrmady ony eshkim qulaǵyna,
Qaramady kóz jastyń bulaýyna
Temir jasaq tepkishin ımperıa
Qantógistiń jol berdi lańyna
Shashtan súırer jazyqsyz burymdardy
Bet aýyzdar beınesiz jyrymdaldy
Kóshelerge shyǵýǵa oryn bolmaı
Túrshikkenbiz kórgende qyzyl qandy
Umyta almas qazaǵym tylsyzdardy
Táýelsizdik tabynar búrshik jardy
Jeltoqsannyń yzǵary aı dirdektetken
Eske alam men keshegi qyrshyndardy.
2 – oqýshy: Aıdana
Jastyq jyryn jeltoqsanda samǵattym
Bulbul qusym únin asqaq saırattyń
Egemendi el bolyp aldyń búginde
Rýhyna bas ıemin qaırattyń
Qan tógildi qara jerge qanshama
Qaıǵyly jaı belgisi ǵoı barshańa
Egemendi el bolyp aldyń búginde
Qýanyshym meniń máńgi tarqama
3 – oqýshy: Dana
Jeltoqsanda qar jaıyp tur ádemi
Aqshaqar bul qystyń naǵyz sáni edi
Týǵan jerge qonyp jatyr úmitter
Sol úmitter jyrǵa meni bóledi.
Top kýratory: Qýandyqova Samal
"Jeltoqsan alaýy" (tárbıe saǵaty)
Tárbıe saǵatynyń maqsaty:
• Táýelsizdik týy jelbiregen jyldar ishindegi jetken jetistikterin aıta otyryp, ony máńgi este saqtaý kerek ekendigin túsindirý.
• Elimizdiń Táýelsizdigi úshin kúresken jáne sol maqsattarǵa jetý barysynda ózderiniń eli, halqy úshin jastyq ómirin qıǵan aǵa urpaqtyń erlik isterimen tanystyrý.
• Elimizdiń tarıhy týraly túsinik bere otyryp, halqymyzdyń ádet – ǵurpyn, salt – dástúrin saqtap, ári qaraı jalǵastyrýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi:
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń rámizderi.
2. Býkletter, ınteraktıvti taqta.
3. Qanatty sózder
Kirispe
Táýelsizdik merekesi qarsańynda uly dúbirge ún qosa otyryp, oqýshylardy Otanyn súıýge, elin qorǵaýǵa baýlý tárbıe saǵatynyń maqsaty bolyp tabylady.
İ - júrgizýshi: Bıyl táýelsizdik týyn kóterip, keregemizdi nyqtaǵanymyzǵa 21 jyl tolyp otyr. Osy merekeni Qazaqstannyń barlyq halqymen birge bizdiń lıseı de toılaýda. Demokratıany ańsaǵan jastardyń ashyq qarsylyq kórsetkenine, ıaǵnı jeltoqsan kóterilisine – 26 jyl tolyp otyr. Sol kezde Qazaqstan táýelsizdigi, egemendigi týraly tuńǵysh aıqyn sózder aıtyldy. Bul oqıǵa odaqtas respýblıkalardaǵy demokratıalyq istiń bastaýy edi.
İİ – júrgizýshi: Altyn araı, tańǵy jupar samaldyń – dep jyrlaı kele bostandyqty ańsaǵan, Týǵan jerine, qazaq eline táýelsizdigine qol jetý jolynda qurban bolǵan Jeltoqsan qaharmandaryn eske alý keshine qosh keldińizder!!!
Hor «Ánuran»
İ - júrgizýshi: Táýelsizdik túsken joq aspannan,
Tarıhy onyń tym áriden bastalǵan.
Bodandyqtan qutqaram dep elimdi,
Talaı bozdaq qara jerdi jastanǵan.
İİ - júrgizýshi: Ózińdiki - eliń de,
Ózińdiki - jeriń de,
Ózińdi - óziń etken baq,
Táýelsizdik - tórińde.
Asqar taý da - seniki,
Baqsha - baý da - seniki.
Qaltqysyz dospenen
Qatal jaý da - seniki.
İ - júrgizýshi: Qara myna ǵajapqa,
Teńdik tıdi qazaqqa.
Ezgidegi urpaǵyń,
Endi aınalmas mazaqqa.
Hor «Jeltoqsan jeli»
1 – oqýshy: Nargıza
Qystyrmady ony eshkim qulaǵyna,
Qaramady kóz jastyń bulaýyna
Temir jasaq tepkishin ımperıa
Qantógistiń jol berdi lańyna
Shashtan súırer jazyqsyz burymdardy
Bet aýyzdar beınesiz jyrymdaldy
Kóshelerge shyǵýǵa oryn bolmaı
Túrshikkenbiz kórgende qyzyl qandy
Umyta almas qazaǵym tylsyzdardy
Táýelsizdik tabynar búrshik jardy
Jeltoqsannyń yzǵary aı dirdektetken
Eske alam men keshegi qyrshyndardy.
2 – oqýshy: Aıdana
Jastyq jyryn jeltoqsanda samǵattym
Bulbul qusym únin asqaq saırattyń
Egemendi el bolyp aldyń búginde
Rýhyna bas ıemin qaırattyń
Qan tógildi qara jerge qanshama
Qaıǵyly jaı belgisi ǵoı barshańa
Egemendi el bolyp aldyń búginde
Qýanyshym meniń máńgi tarqama
3 – oqýshy: Dana
Jeltoqsanda qar jaıyp tur ádemi
Aqshaqar bul qystyń naǵyz sáni edi
Týǵan jerge qonyp jatyr úmitter
Sol úmitter jyrǵa meni bóledi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.