- 05 naý. 2024 01:50
- 219
Otbasy - ómir aıasy
Otbasy - ómir aıasy
Maqsaty: Otbasylyq tárbıeniń úzdik úlgilerin nasıhattaý.
Ata - analardyń mekteppen turaqty qarym qatynasyn qalyptastyrý
Óz týǵan úıleri men otbastaryna degen súıispenshilikterin damytý
Kórnekiligi: jaqsylyq, meırimdilik jaıly naqyl sózder, sýretter, sharlar, gúlder
Barysy:
Qaıyrly kún, ustazdarym, ardaqty
Jas búldirshin bilim qýǵan jan - jaqty
Kári de jas, úlken, kishi qaýmalap,
Januıalar saıysyna kep qaldy.
Qutty bolsyn januıalar merekesi
Ata - ana shańyraqtyń berekesi
Bala degen adamnyń baýyr eti,
Balamenen shańyraq berekeli.
Qurmetti ata - analar, qymbatty oqýshylar, aıaýly ustazdar «Otbasy - ómir aıasy» atty otbasylyq saıysqa qosh keldińizder.
Áke - asqar taý
Ana - baýyryndaǵy bulaq,
bala jaǵasyndaǵy quraq - deı kele búgingi saıyskerlerimizdi tanystyraıyq
1. Sheber toby
2. Daryn toby
3. Dostyq toby
4. Inabat toby
Saıysymyzdy bastamas buryn saıysymyzdyń negizgi arqaýy bolyp otyrǵan saıyskerlerimizge ádil baǵa berý úshin ádilqazylar alqasymen tanys bolyńyzdar
--------------------------------
Men sizderge búgingi saıysymyzdyń sharttarymen tanystyryp óteıin.
İ kezeń
«Kim shapshań»(bul kezeńde berilgen taqyrypqa jyldam maqal qurastyrý kerek)
İİ kezeń
«Jaqsylyq - jan jadyratady»(bul kezeńde sýret salý arqyly jaqsy adamnyń beınesin beıneleý)
İİİ kezeń
Psıhologıalyq pedogogıkalyq jaǵdaıattardy sheshý
İÚ kezeń
«Kim tapqyr» ( bul kezeńde sýret beriledi sony sózben nemese mımıkamen túsindirý)
Al, balalar, balalar,
Munda nazar salaıyq.
Ata jolyn jalǵaıyq,
El dástúrin qorǵaıyq
Kimder zerek, kim jyldam,
Talaptaryn baıqaıyq.
Sonymen birinshi kezendi bastaımyz «Kim shapshań»
1. El
2. Ana, áke
3. Eńbek
4. Sóz, til
5. Bilim
6. Óner
7. Dos
8. Jaqsy, jaman qasıet
9. Oramal
10. Sý
Kelesi kezeńdi oıynǵa bereıik «Meniń balam qaıda eken»
Barysy: Anasynyń kózin baılap, óziniń balasyn qoly arqyly tabý kerek.
Maqsaty: Otbasylyq tárbıeniń úzdik úlgilerin nasıhattaý.
Ata - analardyń mekteppen turaqty qarym qatynasyn qalyptastyrý
Óz týǵan úıleri men otbastaryna degen súıispenshilikterin damytý
Kórnekiligi: jaqsylyq, meırimdilik jaıly naqyl sózder, sýretter, sharlar, gúlder
Barysy:
Qaıyrly kún, ustazdarym, ardaqty
Jas búldirshin bilim qýǵan jan - jaqty
Kári de jas, úlken, kishi qaýmalap,
Januıalar saıysyna kep qaldy.
Qutty bolsyn januıalar merekesi
Ata - ana shańyraqtyń berekesi
Bala degen adamnyń baýyr eti,
Balamenen shańyraq berekeli.
Qurmetti ata - analar, qymbatty oqýshylar, aıaýly ustazdar «Otbasy - ómir aıasy» atty otbasylyq saıysqa qosh keldińizder.
Áke - asqar taý
Ana - baýyryndaǵy bulaq,
bala jaǵasyndaǵy quraq - deı kele búgingi saıyskerlerimizdi tanystyraıyq
1. Sheber toby
2. Daryn toby
3. Dostyq toby
4. Inabat toby
Saıysymyzdy bastamas buryn saıysymyzdyń negizgi arqaýy bolyp otyrǵan saıyskerlerimizge ádil baǵa berý úshin ádilqazylar alqasymen tanys bolyńyzdar
--------------------------------
Men sizderge búgingi saıysymyzdyń sharttarymen tanystyryp óteıin.
İ kezeń
«Kim shapshań»(bul kezeńde berilgen taqyrypqa jyldam maqal qurastyrý kerek)
İİ kezeń
«Jaqsylyq - jan jadyratady»(bul kezeńde sýret salý arqyly jaqsy adamnyń beınesin beıneleý)
İİİ kezeń
Psıhologıalyq pedogogıkalyq jaǵdaıattardy sheshý
İÚ kezeń
«Kim tapqyr» ( bul kezeńde sýret beriledi sony sózben nemese mımıkamen túsindirý)
Al, balalar, balalar,
Munda nazar salaıyq.
Ata jolyn jalǵaıyq,
El dástúrin qorǵaıyq
Kimder zerek, kim jyldam,
Talaptaryn baıqaıyq.
Sonymen birinshi kezendi bastaımyz «Kim shapshań»
1. El
2. Ana, áke
3. Eńbek
4. Sóz, til
5. Bilim
6. Óner
7. Dos
8. Jaqsy, jaman qasıet
9. Oramal
10. Sý
Kelesi kezeńdi oıynǵa bereıik «Meniń balam qaıda eken»
Barysy: Anasynyń kózin baılap, óziniń balasyn qoly arqyly tabý kerek.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.