Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 3 kún buryn)
Juldyzdar. Aspan álemi
Uzaq merzimdi jospar taraýy: Aspan áleminiń qupıalary
5 synyp
Sabaq taqyryby: Juldyzdar. Aspan álemi
Osy sabaqta qol jetkiziletin oqý maqsattary 05. ÁTN1. Qazaq tiliniń dybystar júıesin, úndestik zańyn, emlelik erekshelikterin eskere otyryp, orfografıalyq normaǵa saı jazý.
05. ÁTN2. Sóz ishindegi jáne sóz aralyǵyndaǵy ilgerindi, keıindi jáne toǵyspaly yqpal zańdylyqtaryna sáıkes aıta bilý.
Sabaq maqsaty: Taqyrypqa saı usynylǵan mátindi orfografıalyq normaǵa saı jazý.
Mátindegi ilgerindi, keıindi jáne toǵyspaly yqpal zańdylyqtaryna sáıkes sóz tirkesterin ajyratý.

Sabaqtyń basy 15 mınýt
Shıratý. Jumbaq sheshý

Áınekteı kógildir,
Teńizdeı tym móldir. (Aspan)

Úlken altyn tabaqtan,
Álemge nur taratqan. (Kún)

Kúndiz bilinbeıdi,
Túnde kúlimdeıdi. (Juldyz)

Aısyz túnde qarańǵy,
Túnekte de borandy.
Bir ornynan jyljymaı,
Baǵyt berer buljymaı,
Qandaı juldyz shyraǵy,
Jol kórsetip turady? (Temirqazyq)

Durystap ańǵarsań,
Kóktegi baǵdarsham. (Úrker)

Jumbaqtardy sheship, olardyń mazmunyna taldaý jasalady.
- Jumbaqtar qandaı taqyryptarda boldy?
- Olardyń jaýaptaryn qalaı toptastyrýǵa bolady?
- Jaýaptaryna baılanysty qandaı ortaq taqyryp oılastyrýǵa bolady? degen saýaldar arqyly taqyrypty boljaý, jańa sabaq taqyrybyn habarlaý, sabaq maqsatyn anyqtaý.

TJ. «Venn dıagramsy»
Oqýshylar orfografıalyq jáne orfoepıalyq normanyń erejesi, aıyrmashylyqtary týraly zertteý júrgizip, «Venn dıagramsyna túsiredi.
: B
QB. «Juldyzshalar»

Sabaqtyń ortasy
J. Mátindegi ilgerindi yqpalǵa negizdelgen sózderdi bir baǵanǵa, keıindi yqpaldy ekinshi baǵanǵa, toǵyspaly yqpaldy úshinshi baǵanǵa jazyńdar.

Úlgi: ilgerindi yqpal: aı+ly;
keıindi yqpal: aǵ jolaq;
toǵyspaly yqpal: qush sholy;

Aspan súti
Aıly túnde bultsyz aspanda soltústikten ońtústikke qaraı sozylyp jatqan aq jolaq kórinip turady. Ol Qus joly dep atalady. Oǵan Kún júıesi jáne taǵy osyndaı birneshe juldyzdar júıesi kiredi. Qus joly kúz aılarynda jaqsy kórinedi. Jyl qustary kóktemde kelgende jáne kúzde jyly ólkege qaıtqanda osy joldyń baǵytymen ushady eken. Qazaqtar, qyrǵyzdar, túrikmender bul jolaqty Qus joly dep ataıdy. Qus joly – álemdegi mıllıondaǵan galaktıkalardyń bireýi. «Galaktıka» sózi ejelgi mysyrlyq «gala» – «sút» degen sózden shyqqan. Bul galaktıka «Sút joly» nemese «Qus joly» retinde áıgili.
(«Meniń alǵashqy ensıklopedıam» jınaǵynan)

Mektep: №74 JOM
Muǵalimniń aty - jóni: Dildán Nurılla Ádilbekqyzy
Juldyzdar. Aspan álemi júkteý

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama