InfoHub Logo

Júregi jomart jan.
Kásipker Iýsýpov Tilek Baýdýnuly jaıly bir úzik syr.
Adam ómiri halqyna sińirgen eńbegi, qoǵamǵa qosqan ónegeli isterimen ólshenbek. Búgingi tańda eli úshin et júregi eljirep, halqy úshin kúńirener erler qatary sırep barady. Kópshiligi qara basynyń kúıin kúıttep, qulqynnyń qyzyǵy úshin júrgender. Desek te, ár óńirde eńbegimen aýyl - aımaǵynyń ardaqtysyna, halqynyń qalaýlysyna aınalǵan jandar da tabylady.
Osy oraıda júreginen jylylyǵy sezilip, kózinen shýaq, júzinen meıirim tógilip turatyn kásipker Iýsýpov Tilek Baýdýnuly jaıly aıtyp ótpeý múmkin emes.
Dana halqymyz «Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt, nury tasysyn, jamannyń jamandyǵyn aıt, quty qashsyn»,- deıdi. Jaqsylyq jasaý - kez - kelgen adamnyń qolynan kele bermeıtin ıgi is. Sanany turmys bıleıtin myna zamanda baqýatty turǵanyńyz aıyp emes. OL qaıyrymdylyqty kóp jasaıdy, qara basynyń qamy úshin júrgen janǵa jatpaıdy. Jan - jaǵyndaǵy adamdardyń barlyǵyna únemi kómektesip júredi. Barshany kúlip qarsy alyp, jaǵdaıyn surap, áńgimege tartatyn Tilek aǵamyzdyń adamgershiligine, eńbekqorlyǵyna, jomarttyǵyna aýyldastary dán rıza. OL muqtaj jandarǵa kómek qolyn sozyp, shamasy jetkenshe járdemdesýdi ádetke aınaldyrǵan. Sebebi, aýyrtpashylyqtyń ashshy dámin tatqan ol aınalasyndaǵylardyń armandarynan qol úzbeı, jadyrap, jaınap júrgenin qalaıdy. Jaqynda ǵana «Aıtýǵa ońaı»baǵdarlamasynyń keıipkeri bolǵan, arbaǵa tańylǵan Asyly esimdi azamatqa múgedektik arbasyn syılap, kóńilin jadyratqanyn bireý bilse, bireý bilmeıtini anyq.

«Kimde - kim basqalardyń baqytyn oılap, óz ǵumyryn sarp etse, onyń jany ásemdikke bólenip, juldyzy janady»,- dep jazypty ýkraın pedagogy V. A. Sýhomlınskıı. Talǵar aýdanyna qarasty Gúldala aýylyndaǵy №21 orta mektebiniń májilis zalyn kúrdeli jóndeýden ótkizip, barsha balaǵa qýanysh syılaýy da júreginiń keńdigin, ómirlik ustanymynyń beriktigin kórsetedi. Barlyq balanyń baqyty úshin jasaǵan eseli eńbegin el kórdi. Ashylý saltanatynda mektep oqýshylary máre - sáre bolyp, qýanyshqa keneldi. Ásem án aıtylyp, kúmbilegen kúı tógildi. Bı baıqaýlarynyń jeńimpazdary dóńgelene bılep, shat - shadyman kúıge bólendi. Tilek Baýdýnuly aq saqaldy atalar men aq jaýlyqty analardyń aq batasyn alyp, kópshilik ortasynan tabyldy.
Bir Allanyń razylyǵy úshin qaıyrymdylyq jasaǵan ol eshqashan «boldym, toldym» degendi bilmeıtin júregi jomart, jany izgi jan. Týǵan - týys, dospen aralasýǵa, olarǵa kez - kelgen jaǵdaıda qamqorlyq tanytýǵa múmkindigi mol. Biraq qaıyrymdylyq jasaǵanyn eshqashan aıtqan emes. Oblys kóleminde birqatar jetimder úıine, qarttar úıine qoldaý kórsetip, biraz muqtaj adamdy qamtyp otyrǵany jáne bar.

Turmys taýqymeti ony erte eseıtip, eńbek etýge ıtermelegen. Alýan aýyrtpashylyqty bastan keshirgen jomart jan syılastyq pen jylylyq uıalaǵan shańyraqta kásibiniń násibin kórip otyr. Árbir ana úshin ózi tárbıelep ósirgen balalarynyń qyzyǵyn kórip, urpaqtarynyń ortasynda shalqyp otyrǵannan asqan baqyt bar ma?! Tilekteı uldy ómirge ákelgen, altyn qursaqty Rahıma ana búginde seksenniń seńgirine shyǵyp, nemere - shóbereleriniń aqylshysyna aınalǵan. Tilek aǵamyz otbasynyń qol jetpes asqar taýy ǵana emes, balalaryna aqylmen jol kórsetip, armanǵa qanat bitiretin jaqyn janashyry. Al otbasynyń uıytqysy, ot anasy Maıgúl jeke kásipteriniń esepshisi eken. Osyndaı shattyǵy shalqyǵan shańyraqtyń uldary Babahan men Ázimbaı áke jolyn qýyp, ishki ister basqarmasynda qyzmetterin abyroımen atqaryp júr. Qasıetti halqymyz «Jaqsydan - sharapat» dep bekerge aıtpaǵan. Jan - jaǵyna sharapatyn shashyp, qýanysh syılaıtyn jomart júrekti jandar kómekke zárý jandarǵa qaıyrymdylyq jasap júrse, nur ústine nur bolatyny sózsiz.

Talǵar aýdany, Gúldala aýyly,
№21 mekteptiń qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Sembaeva Altynkúl Satymbaıqyzy