Bulshyq et, onyń tıpteri, qurlysy jáne mańyzy
Atyraý oblysy, Qurmanǵazy aýdany,
Kýdráshov selosy,
N. V. Gogol atyndaǵy orta mektebiniń
bıologıa páni muǵalimi Sh. Sabyrǵalıeva
Sabaqtyń taqyryby Bulshyq et, onyń tıpteri, qurlysy jáne mańyzy.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Bulshyq ettiń adam denesindegi túrleri, olardyń qurlysy, qyzmeti týraly túsinik berý.
Damytýshylyǵy: Syn turǵysynan oılaný arqyly salystyrýǵa, mazmundaýǵa, qorytyndy jasaýǵa tárbıeleý, toppen jumys jasaýdy jalǵastyrý.
Tárbıeliligi: densaýlyq mádenıetin qalyptastyrý, salaýatty ómir súrýge tárbıeleý.
1. Úı tapsyrmasyn tekserý túrleri:
I.«Bilim bırjasy suraqtary»
1. Adamnyń qańqasy neshe jasqa deıin ósedi?
2. Qart adamnyń súıeginde qandaı zattar kóp bolady?
3. Adamda neshe qabyrǵa bolady?
4. Qozǵalmaıtyn súıekterdi atańyz?
5. Segizkóz qaı omyrtqaǵa jalǵanady?
6. Qandaı hımıalyq elementten aıyrylǵan jilik ıilgish bolady?
7. Omyrtqa jotasynyń qısaıýy qalaı atalady?
8. Adamnyń omyrtqa jotasy neshe jerden ıiledi?
9. Adamda neshe moıyn omyrtqasy bolady?
II. Anatomıalyq dıktant
I top
1. Adam qańqasy qansha súıekten qurylǵan? (200 - den asa)
2. Keýde qýysynda qandaı ishki músheler bolady? (ókpe, júrek)
3. Súıektiń pishinine qaraı túrlerin atap jazyńyz.
a)......, á)......., b).......,
(jalpaq) (uzyn) (qysqa)
II top
1. Súıektiń quramyndaǵy zattardy jazyńyz
a)......., á)..........
2. Súıektiń qozǵalmaly baılanysyn........... deımiz. (býyn)
3. «D» dárýmenin qaıdan alamyz?
a) taǵam, ýyldyryq á) (kún sáýlesi)
III top
1. Súıekter baılanysynyń túrleri
a) (qozǵalmaly) á) (qozǵalmaıtyn) b) (az qozǵalatyn)
2. Ortan jilik qansha tonna júk kóteredi (1300 kg)
3. Súıek qandaı ulpadan turady? (dáneker)
III. Syzba túrindegi test
Qolbasy súıekteri Iyq beldeýi
Adam qańqasynyń bólikteri bas súıegi
Qol jilikteri Omyrtqa jotasynyń bólikteri
v) «Alǵashqy járdem» praktıkalyq tapsyrmasy:
- buǵana shyqqandaǵy
- bilezik býynynyń shyǵýy kezindegi
g) Oqýshylardyń bilimderin bekitý, júıeleý
Oqýshylarǵa bólinip berilgen tapsyrmalar boıynsha habarlamalar jasalynady, qorytylady.
1. Balanyń dene symbatynyń aýytqý sebepteri
2. Omyrtqa jotasynyń qısaıýy (skolıoz)
3. Jalpaq tabandylyq
d) Maqsat qoıý kezeńi
1. Tirek - qımyl apparatyn ne quraıdy? (súıek, bulshyq et)
2. Bulshyq etterge tán qasıet (jıyrylǵyshtyq)
3. Qandaı bulshyq etterdi bilesizder? (biryńǵaı salaly, kóldeneń jolaqty, júrek)
4. Tirek - qımyl júıesiniń qyzmeti:
a) qımyl - qozǵalys á) tirek b) pishin berý v) qorǵanyshtyq
II. Jańa bilimdi meńgerý kezeńiniń jospary:
1. Bulshyq etterdiń túrleri, qyzmeti, qurylysy (tirek - konspekt arqyly túsindirý, kompúterden kórsetý)
Bulshyq etter
kóldeneń jolaqtary biryńǵaı salaly (ishki múshelerdiń (qańqa bulshyq etteri) qabyrǵasyn túzedi, ishek, qaryn, óńesh t. b)
tez jıyrylatyn kóldeneń aqyryn jıyrylatyn uzyn jolaqty talshyqtardan turady talshyqtardan turady
Bulshyq etterdiń qurylysy et talshyqtary qabyqshasy
et býdandaryn túzedi, syrty dáneker ulpamen qaptalady
(Fasıa)
Bulshyq etter atqaratyn qyzmetine qaraı
búgiletin jazylatyn
beldik tárizdi, sannyń tórt basty, sińirli baltyr,
eki basty eti aıaq basy etteri
Atqaratyn qyzmetine qaraı túsi
qart adamdarda kúreń qyzyl ashyq qyzǵylt nárestede
kóp jumys isteıtin adamdarǵa az jumys isteıtin adamdarda
Etter kólemine qaraı: jalpaq, qysqa uzyn, tulǵa omyrtqa, qabyrǵa aralyq qol - aıaq
2. Bulshyq etterdiń negizgi toptary, qyzmeti
Tulǵa etteri Keýde etteri
keýde qursaq arqa úlken, kishi aldyńǵy tist ishki, syrtqy qabyrǵa
keýde eti tárizdi et aralyq
Qursaq etteri
ishki, syrtqy qıǵash eti tik et ishki, syrtqy kóldeneń kók et
Arqa etteri
trapesıa tárizdi et jalpaq et jaýyryndy kóteretin et
Bas bulshyq etteri
Shaınaý Ymdaý
Samaı, shaınaý Kózdiń, aýyzdyń, sheńberli eti,
eki qanat tárizdi bet, kúlý, urt, sharshy
(ishki, syrtqy)
Moıyn etteri
jalpaq tós, buǵana satyly
Qyzmeti: moıyndy burý, basty eńkeıtý
Qol etteri
ıyq beldeýi nyǵyz qol etteri
jaýyrynnyń qyr ústi, qyr eki basty, úsh basty,
asty, jaýyryn asty eti, shyntaq eti, qolbasy
delta tárizdi et etteri
Aıaq etteri
jambas etteri naǵyz aıaq
myqyn, bel, úlken, beldik tárizdi, sannyń tórt basty,
ortańǵy, kishi bókse eki basty, juqa, jartylaı sińirli
baltyr, aıaq basy etteri
III. Sabaqtan alǵan bilimderin bekitý.
«Oı qozǵaý».
1. Adamda qansha bulshyq etter bolady.?
2. Bulshyq etterdiń negizgi toptaryn atańyz.
3. Arqa bulshyq etteriniń qyzmeti.
4. Moıynulshyq etteriniń qyzmeti.
5. Bulshyq ettiń qajýynyń aldyn alý sebepteri.
6. Adam qaı kezde tez qajıdy. Sebebin túsindir.
a) saǵat júrgende b) saǵat turǵanda.
Ár topqa sabaqty qorytyndylaý maqsatynda sózjumbaq úlestiriledi. Oqýshylar ujymdasa otyryp sheshýlerine bolady.
Kýdráshov selosy,
N. V. Gogol atyndaǵy orta mektebiniń
bıologıa páni muǵalimi Sh. Sabyrǵalıeva
Sabaqtyń taqyryby Bulshyq et, onyń tıpteri, qurlysy jáne mańyzy.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Bulshyq ettiń adam denesindegi túrleri, olardyń qurlysy, qyzmeti týraly túsinik berý.
Damytýshylyǵy: Syn turǵysynan oılaný arqyly salystyrýǵa, mazmundaýǵa, qorytyndy jasaýǵa tárbıeleý, toppen jumys jasaýdy jalǵastyrý.
Tárbıeliligi: densaýlyq mádenıetin qalyptastyrý, salaýatty ómir súrýge tárbıeleý.
1. Úı tapsyrmasyn tekserý túrleri:
I.«Bilim bırjasy suraqtary»
1. Adamnyń qańqasy neshe jasqa deıin ósedi?
2. Qart adamnyń súıeginde qandaı zattar kóp bolady?
3. Adamda neshe qabyrǵa bolady?
4. Qozǵalmaıtyn súıekterdi atańyz?
5. Segizkóz qaı omyrtqaǵa jalǵanady?
6. Qandaı hımıalyq elementten aıyrylǵan jilik ıilgish bolady?
7. Omyrtqa jotasynyń qısaıýy qalaı atalady?
8. Adamnyń omyrtqa jotasy neshe jerden ıiledi?
9. Adamda neshe moıyn omyrtqasy bolady?
II. Anatomıalyq dıktant
I top
1. Adam qańqasy qansha súıekten qurylǵan? (200 - den asa)
2. Keýde qýysynda qandaı ishki músheler bolady? (ókpe, júrek)
3. Súıektiń pishinine qaraı túrlerin atap jazyńyz.
a)......, á)......., b).......,
(jalpaq) (uzyn) (qysqa)
II top
1. Súıektiń quramyndaǵy zattardy jazyńyz
a)......., á)..........
2. Súıektiń qozǵalmaly baılanysyn........... deımiz. (býyn)
3. «D» dárýmenin qaıdan alamyz?
a) taǵam, ýyldyryq á) (kún sáýlesi)
III top
1. Súıekter baılanysynyń túrleri
a) (qozǵalmaly) á) (qozǵalmaıtyn) b) (az qozǵalatyn)
2. Ortan jilik qansha tonna júk kóteredi (1300 kg)
3. Súıek qandaı ulpadan turady? (dáneker)
III. Syzba túrindegi test
Qolbasy súıekteri Iyq beldeýi
Adam qańqasynyń bólikteri bas súıegi
Qol jilikteri Omyrtqa jotasynyń bólikteri
v) «Alǵashqy járdem» praktıkalyq tapsyrmasy:
- buǵana shyqqandaǵy
- bilezik býynynyń shyǵýy kezindegi
g) Oqýshylardyń bilimderin bekitý, júıeleý
Oqýshylarǵa bólinip berilgen tapsyrmalar boıynsha habarlamalar jasalynady, qorytylady.
1. Balanyń dene symbatynyń aýytqý sebepteri
2. Omyrtqa jotasynyń qısaıýy (skolıoz)
3. Jalpaq tabandylyq
d) Maqsat qoıý kezeńi
1. Tirek - qımyl apparatyn ne quraıdy? (súıek, bulshyq et)
2. Bulshyq etterge tán qasıet (jıyrylǵyshtyq)
3. Qandaı bulshyq etterdi bilesizder? (biryńǵaı salaly, kóldeneń jolaqty, júrek)
4. Tirek - qımyl júıesiniń qyzmeti:
a) qımyl - qozǵalys á) tirek b) pishin berý v) qorǵanyshtyq
II. Jańa bilimdi meńgerý kezeńiniń jospary:
1. Bulshyq etterdiń túrleri, qyzmeti, qurylysy (tirek - konspekt arqyly túsindirý, kompúterden kórsetý)
Bulshyq etter
kóldeneń jolaqtary biryńǵaı salaly (ishki múshelerdiń (qańqa bulshyq etteri) qabyrǵasyn túzedi, ishek, qaryn, óńesh t. b)
tez jıyrylatyn kóldeneń aqyryn jıyrylatyn uzyn jolaqty talshyqtardan turady talshyqtardan turady
Bulshyq etterdiń qurylysy et talshyqtary qabyqshasy
et býdandaryn túzedi, syrty dáneker ulpamen qaptalady
(Fasıa)
Bulshyq etter atqaratyn qyzmetine qaraı
búgiletin jazylatyn
beldik tárizdi, sannyń tórt basty, sińirli baltyr,
eki basty eti aıaq basy etteri
Atqaratyn qyzmetine qaraı túsi
qart adamdarda kúreń qyzyl ashyq qyzǵylt nárestede
kóp jumys isteıtin adamdarǵa az jumys isteıtin adamdarda
Etter kólemine qaraı: jalpaq, qysqa uzyn, tulǵa omyrtqa, qabyrǵa aralyq qol - aıaq
2. Bulshyq etterdiń negizgi toptary, qyzmeti
Tulǵa etteri Keýde etteri
keýde qursaq arqa úlken, kishi aldyńǵy tist ishki, syrtqy qabyrǵa
keýde eti tárizdi et aralyq
Qursaq etteri
ishki, syrtqy qıǵash eti tik et ishki, syrtqy kóldeneń kók et
Arqa etteri
trapesıa tárizdi et jalpaq et jaýyryndy kóteretin et
Bas bulshyq etteri
Shaınaý Ymdaý
Samaı, shaınaý Kózdiń, aýyzdyń, sheńberli eti,
eki qanat tárizdi bet, kúlý, urt, sharshy
(ishki, syrtqy)
Moıyn etteri
jalpaq tós, buǵana satyly
Qyzmeti: moıyndy burý, basty eńkeıtý
Qol etteri
ıyq beldeýi nyǵyz qol etteri
jaýyrynnyń qyr ústi, qyr eki basty, úsh basty,
asty, jaýyryn asty eti, shyntaq eti, qolbasy
delta tárizdi et etteri
Aıaq etteri
jambas etteri naǵyz aıaq
myqyn, bel, úlken, beldik tárizdi, sannyń tórt basty,
ortańǵy, kishi bókse eki basty, juqa, jartylaı sińirli
baltyr, aıaq basy etteri
III. Sabaqtan alǵan bilimderin bekitý.
«Oı qozǵaý».
1. Adamda qansha bulshyq etter bolady.?
2. Bulshyq etterdiń negizgi toptaryn atańyz.
3. Arqa bulshyq etteriniń qyzmeti.
4. Moıynulshyq etteriniń qyzmeti.
5. Bulshyq ettiń qajýynyń aldyn alý sebepteri.
6. Adam qaı kezde tez qajıdy. Sebebin túsindir.
a) saǵat júrgende b) saǵat turǵanda.
Ár topqa sabaqty qorytyndylaý maqsatynda sózjumbaq úlestiriledi. Oqýshylar ujymdasa otyryp sheshýlerine bolady.
You Might Also Like
