Kishkentaı arýlar
Taqyryby: Kishkentaı arýlar
Maqsaty:
1. Qazaq halqynyń ónerin, salt - dástúrin dáripteýge úıretý.
2. Oqýshylardyń tanymdyq jáne shyǵarmashylyq qabiletterin, estetıkalyq talǵamdaryn, sheberlikterin damytý.
3. Kópshilik aldynda ózderin ustaı bilýge, ádeptilikke, meıirimdilikke, sulýlyqqa, ınabattylyqqa, kishipeıildilikke tárbıeleý.
Kórnekiligi: Gúlder, sharlar, naqyl sózder, maqal - mátelder.
Ádisi: saıys
1 - bastaýyshy: Eraly, búgingi merekede apaı bizge kómekshilerim bolasyn dep edi. Endi ózi keshigip jatyr. Tý-ý osy qyzdardyń keshigip júretin ádetin - aı?!
2 - Bastaýshy: Men osy bir nárse umytqan sekildimin
3 - Bastaýshy: Meni kútip qaldyńdar ma? Keshigip qaldym - aý deımin. Al Nurhan Eraly sizder merekeni bastaýǵa daıynsyzdar ma? Olaı bolsa merekemizdi bastaıyq.
1 - bastaýysh: Sizderden ósken balalar
Batyr menen danalar
Quttyqtaımyn meırammen
Qurmetti bizdiń ustazdar!
2 - Bastaýshy: Toı – toılap dala menen qalalarym
Merekeń qutty bolsyn analarym
Qara kóz abzal ana merekeńmen
Quttyqtap jatyr mine balalaryń
3 - bastaýysh: Qurmetti asyl analar, qyz - qyzǵaldaqtar, qadirli ustazdar! Qar astynan qyltıyp, báısheshek boı kótergende, kóktemniń alǵashqy jarshysy bolyp analar merekesi keledi. Báısheshek sonsha náziktigine qaramastan, qalyń qar astynan búrshik jarady. Bizdiń asyl analarymyz da báısheshekteı, barlyq qıyndyqqa tózimdi. Analar, kóktemgi gúldeı jarqyrap, gúl merekelerińiz, kún merekelerińiz qutty bolsyn! Al, qurmetti qaýym kópten asyǵa kútken alǵashqy kóktem Analar merekesine arnalǵan «Kishkentaı arýlar» baıqaýyn bastaımyz. Baıqaýymyzdy bastamas buryn, bizdiń baıqaýymyzǵa tórelik etetin ádilqazylar alqasyn taǵaıyndap alaıyq.
3 - bastaýysh: ____________________________________________________________
1 - bastaýysh:
Ýa, halaıyq, halaıyq,
Munda nazar salaıyq,
Merekesi halyqtyń,
Kóktem toıyn bastaıyq.
Kóktem toıǵa arnalǵan,
Saıysty biz bastaıyq.
2 - Bastaýshy: Toı perdesin ashaıyq
Toıǵa shashý shashaıyq
Analardy qýantyp
Ónerden marjan shashaıyq
3 - bastaýysh: Ortaǵa arýlardy shaqyramyz.
2 - bastaýysh: Umytqan zatym esime tústi qyzdardyń merekesine arnaǵan syılyǵymyzdy umytyp ketken sıaqtymyz. Apaı, ruqsat bolsa biz syılyqqa baryp keleıik.
3 - bastaýysh: Uldar bularyń endi jaramady. Tez baryp qaıtyńdar
İ kezeń «Tanystyrý»
3 - bastaýysh:
Kishkene arýlar kelip jetti tanysýǵa,
Boıyndaǵy bar daryndy darytýǵa.
Qoryqpastan sahnaǵa kelip jetti,
Ádeppen, izetpen tanysýǵa,- deı kele arýlar ózderin tanystyryp ótsin.
İİ kezeń «Sheber qoldar»
3 - bastaýysh:
«Ata kórgen oq jonar,
Ana kórgen ton pisher» demekshi, bizdiń qyzdarymyz oıý oıýdan kemde kem emes sıaqty. Oıý oıyp bolǵansha uldarymyzdyń oryndaýynda ásem án tyńdaıyq!
Án «Meniń anam altyn»
İİİ kezeń «Óner saıysy»
3 - bastaýysh:
Kishkentaı arýlarymyzdyń ónerin tamashalaıyq
İÚ kezeń «Dám - dýman»
3 - bastaýysh: «As - adamnyń arqaýy» demekshi, kelesi kezeńde, arýlar úıde analarymen birlesip daıyndaǵan astarymen tanystyrady.
3 - bastaýysh: «Júzden júırik, myńnan tulpar shyǵady» demekshi, búgingi saıysymyz da aıaqtalyp keledi. Ádilqazy músheleri daıyn bolǵansha kezekti ónerpaz dostarymyzǵa beremiz.
Taqpaqtar
Beksultan: Jarqyn júzdi jan anam
Sendeı bolsyn bar adam
Sendeı bolsa bar adam
Shattyq ketpes baladan
Sendeı bolsa bar kisi
Sheksiz perzent alǵysy
Nurbol: Ún qatasyń bal tilmen
Erkeleımin ár kún men
Quttyqtaımyn anashym
Segizinshi Naýryzben!
Alısher: Alaqany aq samal
Mápelegen jan anam
Kókte kúnim batsa da
Óziń kúnsiń balaǵa
Nurbergen: Balanyń da tiregi
Dalanyń da tiregi
Sharshamasyn eshqashan
Analardyń júregi
Baqytqalı J: Teńdesi joq danasyń
Arqa tutar panasyń
Eńbegińdi aqtaıyn
Aman bolshy anashym
Jasulan: Júre bersem qasynda
Aıbat anam aı anam
Botam degen daýsyńnan
Men máz bop oıanam
Aınalaıyn aq mamam
Aıdaýren: «Ana» degen sózdi de
«Áke» degen sózdi de
«Ata» degen sózdi de
Oılap tapqan balalar
Artýr: «Kúnim» «Janym» degendi
«Qulynshaǵym» degendi
«Botaqanym» degendi
Oılap tapqan analar
Erasyl: Meniń ájem - Jyr ájem
Shýaǵy mol nur ájem
Aq oramaldy taǵyp ap
Aman - esen júr ájem
Dıas: Taýsylmaıdy óleńi
Kúnde aıtyp beredi
Barǵan saıyn bir jaqqa
Kámpıt ákep beredi
Ájem meni óıtkeni
Óte jaqsy kóredi
Bı:
Hor: Aq mamam
2 - Bastaýshy Janar: Ul - qyzdaryńyzdyń japsyrý sabaǵynda ózderiniń analaryna daıyndaǵan syılyqtaryn tabystaýǵa ruqsat etińizder.
3 - bastaýysh: Sizder búgingi arýlarymyzdyń ónerli ekenderin baıqadyńyzdar. Endi ádilqazylar alqasyna sóz bereıik./Marapattaý
3 - bastaýysh: - Al endi meniń kómekshilerimniń aıtýlary boıynsha tobymyzdyń qyzdaryna syılyqtary daıyn eken Al jigitter syılyqtarymyzdy tabystaıyq.
Eraly - Nurhan: Shalqyp – tasyp ánimiz
Jadyrasyn janymyz
Qyzdar sizdi quttyqtap
Syı syılaımyz bárimiz!
2 - bastaýysh: Osymen Analar merekesine arnalǵan saıysymyz aıaqtaldy.
Quttyqtaý sóz
Maqsaty:
1. Qazaq halqynyń ónerin, salt - dástúrin dáripteýge úıretý.
2. Oqýshylardyń tanymdyq jáne shyǵarmashylyq qabiletterin, estetıkalyq talǵamdaryn, sheberlikterin damytý.
3. Kópshilik aldynda ózderin ustaı bilýge, ádeptilikke, meıirimdilikke, sulýlyqqa, ınabattylyqqa, kishipeıildilikke tárbıeleý.
Kórnekiligi: Gúlder, sharlar, naqyl sózder, maqal - mátelder.
Ádisi: saıys
1 - bastaýyshy: Eraly, búgingi merekede apaı bizge kómekshilerim bolasyn dep edi. Endi ózi keshigip jatyr. Tý-ý osy qyzdardyń keshigip júretin ádetin - aı?!
2 - Bastaýshy: Men osy bir nárse umytqan sekildimin
3 - Bastaýshy: Meni kútip qaldyńdar ma? Keshigip qaldym - aý deımin. Al Nurhan Eraly sizder merekeni bastaýǵa daıynsyzdar ma? Olaı bolsa merekemizdi bastaıyq.
1 - bastaýysh: Sizderden ósken balalar
Batyr menen danalar
Quttyqtaımyn meırammen
Qurmetti bizdiń ustazdar!
2 - Bastaýshy: Toı – toılap dala menen qalalarym
Merekeń qutty bolsyn analarym
Qara kóz abzal ana merekeńmen
Quttyqtap jatyr mine balalaryń
3 - bastaýysh: Qurmetti asyl analar, qyz - qyzǵaldaqtar, qadirli ustazdar! Qar astynan qyltıyp, báısheshek boı kótergende, kóktemniń alǵashqy jarshysy bolyp analar merekesi keledi. Báısheshek sonsha náziktigine qaramastan, qalyń qar astynan búrshik jarady. Bizdiń asyl analarymyz da báısheshekteı, barlyq qıyndyqqa tózimdi. Analar, kóktemgi gúldeı jarqyrap, gúl merekelerińiz, kún merekelerińiz qutty bolsyn! Al, qurmetti qaýym kópten asyǵa kútken alǵashqy kóktem Analar merekesine arnalǵan «Kishkentaı arýlar» baıqaýyn bastaımyz. Baıqaýymyzdy bastamas buryn, bizdiń baıqaýymyzǵa tórelik etetin ádilqazylar alqasyn taǵaıyndap alaıyq.
3 - bastaýysh: ____________________________________________________________
1 - bastaýysh:
Ýa, halaıyq, halaıyq,
Munda nazar salaıyq,
Merekesi halyqtyń,
Kóktem toıyn bastaıyq.
Kóktem toıǵa arnalǵan,
Saıysty biz bastaıyq.
2 - Bastaýshy: Toı perdesin ashaıyq
Toıǵa shashý shashaıyq
Analardy qýantyp
Ónerden marjan shashaıyq
3 - bastaýysh: Ortaǵa arýlardy shaqyramyz.
2 - bastaýysh: Umytqan zatym esime tústi qyzdardyń merekesine arnaǵan syılyǵymyzdy umytyp ketken sıaqtymyz. Apaı, ruqsat bolsa biz syılyqqa baryp keleıik.
3 - bastaýysh: Uldar bularyń endi jaramady. Tez baryp qaıtyńdar
İ kezeń «Tanystyrý»
3 - bastaýysh:
Kishkene arýlar kelip jetti tanysýǵa,
Boıyndaǵy bar daryndy darytýǵa.
Qoryqpastan sahnaǵa kelip jetti,
Ádeppen, izetpen tanysýǵa,- deı kele arýlar ózderin tanystyryp ótsin.
İİ kezeń «Sheber qoldar»
3 - bastaýysh:
«Ata kórgen oq jonar,
Ana kórgen ton pisher» demekshi, bizdiń qyzdarymyz oıý oıýdan kemde kem emes sıaqty. Oıý oıyp bolǵansha uldarymyzdyń oryndaýynda ásem án tyńdaıyq!
Án «Meniń anam altyn»
İİİ kezeń «Óner saıysy»
3 - bastaýysh:
Kishkentaı arýlarymyzdyń ónerin tamashalaıyq
İÚ kezeń «Dám - dýman»
3 - bastaýysh: «As - adamnyń arqaýy» demekshi, kelesi kezeńde, arýlar úıde analarymen birlesip daıyndaǵan astarymen tanystyrady.
3 - bastaýysh: «Júzden júırik, myńnan tulpar shyǵady» demekshi, búgingi saıysymyz da aıaqtalyp keledi. Ádilqazy músheleri daıyn bolǵansha kezekti ónerpaz dostarymyzǵa beremiz.
Taqpaqtar
Beksultan: Jarqyn júzdi jan anam
Sendeı bolsyn bar adam
Sendeı bolsa bar adam
Shattyq ketpes baladan
Sendeı bolsa bar kisi
Sheksiz perzent alǵysy
Nurbol: Ún qatasyń bal tilmen
Erkeleımin ár kún men
Quttyqtaımyn anashym
Segizinshi Naýryzben!
Alısher: Alaqany aq samal
Mápelegen jan anam
Kókte kúnim batsa da
Óziń kúnsiń balaǵa
Nurbergen: Balanyń da tiregi
Dalanyń da tiregi
Sharshamasyn eshqashan
Analardyń júregi
Baqytqalı J: Teńdesi joq danasyń
Arqa tutar panasyń
Eńbegińdi aqtaıyn
Aman bolshy anashym
Jasulan: Júre bersem qasynda
Aıbat anam aı anam
Botam degen daýsyńnan
Men máz bop oıanam
Aınalaıyn aq mamam
Aıdaýren: «Ana» degen sózdi de
«Áke» degen sózdi de
«Ata» degen sózdi de
Oılap tapqan balalar
Artýr: «Kúnim» «Janym» degendi
«Qulynshaǵym» degendi
«Botaqanym» degendi
Oılap tapqan analar
Erasyl: Meniń ájem - Jyr ájem
Shýaǵy mol nur ájem
Aq oramaldy taǵyp ap
Aman - esen júr ájem
Dıas: Taýsylmaıdy óleńi
Kúnde aıtyp beredi
Barǵan saıyn bir jaqqa
Kámpıt ákep beredi
Ájem meni óıtkeni
Óte jaqsy kóredi
Bı:
Hor: Aq mamam
2 - Bastaýshy Janar: Ul - qyzdaryńyzdyń japsyrý sabaǵynda ózderiniń analaryna daıyndaǵan syılyqtaryn tabystaýǵa ruqsat etińizder.
3 - bastaýysh: Sizder búgingi arýlarymyzdyń ónerli ekenderin baıqadyńyzdar. Endi ádilqazylar alqasyna sóz bereıik./Marapattaý
3 - bastaýysh: - Al endi meniń kómekshilerimniń aıtýlary boıynsha tobymyzdyń qyzdaryna syılyqtary daıyn eken Al jigitter syılyqtarymyzdy tabystaıyq.
Eraly - Nurhan: Shalqyp – tasyp ánimiz
Jadyrasyn janymyz
Qyzdar sizdi quttyqtap
Syı syılaımyz bárimiz!
2 - bastaýysh: Osymen Analar merekesine arnalǵan saıysymyz aıaqtaldy.
Quttyqtaý sóz