- 03 jel. 2019 00:00
- 274
Kókeıkesti (İİ nusqa)
Táttimbet ómiriniń sońǵy jyldary bolsa kerek. Birde kúıshi qatty naýqastanyp qalady. Sonda ol óziniń basynan keshken ómirin eske alyp, halqynyń aldynda ótelgen-ótelmegen paryzyn oı tarazysyna salady da, ózinen-ózi muńǵa batady. «Kókeıde júrgen armanymdy tolǵaı almaı ketetin boldym-aý» dep shıryǵady, janaryna ystyq jas úıiriledi. Muńdas-syrlas dos-jarandarynyń hal-jaıyn oılaıdy. Sóıtip, tolǵanyp jatqanda eldiń bir azamaty kelip kóńilin serpiltkisi keledi. Táttimbet kúıleriniń el arasyna keń taralǵanyn, murager shákirtteriniń kóbeıip kele jatqanyn áńgimege arqaý etedi. Biraq Táttimbet óz armanynyń áli oryndalmaǵanyn oılap, ishteı nazalanady. Osy tusta kúı tolǵaǵysy kelip, dombyrasyna qol sozady. Otyrǵandar júkke súıeýli turǵan qońyr dombyrasyn qolyna ustatady. Táttimbet jastyǵyn bıiktetip, dombyrany keýdesine súıep, shalqalap jatyp, syry tereń, tolǵanysty bir kúı tartady. Kúńirengen kúı áýeni otyrǵandardyń saı-súıegin syrqyratady. «Bul kúıińizdi jańa estip otyrmyz, qandaı kúı boldy eken?» — dep suraıdy. Sonda, Táttimbet: «Kókeıkesti» bolsyn, — degen eken.