InfoHub Logo

Bul eskertýler qysqy mezgilde bolatyn kóktaıǵaqta qulap, jaraqat alyp nemese dene músheleriniń synýyn aldyn alýǵa kómek bola alady.

Kıimdi qalaı durys tańdaý kerek?

Aıaq kıim

Negizgi másele ókshesi bıik nemese platforma aıaq kıimge baılanysty bolady. Aıaq kıim ókshesi 3–4 santımetrden aspaýy tıis. Sondaı-aq, kóktaıǵaq kezinde yńǵaıly bolatyn aıaq kıimderdi tańdaǵan durys.

Aıaz kezde qatyp qalatyn, tabany tep tegis aıaq kıimdi tańdamaǵan jón. Eń durysy kóktaıǵaqta tumsyǵy keń, tabany bederli (iri bederler usaq bedermen úılestirilse) etik qolaıly.

Kıim

Qysqy kıim óte yńǵaıly bolýy tıis. Sáıkesinshe mezgildik kıimniń kapúshony nemese jaǵasynyń uzyn bolǵany jón. Juqalaý kúrteshege qaraǵanda, jumsaq pýhovıkti tańdaý oryndy.

Baýy uzyn aýyr sómkeni tańdamaǵan durys. Ol qozǵalys kezinde tepe-teńdiktiń buzylýyna alyp kelýi múmkin. Eger siz zattardy paketpen alyp júretin bolsańyz, onda zattardy ekige bólip eki qolǵa ustaıtyndaı etip alyńyz. Kóktaıǵaq kezinde eń yńǵaılysy artqa taǵatyn sómke bolyp esepteledi.

Qulap qalmas úshin qalaı júrý kerek?

•    Ózińizdi pıngvın sıaqty elestetińiz. Máselen, tabanyńyzdy jerge nyq basyp, aıaǵyńyzdy sál búgip, býynǵa kúsh túsirmeı adymdańyz. Bul júris syrttaı kúlki shaqyrǵanymen, ol qolaısyz aýa raıynda qaýipsiz.

•    Jyldam júrmeńiz, aıaǵyńyzdy tym joǵary kótermeńiz. Qadamdar arasy jıi bolǵany abzal. Qaýipti jerlerden taıyp ketýińiz ábden múmkin.

•    Kóktaıǵaq kezde eshqashanda qolyńyzdy qaltańyzǵa salmańyz. Qolyńyz qaltańyzda bolyp qulaǵan kezde qatty jaraqat alyp qalýyńyz múmkin. Qulap bara jatqan kezde qolmen kómektesip, qımyldy tepe-teńdikte ustaı alasyz.

•    Taıyp ketseńiz nemese onsha bıik emes jerden qulasańyz, sál otyryp es jınap alyńyz. Qolyńyzda bar barlyq zattardy bosatyńyz. Bul qımyldar aıaqtan qalypty turýǵa múmkindik beredi.

Kóshede qulap qalmas úshin ózińdi qalaı ustaý kerek?

•    Júrip bara jatqan kezde telefonmen sóılespeńiz.

•    Búkil nazaryńyzdy jolǵa aýdaryńyz. Basqa adamdar júrgen jolmen nemese trotýar shetimen júrińiz. Kópshilik jaǵdaıda trotýar sheti qatty taıǵanaq bolmaıdy. Qardyń astynda muz bolyp, odan kez kelgen ýaqytta aıaǵyńyzdyń taıyp ketýi múmkin ekendigin esińizden shyǵarmańyz.

•    Jolda barynsha yjdaqatty jáne sypaıy bolyńyz. Qasyńyzdan ótip bara jatqandar abaısyzda qulap qalsa, olardy demep ornynan turǵyzyp jiberińiz.

•    Baspaldaqtar (bul jerde baspaldaq satysyna eki aıaqty birdeı qoıyp kótirilgen nemese túsken qaýipsiz),  joldyń sheti, lúktardyń temir qaqpaǵy, sondaı-aq túrli burylystar eń qaýipti jáne taıǵanaq jer bolatyndyǵyn esińizden shyǵarmańyz. Mundaı jerlerden júrmeýge tyrysyńyz.

•    Úıden shyǵar aldynda koordınasıany jaqsartý úshin birneshe jattyǵý jasaý abzal. Máselen, aıaqtyń ushymen 20 ret otyryp-turý.

•    Taıǵaq jolmen qatty júrip kele jatqan kóliktiń aldyn kesip ótpeńiz. Durysy kóliktiń ótip ketýin kútip, asyqpaı joldan ótý kerek. Siz joldan ótip bara jatqan kezde abaısyzda aıaǵyńyz taıyp, qulasańyz júrgizýshi abyrjyp, tejegishti basyp úlgermeı qalýy múmkin.

Qalaı durys qulaı bilý kerek?

Eger siz qulap bara jatsańyz bulshyq etterge salmaq túsirip, deneńizdi jınap alyńyz.

Eger siz artqa qaraı qulasańyz, shyntaqpen túspes úshin qolyńyzdy buryp jiberińiz. Arqańyzdy basqa jaqqa buryp, ıegińizdi keýde tusyńyzǵa qaraı ıińiz – bul jelkeńizge qatty soqqy tıýin aldyn alady. Eger múmkindik bolyp jatsa barlyq deneńizdi buryp qulańyz. Shalqadan qulaǵannan góri bul qımyl barynsha qaýipsizdeý.

Eger ekpetińizden qulaý jaǵdaılarynda bilegińizge kúsh túsirip, qolyńyzdy tireńiz. Bul qatty soqqy alýdy aldyn alady. Qulaý kezinde sál de bolsyn jerge aqyryn túsý úshin aıaǵyńyzdy alǵa qaraı sozyńyz.

Eger siz bir jaq búıirge qaraı qulasańyz, qolyńyzdy jerge tirep qulamańyz. Kersinshe qolyńyzdy deneńizge tıgizip ustańyz.

Eger baspaldaqtan qulaǵan jaǵdaılarda qoldaryńyzben basyńyz ben betińizdi jabýǵa tyrysyńyz. Baspaldaqtan qulap bara jatqan kezde tejeý áreketterin jasamaý kerek, áıtpese onyń zardaptary aýyr bolýy múmkin.

Qandaı dene múshesimen qulaýǵa bolmaıdy?

•    Bóksemen. Bul quımyshaq nemese omyrtqanyń jaraqat alý qaýipterin týǵyzady.

•    Qoldy sozyp alaqanmen. Bul qoldyń birneshe jerden syný qaýipterin ulǵaıtady.

•    Tizemen. Bul tizeniń qatty jaraqat alýyna alyp keledi.

•    Bilekpen. Bul buǵanalardyń synýyna qaýip týǵyzady.

Qulap qalsańyz ne isteý kerek?

Dárigerlik kómek kórsetý pýnktine baryńyz. Óıtkeni barlyq jaraqattar birden bilinbeýi múmkin. Iaǵnı, qulaýdyń zardaptary keıin de shyǵyp jatady.

Aýyrsynyp qalǵan jerge bes mınýttan úzilis jasap, 20 mınýttan sýyq zat basyńyz. Eger bir táýlik ótkennen keıin isik basylsa, onda oǵan qyzdyratyn nemese kógergendi basatyn jaqpa maı jaǵýǵa bolady.

Aıaq kıimniń taıǵanaq bolmaýy úshin ne isteýge bolady?

•    Aıaq kıim jóndeıtin sheberge baryp, aıaq kıim tabanyna taıǵanamaıtyn rezeńke tóseme japsyrtý.

•    Ózińiz tabanyńyzǵa plasyrdyń birneshe bóligin japsyrsańyz bolady. Bul tásil birneshe saǵatqa aıaq kıimdi barynsha qaýipsiz etedi.

•    Plasyrdyń ornyna jaqsy kıiz tárizdes nemese zimpar (betin alyp tastaıtyn) qaǵazdardy japsyrýǵa da bolady.

•    Eski aıaq kıimniń tabanyn zimparmen (betin alyp tastaıtyn) tegisteý.

•    Qalyń budyrly tabanǵa usaq shýrýptardy burap qoıýǵa bolady.

•    Sport zattaryn satatyn arnaıy dúkennen taıǵanap ketýge qarsy arnaıy taban japsyrmasyn satyp alyńyz.

•    Eger sizdiń japsyrýǵa nemese taıǵanap ketýge qarsy japsyrmalardy satyp alýǵa ýaqytyńyz ben múmkindigińiz bolmasa, etigińizge nemese báteńkeńizge maqta-matadan jasalǵan shulyqty syrtynan kıgizip qoıyp, júrseńiz bolady. Bul yńǵaısyz bolsa da, sizdiń qaýipsizdigińizdi barynsha qamtamasyz etedi.

---