InfoHub Logo

 

Jospar — bilimdi adamdardyń armany

Ernst fon Feıhtersleben , aǵylshyn ǵalymy, fılosof, ádebı synshy

 

Bıznes-josparlaýdyń maqsattary

Óz isińdi tańdap, ony qalaı uıymdastyratynyńdy sheship alý qajet. Demek, ol aldaǵy bolashaqty josparlaý degen sóz. Bıznes-jospar barlyq adamdarǵa, atap aıtqanda:

•    Óz jobasyn iske asyrý úshin qaryzǵa aqsha suraıtyn adamdarǵa, ıaǵnı bankırler men ınvestorlarǵa.

•    Óz mindetteri men bolashaǵyn túsiný úshin sizdiń qyzmetkerlerińizge.

•    Óz ıdeıańyzdyń shynaıylyǵy men naqtylyǵyn tekserý úshin ózińizge kerek.

Bıznes-jospar – bul:

1. Bolashaq kásiporynnyń nemese jobanyń barlyq negizgi qyrlaryn sıpattaıdy.
2. Onyń yqtımal barlyq problemalaryna taldaý jasaıdy.
3. Anyqtalǵan problemalardyń sheshý joldaryn qarastyrady.

Durys jasalǵan bıznes-jospar - «Oılastyrylǵan is aqsha salýǵa laıyq pa jáne ol barlyq jumsalǵan shyǵyndardyń ornyn toltyratyn paıda ákele me?» degen suraqtyń naqty jaýaby bolyp tabylady.

Mańyzdy! Ony kompanıanyń bolashaq jáne qazirgi kóshbasshylary, ıaǵnı bıznes-jospardy iske asyrý úshin barlyq jaýapkershilikti óz moınyna alatyn adamdar josparlaýy tıis. Bul degenimiz, árıne, osy saladaǵy keńes berýshiler men sarapshylardyń qyzmetin paıdalanbaý kerek degen sóz emes. Alaıda, konsaltıńtik fırmalar ony qurý úshin 2 myń AQSH dollarynan bastap 40 myń AQSH dollaryna deıin qomaqty qarjy suraıtyny belgili. Ony az shyǵyn jumsaı otyryp, ózińiz de jasaı alasyz. Bul jumysqa tikeleı ózińiz kirisý arqyly bolashaq qyzmetińizdiń úlgisin jasap qana qoımaı, ózińizdiń jáne túpki oıyńyzdyń beriktigin teksere alasyz.
Sonymen, bıznes-jospardyń negizgi maqsaty: kásipkerlerge kelesi mindetterdi sheshýge kómektesedi:

-    Bolashaq naryqtyń syıymdylyǵy men damý keleshegin zertteý qajet.
-    Naryqqa qajet ónimdi óndirý úshin shyǵyndardy baǵalaý kerek. Olardy baǵamen salystyrý qajet.
-    İstiń jaǵdaıyn retteýge múmkindik beretin kórsetkishterdi anyqtaý kerek.

Esińizde bolsyn! Bıznes-jospar ádette bolashaqqa arnalyp jazylady jáne ony 3-5 jyl ilgerige qurǵan jón. Buǵan qosa, birinshi jyl úshin negizgi kórsetkishterdi aıǵa, ekinshi jyly – toqsanǵa bólý qajet, tek úshinshi jyldan bastap jyldyq kórsetkishtermen shektelgen durys. Alaıda, bizdiń ekonomıkamyzdy, onyń turaqsyzdyǵyn esepke ala otyryp, bir jyldan astam ýaqytqa bıznes-jospar qurý – tıimsiz bolmaq. Sondyqtan, qazir kópshilik adamdar jospardy tek bir jylǵa qurýmen shektelýde.

Bıznes-jospardyń qurylymy

Bıznes-jospardyń qurylymy kúrdeli. Fırmanyń qurylǵan sátinen bastap onyń turaqty jáne ornyqty bolǵanǵa deıingi ómir tarıhy iskerlik tilmen jazylýy kerek, biraq ol adamdarǵa anyq jáne túsinikti bolýy tıis. Bıznes-jospar kez kelgen kásipkerge, qarjygerge jáne bank qyzmetshisine, sondaı-aq áleýetti serikteske túsinikti bolǵany jón. Qupıalylyq týraly memorandým bıznes-josparmen tanysqan tulǵalarmen ondaǵy aqparattyń qupıa ekendigin eskertý úshin jasalady. Memorandýmda kóshirýge, jobany úshinshi tulǵaǵa berýge tyıym salý jáne jobany avtorǵa qaıtarý týraly talap bolýy múmkin.

Bıznes-jospar qysqa ári nusqa bolýy shart. Keıde máseleniń mánin ashyp kórsetý úshin onyń mazmunyn edáýir tereńdetip jiberedi. Usynylatyn kólemi: 30-70 bet, odan asyrmaý kerek. Al, qalǵan barlyq qosymsha materıaldardy bıznes-jospardyń qosymshasyna engizgen durys.

Este saqtańyz! Qysqa da nusqa aqparatty usynǵan mańyzdy.

Sizge eskerýge qajetti basty dúnıeler mynalar:

1. Anotasıa (1 betke deıin) – joǵary basshylyqqa jazbasha joldanym.

2. Rezúme (1-3 bet) – bıznes-josparmen tanysýǵa arnalǵan negizgi aqparat.

3. Bıznes–jospar (45-60 bet)  — sarapshylar men ınvestordyń mamandary jobamen egjeı-tegjeıli tanysý úshin qajet.

Qaperińizde ustańyz! Kez kelgen bıznestiń ózine tán erekshelikteri bolady. Sáıkesinshe, barlyq jaǵdaıda qoldanylatyn «standartty» jospar da bolmaıdy. Bıznes-jospar jasaýdyń tek jalpy qaǵıdalary, qurylymy ǵana bar.
Ári qaraı bıznes-jospardyń mazmunyn tolyǵyraq baıandaıyq.

Rezúme

Sizdiń bıznesińiz qorytyndydan bastalýy tıis. Siz, árıne, ony eń sońǵy kezekte jazasyz. Biraq, ol sizdiń bıznes-josparyńyzdyń eń birinshi tarmaǵynda bolýy kerek. Rezúme – jazylyp qoıǵan bıznes-jospardyń qorytyndysy. Bul – áleýetti ınvestorlardyń kópshiligi oqıtyn jalǵyz bólim.
•    Bıznes-jospardyń maqsaty.
•    Qarjyǵa muqtajdyq, olar qandaı maqsat úshin qajet.
•    Bıznestiń jáne onyń maqsatty tutynýshysynyń qysqasha sıpattamasy.
•    Básekelesterden basty aıyrmashylyqtar.
•    Negizgi qarjylyq kórsetkishter.

Bıznes–jospar:

1. Maqsaty men mindetteri

Bul jerde siz ıdeıalaryńyzǵa taldaý jasaý (SWOT–analız) kereksiz. Myqty jáne álsiz tustaryn, sondaı-aq múmkindikter men qaýip-qaterlerdi ashý qajet.
•    Ideıalarǵa taldaý jasaý.
•    Qyzmetińizdiń maqsaty (nege qol jetkizgińiz keledi)
•    Salaǵa sıpattama berý.

2. Ónim (qyzmet kórsetý)

Bul bólimniń anyq, naqty ári barlyǵyna túsinikti tilmen jazylýy óte mańyzdy.
•    Ónimge nemese qyzmet kórsetý túrine jáne ony qoldanýǵa sıpattama berý
•    Biregeılik
•    Bızneske qajetti tehnologıalar men biliktilik
•    Lısenzıa/patenttik quqyq

3. Naryqqa taldaý jasaý

Naryq pen marketıń – barlyq kompanıa úshin sheshýshi faktor sanalady. Siz aldyn ala aýqymdy kólemdegi «qoljazbalyq» aqparatty jınap, ony suryptap alýyńyz qajet.
•    Satyp alýshylar.
•    Básekelester (olardyń myqty jáne osal tustary).
•    Naryqtyń segmentteri.
•    Naryqtyń kólemi men onyń ósý shegi.
•    Naryqtaǵy baǵalaý úlesi.
•    Klıentterińizdiń quramy.
•    Básekelestiktiń yqpaly.

4. Marketıń jospary

Bul kezeńdegi negizgi mindet – áleýetti ınvestordyń senimine ıe bolyp, yqylasyna bólený. Eger sizdiń arnaıy bilimińiz bolmasa, marketıń týraly kitaptar oqyp, mamandardyń kómegine júgingenińiz jón.
•    Marketıńtik ornalastyrý (básekelestermen salystyra otyryp, ónimderdiń, qyzmet kórsetýdiń negizgi sıpattamalaryn kórsetý).
•    Baǵa belgileý (taýarlardyń baǵasyn qalaı durys qoıý kerek).
•    Taýarlardy taratý syzbasy.
•    Satylymdy yntalandyrý tásilderi.

5. Óndiris jospary

Munda siz jalǵa alatyn ǵımaratyńyzǵa, onyń ornalasqan jerine, jabdyqtarǵa, qyzmetshilerge qatysty barlyq máselelerdi qarastyrýyńyz kerek.
•    Ǵımaratyńyzdyń nemese keńseńizdiń ornalasýy.
•    Jabdyqtar.
•    Negizgi materıaldar men jabdyqtardy jetkizetin derekkózder.
•    Qosalqy merdigerlerdi paıdalaný.

6. Basqarýshylyq qyzmetkerler

Investısıa bıznes-josparǵa emes, naqty adamdarǵa salynady. Sondyqtan, bul – asa mańyzdy tarmaqtardyń biri sanalady.
•    Negizgi basqarýshylyq quram.
•    Qyzmetkerler quramy.
•    Aqy tóleý.

7. Qajetti resýrstar kózi jáne kólemi

Bul tarmaqta siz tómendegilerge qatysty óz oılaryńyzdy qalyptastyrýyńyz kerek:
•    Qajetti qarjy kólemi.
•    Ony alý kózderi, tártibi, merzimi.
•    Qarajatty qaıtarý merzimi.

8. Qarjy jospary men qaýip-qaterlerge taldaý jasaý

İsker adamdar sanmen jumys istegendi jaqsy kóretinder jáne odan qorqatyndar bolyp ekige bólinedi. Birinshi topqa kiretinderge bıznes-jospardyń bul tarmaǵy – óte mańyzdy bolmaq.
•    Satylym kólemi, tabys mólsheri, taýardyń ózindik quny jáne t.b.
•    Qaýip-qaterler men olardan qutylýdyń joldary.

9. Egjeı-tegjeıli qarjylyq jospar

Ózińizdiń bıznes-josparyńyzǵa egjeı-tegjeıli qarjylyq jospardy engizýińiz qajet:
•    Satylym kólemine boljam jasaý.
•    Paıda men shyǵyndy baǵalaý.
•    Qolma-qol aqsha aǵynyna taldaý júrgizý (birinshi jyly aı saıyn, keıin toqsan saıyn).
•    Jyldyq teńgerimdik tizimdeme

Bıznes-jospardy qurý boıynsha birneshe keńes aıta ketken jón:

1. Eń aldymen, basqa adamdardyń jasaǵan birneshe bıznes-josparymen tanysyp shyǵyńyz.
2. Bıznes–jospar sizdiń daralyǵyńyzdy kórsetýi tıis.
3. Bıznes-jospardy ázirleý – eriksiz qıalyńyzdy talap etetin jumys.
4. Tańdaǵan baǵyt boıynsha daǵdy men tájirıbe jınaqtańyz.
5. Moraldyq jáne fızıkalyq turǵydan júdegen kezde emes, boıyńyz kúsh-qýatqa toly kúnderi jazyńyz.

Sáttilik serigińiz bolsyn!

---