InfoHub Logo

« Kóshpendiler mádenıeti »

Qazaq halqynyń tarıhy kóne kezden negizi bar, tunyp turǵan mádenıet pen órkenıttiń oshaǵy dep bastar edim. Qazaq halqy ózimizge belgili jyldyń tórt mezgiline oraı, jazda jaılaýǵa, qaqaǵan qysta qystaýǵa, kúzde kúzeýge, tamyljyǵan kóktem aıynda kókteýge, jyl mezgilderine baılanysty,  kóship – qonyp otyratyn, eskeretin bir jaıt bar, ata – babamyz eń basty orynǵa mádenıettilikti qoıǵan. Tekti halyq qaldyryp ketken mádenıettilik – órkenıettilikke jalǵasyn tapty. Dál osy qazaq mádenıetiniń qalyptasýy kúrdeli qurylym degim keledi , sebebi qundy nárse esh ýaqytta ońaı kelmeıdi jáne ol sondaı mán – taǵylymǵa ıe bolmaǵanda, búgingi kúnge deıin ol týraly estimes te edik dep oılaımyn. 
 

Ǵ.T Hafızuly «Qazaq mádenıetiniń tarıhy» atty eńbegine súıenetin bolsam, esimi tanymal órkenıet tarıhyn zertteýshi A. Toınbı: «...olardy tarıhy bar qaýym deýge bolmaıdy», - dep tujyrymdaǵany kórsetilgen eken. Shyndyǵynda, mádenıettiń ózin órkenıet dep qarastyratyn birden – bir ǵalym osy A.Toınbı bolyp tabylady. Jalpy, mádenıet jáne órkenıet uǵymy teń bolyp qaralady, alaıda, ekeýiniń arasynda edáýir ózgeris bar. 

Mádenıet, qarqyndy túrde qorshaǵan ortanyń, ómir súrý ortanyń shyǵarmashylyq faktory jáne qoǵamdyq ózgeristiń qaınar kózi. Rýhanı jáne materıaldyq mádenıettiń toǵysýynyń kórinisi. 

Al mádenıet halyqqa paıdaly, adam ómirin jaqsartýǵa negizdelse, ol órkenıet bolyp tabylady. Shyndyǵyna keletin bolsaq, mádenıetsiz el qataryna jatqyzylǵanymyz qashan?

Eń birinshiden, kóshpendilerde jazý, erte kezde,  8 ǵasyrda qalyptasqan. Ádebıettiń jazbasha jáne aýyzsha túrleri bar ekeni belgili, kóshpendilerde ásirese, aýyz ádebıeti jaqsy damyǵan bolatyn. Bul – órkenıettiń belgisi, sebebi halyq aýyz ádebıeti adamgershilikke, halyqtyń ómirin jeńildetige baǵyttaldy.

Ekinshiden, qolóner damyp, halyqqa edáýir jańa mádenıettilikti engizdi. Iaǵnı, ol da bir órkenıetiliktiń kórinisi. Kıim – keshek, er – toqym, nebir zergerlik, erekshe jasalǵan buıymdar -  qolóner týyndylary.  Árıne, qolónerdiń eń bıik shyńy, ol – kıiz úı. Kóshpendiler syrtqy saıasatqa baılanysty, qalyń eldi qansyratqan, «Elim - aı» zarly ániniń shyǵýyna túrtki bolǵan orny tolastamas Jońǵar shapqynshylyǵy,  qazaq eliniń «aǵalary » kóringen, qazaqtyń sary, keń, shuraıly  jerine dámeli bolǵan Qytaı men Reseıdiń jaýgershilik sıpattaǵy joryqtary kóshpendilerdi kıiz úıge turaqtaýyna  ákeldi. Kıiz úıdiń syrtqy kórinisi erekshe, oǵan qosa «shańyraq», «ýyq», «keregeniń» óz mańyzdylyǵy men qundylyqtary bar degim keledi. «Shańyraq» - kópmaǵynaly sóz, eń kóp qoldanylatyn maǵynasy, oshaq qasy, otaý degen sózder bolyp bastalady.

Qazaq halqynyń 4, 6,8,10,12 qanatty úıleri san ǵasyrlar jalǵasqan mádenıet pen órkenıettiliktiń aıqyn kórinisi. 
Úshinshiden, kóshpendilerdiń tárbıege  baı ádet – ǵurpy, oıyn – saýyq, toı – tomalaqtary keńinen tarady. Kúı, án óneriniń ózinde tán erekshelik pen mol taǵylym jatyr. 

Tórtinshiden, qazaq halqy – esti halyq. Árbir aıtylǵan sózge mán berip, «Úlkenge – qurmet jasap», tárbıelilik mańyzyna aıtylǵan maqal – mátelderi jeterlik. Dál osy halyqtyń kemeńgerlik danalyǵy injý merýertteı der edim. Tipti : «Halyq aıtsa, qalt aıtpaıdy», - degen sóz tirkesi kóp nárseni túsindirip turǵandaı. Halyq orynsyz , dóreki sóz, ádepsizdik tanytqanqandy kórgensiz dep eseptegen. 
Bul keltirilgender kóshpendi qazaq halqynyń mádenıeti baı, al órkenıetiniń joǵary ekendigin baıqatady. Árıne, qazaq halqynyń mádenıeti qashan da erekshe, ony bári moıyndaıdy dep oılaımyn. Tek muny  «etnosentrızm» dep oılamaımyn, bul elime degen ystyq súıispenshiligim men ystyq yqylasym.

«Salt-dástúr ýaqytqa baǵynbaıdy, ol mángilikpen teńesti». Iá, salt – dástúr , ol, ulttyń qundylyǵy, ol ýaqyt arqyly keledi, alaıda, onyń ómir súrý merzimi joq, ol máńgilik -  ulttyń rámizi bolyp qalady.

Meniń túıetin oıym, babalarymyz, zıalylarymyz salyp ketken dara joldy, adamgershilik, rýhanı qundylyqtardy boıymyzǵa  sińirip, eldiń gúldenýi men kórkeıýi, bizdiń qolymyzda ekenin uǵyný qajet. Kóshpendiler mádenıeti, ol , bilimniń, etıka men estetıkanyń, materıaldy jáne rýhanı mádenıettiń, árbir qazaqtyń «elim» dep soqqan júreginiń kúretamyrynda jatyr dep oılaımyn. Meniń oıymsha, balany otbasy ishinde Otanǵa, elge, jerge qyzmet etip, onyń bizge qaldyrylǵan amanat ekendigin erte jastan uǵyndyrýy kerek.

Tarıh sahnasyna kóz salyp qarasaq, kóshpeli túrki jurty qashan da óz mádenıettiligi men órkenıettiligi jaǵynan kósh bastap turǵan uly halyq bolǵanyn ańǵaramyz. Totemi kók bóri bolǵan uly, qasıetti halyqqa saı urpaq bola bilý óte mańyzdy dep bilemin.

« Qazaq yrymdaryndaǵy otbasylyq qundylyqtar men tabıǵatty aıalaý dástúri »

Otbasy - oshaq qasy, bala tárbıesi, «qazirgi bala – erteń bir dana», - dep bala tárbıesine kóp kóńil bólgen qazaq halqy yrymshyl boldy. Ómir esigin endi ǵana ashqan balanyń eń alǵash estigen úni men kórgen beınesi –anasynyń «áldıi» men ákesiniń beınesi, bala úshin tárbıeniń fýndamentaldy baspaldaǵy – balanyń bolashaq tulǵa bolyp qalyptasýyna yqpal etedi . 

Osyndaı ádet – ǵuryptyń bir túri – yrym. Qazaq halqy yrym-tyıym arqyly bala tárbıeleý, jat ádetterden tyıý, adamgershilik – rýhanı, syılasymdylyq syndy ultymyzdyń rýhanı keńistiginde áli kúnge deıin saqtalyp kele jatqan tarıhı, etnomádenı, áleýmettik máni tereń dúnıe. Kóńil aýdarlyq nárse, qazaq yrymdarynda otbasylyq qundylyqtarǵa jete nazar aýdarǵandyǵyn baıqaımyz.. Qazaq halqy belgili bir yrym – tyıymdardy ustaný arqyly pále – jaladan, basqa túsýi yqtımal bolǵan qaterlerdiń aldyn alyp otyrǵan. Qalaı degenmen de, yrym-tyıymdardy halqymyzdyń ulttyq bolmysynan bóle-jara qaraýǵa bolmaıdy.
 

Ǵ.T.Hafızulynyń «Talbesikten Jerbesikke deıin» atty eńbegindegi yrymdardy keltire otyryp, óz oıymdy jetkizetin bolamyn. 
Eń birinshi tańdap alǵan yrym: « Qazaq balasy ata-anasyna til tıgizbeýi kerek. Bulaı istese qara tas jalap, tiliń tasqa tısin dep qan shyǵarady», -osy boldy. Meniń oıymsha, ata – ana bizdiń osy dúnıe esigin asha salǵandaǵy eń alǵash kórgen qorǵandarymyz ben janashyrlarymyz dep bilemin. Endi, ómir ashysy men táttisi qatar júrgendikten keı balalar jetim, ata – anasyz balalar úıinde ósip jatady, bul qaıǵyly oqıǵa. Endi keıbirinde ata – anasy bola tura, bar jaǵdaıyn jasap berip otyrǵan jaǵdaıda da, olardy syılamaı, qurmet tutpaıtyn jandar bolady.  Mine, ómir kórinisi. .. Ata – ana qandaı bolsa – daǵy olardy syılaý, jaqsy kórý – balanyń paryzy dep bilemin.  
Aıta ketetin jaıt, ata – ananyń qadiri jaıly Quranda jazylǵan. Dana qazaq halqy sharıǵatqa saı ómir súrip, nanym – senimderiniń irgesi myqty bolǵandyqtan da birtýar tulǵalary dúnıege kelip otyrǵan dep oılaımyn. 

Ekinshi yrym «Qazaq salty boıynsha túnde sypyryndy tókpeıdi, úı sypyrmaıdy. Sypyra qalǵanda: «Úıge búıi kirip ketti» degendi aıtyp baryp sypyrady. Sebebi, sypyryndy jatqan jerge jyn jınalady. Túnde sypyryndynyń lasy denege shashyrasa, adamǵa jyn jabysady da, jazylmaıtyn naýqasqa tap bolady dep yrymdalady» jaıynda bolmaq. Bul yrymdy keltirip otyrǵan sebebim, túnge jaqyn úıdi taǵy bir jınap alaıyn degen men, kilem – tósekshelerdi qaǵyp, sypyryp endi dalaǵa shyǵyp sypyryndyny tógeıin degenimde, anam kórip qalyp, osy yrymǵa saı keltirip, «túnde úı sypyrmaıtyny — sypyrtqynyń ushyna jyn jabysady», - dep edi. Qarap otyrsam, bir hadıste keltirilgendeı «Aqsham ýaqytynynan keıin jyn – periler qaptaıdy» degeni bar. Bul da bir otbasylyq qundylyqqa jatatyn mańyzdy yrym dep esepteımin.
Úshinshi keltiretin yrym « As atasy – nan » jaıly bolmaq – «Qazaq nandy baspaıdy. Nan asa qasıetti dep esepteledi. Nandy basqandy qudaı atady, qarǵysqa ushyraıdy, ózegi talyp ókiredi dep utady». Bul yrymdy bylaı túsindim, árbir jasalǵan, shyǵarylǵan zattyń ne nárseniń artynda úlken eńbek jatady. Ony baǵalaı bilý – paryz. Sebebi, daıyn zat bolǵandyqtan da, adam ony basyp, qulatyp  kórgensizdik tanytyp jatady. Sol sıaqty, «As atasy - nan», - deıdi dana qazaq. Ó.Turmanjanovtyń óleńi eriksiz esime túsip ketti:
«...Nan qıqymyn shashpańdar,
Jerde jatsa baspańdar – 
Terip alyp, qasterlep.
Torǵaılarǵa tastańdar !».
Kelesi yrym qazaq halqynyń keshirimshildigi men parasattylyǵy jaıly «Aǵaıyndy kisiler arazdasyp qalsa, basqa bir týysy aq dastarhanyna shaqyryp, dám syılap, tatýlastyrady». 

Qandaı kóńil jibip, jan jylytatyn kórinis hám yrym. Bul jerdegi mańyzdylyq – týystyq ara – qatynas, bir – birine kómek berý, tatýlastyrýǵa umtylý dep oılaımyn. 

Yrym: «Qazaq alystan kelgen jolaýshyny, qonaqty, aǵaıyndaryn, qandas baýyrlaryn «Qyryqtyń biri Qydyr, Myńnyń biri Ýáli» dep yrymdap, tórge otyrǵyzady...». Qazaq – qonaqjaıly halyq. Bul halyq ózine qonaq bolyp kelip qalǵan jandardy «qudaıy qonaq» sanap, tórge otyrǵyzyp, ózderi iship – jemegenin aldyna salady. Qandas baýyrlaryna qurmettilik tanytýdyń ózi – parasattylyq belgisi. Meniń oıymsha, bul yrym da halyqtyń keńpeıildigin, qamqorlyǵyn, meıirimdiligin, qurmettiligin kórsetetedi.

Yrym sońy «shashýmen» bolsyn degen oımen, 
«Kelin túskende, qyz uzatylǵanda, jolaýshy sapardan oralǵanda, quda ne týys-týǵan kelgende, taǵy basqa qýanyshty kúnderde aýyl áıelderi qurt-irimshik, qant-kámpıt, kúmis tıyn aralastyryp, toptasyp turǵan adamdardyń ortasyna «Shashý, shashý!» dep, aıqaılap turyp shashady.. Shashýdy áıelder ǵana shashady.. Shashýdy balalarǵa berýdiń sebebi «yrysty bolsyn» degeni. 
Qandaı da bir qýanyshty jańalyq bolsyn, úlken toıdyń eń alǵashqy satysy – «shashý». Bul da bir qazaq halqynyń ereksheliligin kórsetip turǵandaı. Jaqyndary, týǵan – týystary shashýlatyp kelse – kimniń kóńili jibimeıdi, kimniń basyna qýanysh ornamaıdy..?

«Tabıǵatty aıalaý dástúri»
Tabıǵat – jaratylys ishindegi eń ǵajaby.
Adam men tabıǵat. Eki úlken, bólek dúnıe. Tek adamnyń tabıǵatsyz kún joq. Jer – Ana, Tabıǵat –Ana bar. Adamdarǵa qamqorlyq jasaǵan sıaqty, bizdi óz nárimen qajettendirip otyrǵan Tabıǵat – Anaǵa da úlken kútim, ekologıalyq qorǵaýdy qajet etedi.
Adam balasy bikil jaratylys negizi sýdy,  kıetin kıimdi, kókónis pen jemis – jıdekti, oqıtyn kitapty tabıǵattan alady. Kúndelikti turmysta, qaı jerde bolmasyn, bar nárse – tabıǵattyń týyndysy ekenin ańǵaramyz. Aýyryp qalǵan jaǵdaıda da, em qabyldaý úshin dári – dármek ishemiz. Dáriler – tabıǵattan alynatyn emdik shópter men baǵaly ósimdikter týyndysy.
Erte zamandarǵa kóz tastar bolsaq, adamdardyń eń alǵashqy kásibi – terimshilik bolǵany belgili. Tabıǵattyń bergeni arqyly adamdar eń alǵash nár tatqan. Tabıǵattyń aıdyn kóldi quraqtary arqyly balyq aýlap kúnderin kórdi, jaǵdaı jasady. 
Tabıǵatty balaǵa qaraǵan sıaqty aıalap, jaqsy kórip,  qadirleý bilý kerek. Meniń oıymsha, bastaýysh synyptarǵa «Tabıǵatty aıalaý men qadirleý» pánin júrgizip, balaǵa jastaıynan tabıǵattyń sarqylatynyn, tabıǵattyń tek bireý ǵana ekendigin túsindirý qajet. 
Tabıǵat  - yrys pen moldyqtyń, ásemdiktiń, baǵa jetpes qazyna, sóz jetpeıtin sulýlyq, tarıhy erteden kele jatqan taýlar men syrly jerlerdiń ortasy. Ókinishke oraı, Tabıǵat – anaǵa beı – jaı qarap, bul taqyrypty sóz etpeıtin, áreket jasamaıtyn adamdardy kezdestirip jatamyz.

4 jyl mezgiliniń aýysyp - qubylyp,  taýlardan sarqyrap aǵyp jatyn ózenderdiń janynda jaıylyp júrgen ásem jan – janýarlar, shýaǵyn shashqan kún – bári bir tolyqsyp turǵan tabıǵat elementteri. Adam jany raqat taýyp, tynyshtyqty sezinip, erekshe kúıge enetin kezi – tabıǵattyń aıasy. Tabıǵat – ana ortasynda adam boıyna qýat, al ózine shabyt ala alady.
Keıde, oılaıtynym bar, múmkin, tabıǵat óz qaharyn adam jaratylystaryna  jer silkinisteri, qar kóshkinderi, taıfýn, jel, sel, daýyldar men nebir quıyndar arqyly jetkizedi me dep... 
Sebebi:  «Adamdardyń tabıǵatsyz kúni joq,
                Tabıǵattyń muny aıtýǵa tili joq». 

Tabıǵat – bizdiń barymyz, baılyǵymyz. Tabıǵatqa nemquraıly qaraǵanymyz – keleshekti oılamaı, tek búginmen ómir súrgenimiz. Kógaldandyrý áreketi júrgizilip, tabıǵatqa beı – jaı qaraý doǵarylǵanyn ár adam qalaıdy dep esepteımin, «qolda barda -  altynnyń qadiri joq», - demekshi, toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini, adam tabıǵatsyz ómir súre almaıdy. Krıtıkaldy, tragedıaly jaǵdaıdyń aldyn alý úshin qazirden bastap iske asyratyn jumystardy qolǵa alyp, negizdeý jón. Tabıǵat – bizdiń barymyz!

Sultan Baǵdat Sultanqyzy

Jýrnalısıka fakúlteti

1 - kýrs stýdenti

---