InfoHub Logo

Qazaq ádebıetindegi shoqtyǵy bıik aqyndardyń biri de biregeıi İlıas Jansúgirov. İlıas Jansúgirov – aqyn, dramashy, prozashy, onyń poezıasy ulttyq ádebıettiń klasıkalyq baılyǵynyń qataryna jatady, qazaq ádebıetiniń negizin qalaýshylardyń biri. İ.Jansúgirovtyń shyǵarmashylyǵy kóp qyrly, alýan syrly. Ol poezıa, proza, drama salasynda ónimdi eńbektenip, ózindik qoltańbasy aıqyn kórkem shyǵarmalardyń marjan shoǵyryn dúnıege keltirgen qunarly da tegeýrindi qalamger İlıas-tek sheber aıtýshy ǵana emes sonymen birge kórgen – bilgenin, estigenin sheber jazyp jetkiz biletin talantty  jazýshy.

Zaman kórinisi men ómir shyndyǵyn beıneleıtin jazýshynyń alǵashqy áńgimeleriniń biri «Kúń ólimi».Áńgimeniń negizgi ıdeıasy qazaq ádebıetindegi máńgilik taqyryp bolǵan baqytsyz áıel obrazy.Jazýshy bul týyndy arqyly asqan ana mahabbatynyń qudiretin dármensizdik pen kedeıliktiń talqysyna sala otyryp oqyrmanǵa oı salady. Ol 1922 jyly  jazylǵan. 1933 jyly Semeıde shyqqan «Tolyq jınaǵynyń» 2-tomynda, «Jol aýzynda» (1935) degen áńgimeler jınaǵynda jarıalandy. Sonymen birge  áńgime qazaq  áıelderiniń tuńǵysh  basylymy - «Jetisý áıeli» jýrnalynda  jarıalanǵan.   İlıas Alqany  óz  kózimen  kórip, áńgimeleskendigi týraly derek bar . /1965 jylǵy «Juldyz» jýrnalynyń№5 sany/

Alqa jaıynda  bylaı  dep jazady: «Alqa egde  tartqan   kisi edi, óńi sirińke  qara. Minez  ornynda  erekshe  qýanysh  mınýty bolmasa, qabaǵyn ashyp, yrjıyp kúlgen  emes.Bóten     qatyndardaı  ne  bolsa  sony  sóılep,  ósek-  aıańǵa   úıir bolmaı, tıisti  kezekte  ǵana  sóıleıtin. /Bul qasıeti   jóninde  áńgimede de talaı  aıtyp  ótedi/ Eger  bir  sóılese  tizbegin  ádemilep, uzaq-uzaq  sóılep  ketýshi edi. Sóziniń  kóbi  óz  basynyń  muńy  bolatyn.  Munyń atynyń  Alqa  ekenin  úıi aralas kisi  bilmese, syrt  kisi «Sandybaıdyń kúńi» deıtin.

Áńgimeniń alǵashqy bóliginiń Alqanyń  ómirin,  kúndelikti tirshiligin,  búldirshin balalaryn beınelese, ekinshi bóliginde «Aılar ótti, jyldar ótti. Dúnıe  dóńgelegi toqtaýsyz óziniń  zyrlaýynda. Jas ósip,  jarly  baıyp,   kedeı  baı  bolyp,  baı  kedeı  bolyp,  turmys   jańadan  jańaǵa  aınalyp ketti...» dep,  talaı  ýaqyt  ótip,  Alqanyń  qartaıyp,  balalarynyń  boıjetip,  er  jetip  qalǵanynan  habardar  etedi.Ómir logıkasy ózgermeıdi. Kúń  kúń  bolyp qalýy   kerek. Onyń  el  qatarly  tirshilik  jasaýy,  ózimen-ózi  ómir  súrip  ketýi kúńdikke  janaspaıdy. Ol  sol  Sandybaıdyń  esik  aldynda  otymen  kirip, kúlimen  shyǵýy  kerek. Onyń  sanasy  soǵan  ábden   úırengen. Balalary da sol.  Baıdyń  aıtqanynna shyqpaı oryndaý-olardyń  áke - sheshesinen  qalǵan  ádet. Tipti, Marjan - on úsh jasynda  Sandybaıdyń kishi toqalynyń  tórkininiń  jaqyny  Japar  tazǵa   Jońqabaıdyń  uıǵarymymen  uzatylyp  kete  bara  jatyp  «men  barmaımyn» degen  bir  aýyz  sóz  aıtý  qaperine kirmeıdi.  Kúń  Alqa  da  únsiz,  er  jetip qalǵan Qasen de  únsiz. Sandybaıǵa  qarsy  sóz  aıtýǵa «súıekterine tańba» túserdeı qorqady. Qyzynan túsken qalyń mal da Sandybaıdyń kóp malynyń arasyna qosylyp jutylyp ketedi. Talaı ýaqyt ótip Alqa Marjannyn saǵynady, barǵysy kelse de, qyzynyń ketken jaǵyn, barǵan elin bilmeıtin, surap al almaıtyn sorly mańdaı kúń. Anda-sanda kóziniń jasyn sorǵalatyp ot basynda ǵana saǵynyp jylaıdy. Ketkennen keıin Marjanyn kórgen joq. Alqanyń óziniń kókireginen shyqqan baladan tirideı aıyrylǵanyn jazýshy kóńilge qonar bólikter arqyly óte sheber beınelep bergen. Jazýshy Alqanyń aıanyshty qalyńdaǵan ústine qalyńdata túsedi. Buǵan ómirdegi realısik jaıdy shynaıy, kórkem beıneleı otyryp, Alqanyń súreńsiz, kúńgirt ómirin keı tusta natýraldyq deńgeıde kórsetedi.

Sonshalyqty  uzaq  ýaqyt  aralyǵynda  orasan zor   keńistikti  ala  otyryp, jazýshyny eń aldymen  yqshamdylyq,  meılinshe  tujyrymdy  bolý talaptaryn kórkemdik kelisim, lakonızm zańdylyqtaryn  eskergen. Talant kúshin, daryn  qýatyn beıneli  obraz, naqty  sýret, kartına  arqyly  kórkem   oı  aıtýǵa  jumsalǵan. «Sandybaıdyń  kúńi» Alqanyń  búkil  ǵumyryn jıyp-terip  shaǵyn  kólemge   syıǵyzý  qansha  kúrdeli  bolsa,  shtrıhty  sýretteýmen  beıne  jasaýǵa  kúsh  salǵanyn    jazý mashyǵynan  ańǵaryladyKórkemdik ádis retinde lokonızm  degenimiz – shyǵarmada artyq nárseniń bolmaýy,shektelgen sezim,ustamdylyq.Kórkemdik belgilerdi az qoldaný arqyly anyqtalady, ol kórermendi asosıasıalyq jáne estetıkalyq beıneni  qabyldaý kezińde  paıda bolýy múmkin qosymsha oılardan bosatady, sýretshiniń oıyn týra, durys túsinýge múmkindik beredi.Sonymen qatar, lokonızmniń kóp mólsherde qoldanylýy shyndyqtyń buzylýyna ákeledi.

Qorytyndylaı kele «Kúń ólimi» shyǵarmasy sol kezdegi kúńdik ómirdi, qarapaıym kedeı adamdardyń ómirindegi kórgen qorlyǵyn  oı ushqyrlyǵymen dáldep beınelegen dep aıtqym keledi..   Sol  qoǵamda  ómir  súrgen  áıelderdiń  basyndaǵy  aýyr hal,  qazaq  aýylyndaǵy  eskiliktiń etek  alǵan  túrli  kórinisterin  beıneleý,  synaý,  áshkereleý  tendensıasy  shaǵyn  kólemdi  prozasynyń  arqaýy  bolyp  otyrady. «Kúń ólimi» qazaq áıelderiniń aıanyshty, jalshylyq, kúńdik ómiri týraly jazylǵan, sújettik jáne kompozısıalyq tutastyqty saqtaǵan, tili shuraıly obrazdary daralanǵan shyǵarmasynyń biri desek,qatelespes edik.   Ádebıettegi ár taqyryp ár kezeńde, ár avtorda ár túrli jetkiziledi biraqta maǵan oı salǵan dúnıe zamany nadandyqqa toly  kúshtiler bılep,álsizder taptalǵan tym aýyr kezeńde de júreginen balasyna degen ystyq sezimin aıamaı ózi bir rette toıyp  tamaq jemese de balalarym dep zar ılegen ómirden ozǵan  ASYL  ananyń urpaǵy búgingi qazaq anasy nege balasyn jetimhanalarmen, dárethanalarda tastap ketip jatyr?

---