InfoHub Logo

Kúrish — sýdy jáne ystyqty jaqsy kóretin daqyl túri. Ylǵaly mol tropıktik jáne sýptropıktik aımaqtarda ósiriledi. Dúnıe júzinde kúrishti ósirý boıynsha Qytaı, Úndistan, Bangladesh, Indonezıa sekildi elder aldyńǵy qatarda. «Proceedings of the National Academy of Sciences» jýrnalynda jarıalanǵan ǵylymı eńbekte kúrishtiń shamamen 10 myń jyl buryn Qytaıda ósirile bastaǵany málimdengen. Ǵylymı zertteýdi júrgizgen Qytaı ǵalymdary Ianszy ózeniniń mańynan tabylǵan kúrish qaldyqtarynyń kúrish eginshiliginiń eń kóne mysaly ekendigin alǵa tartady. Al keıbir tarıhshylar kúrishtiń negizgi otany Úndistan ekendigin, Qytaıǵa keıinnen barǵandyǵyn jazady. Odan keıin jibek joly arqyly basqa elderge taralady.

Kúrish — negizgi azyqtyq daqyldardyń biri. Kúrish dáninen spırt, krahmal alynady. Uny nan pisirýge qolaısyz bolǵandyqtan kóbinese balmuzdaq, kondıterlik ónimderde qoldanylady. Sabanynan qaǵaz jasalady. Kebegi — mal azyǵy, odan joǵary sapaly maı alýǵa bolady.

Kúrishten jasalatyn palaý taǵamy asshylardyń shynaıy synaǵy deýge bolady. Sýy kóp bolsa ezilip ketedi, az bolsa kúrish tiri bolyp qalady. Sondaı-aq barlyq kúrishtiń qasıeti birdeı bolmaıdy. Sýdy kóp sińiretin, az sińiretin, maıdy kóp sińiretin, uzyn, qysqa, aq, kúńgirt, qara sekildi kóptegen túrleri kezdesedi. Aqparat quraldarynda dúnıe júzinde 40 myńnan astam túri kezdesetini jazylady. Qara kúrish týraly mynadaı ápsana bar: «Ertede qara kúrish tek Qytaı saraılarynda ǵana ósirilip, saraı halqy ǵana jeı alatyn azyq bolǵan eken. Kúnderdiń birinde bir sharýa bir ýysyn urlap shyǵyp, ósirip qara halyqtyń ishine taraı bastaǵan eken. Bul habar patshaǵa jetkende, sharýalardyń qolyndaǵy búkil qara kúrishterdi tárkilep kózin joıady. Osydan keıin qara kúrish — «tyıym salynǵan kúrish» dep atalyp ketken eken» desedi. 

Paıǵambarymyz Muhammed salallahý aleıhı ýásállám kúrishten jasalǵan taǵamdy jaqsy kórgen eken. Sondyqtan musylman elderinde kúrish jegende salaýat aıtý ádetke aınalǵan.

Kúrishtiń paıdalary

Kúrish — dúnıe júzinde eń kóp tutynylatyn azyqtardyń bir túri. «California Rice Commission» derekteri boıynsha dúnıe júzinde 40 000-nan astam túri bar kórinedi. Júıeli qorektenýdiń ajyramas bóligine aınalǵan kúrish — quramynda zıandy maı, holesterın sekildi zıandy eshteńe bolmaýy arqyly densaýlyqqa óte paıdaly azyq túri.

Qan qysymy: Quramynda natrıı óte álsin ǵana kezdesetindikten joǵary qan qysymymen baılanysty derti barlar úshin eń jaqsy azyqtardyń biri.  

Alsgeımer: Alsgeımer dertiniń aldyn alý maqsatynda, mamandar bul dertke shaldyqqandar úshin paıdaly bolyp tabylatyn neıromedıator turǵysynan qanyq keletin kúńgirt tústi kúrishti tutynýǵa keńes beredi.

Qant dıabeti: Amınqyshqyldar qataryna jatatyn leısın turǵysynan qanyq keletin kúrish qandaǵy shekerdi júıelendirip, kúsh beredi jáne jaralardyń jazylýyna septigin tıgizedi.

As qorytý: As qorytylmaýynyń aldyn alatyn kúrish ish ótýine qarsy áserli keledi.

Qaterli isik: Kúńgirt kúrish qaterli isiktiń aldyn alýǵa yqpal etetin eritilmeıtin talshyq turǵysynan qanyq keledi.

Dárýmender men mıneraldar qory: Kúrish D, B dárýmeni, folıı qyshqyly, kálsı, ferým, magnıı sekildi mıneraldardy qamtıdy. Jasýshalardyń jańalanýyn qamtamasyz etedi.

Energıa kózi: Kúrishte kómirsý mólsheri mol bolatyndyqtan denege kúsh-qýat berip, mıdyń qalypty jumys isteýine kómekshi bolady.

---