«Kúzgi jańbyr»
Taqyryby: «Kúzgi jańbyr»
Maqsaty: Balalarǵa tabıǵattaǵy kóńil kúıdi túster arqyly seze bilýge úıretý. Sýyq tústerdi paıdalana otyryp, kúzgi jańbyrdy beıneleı alý;
«Kvıllıng» tehnıkada jumys isteı alý daǵdylaryn jetildirý;
Zattyq - damytýshy orta: Tabıǵat qubylystar (Jańbyr, jel, boran, qar, daýyl, naızaǵaı) jáne t. b. qubylystar beınelengen sýretter men fotosýretter, daıyn qıylǵan jolaq qaǵazdar, bulttyń sýreti beınelengen qaǵazdar, jelim, dymqyl qoloramal.
Ádis - tásilder: Túsindirý, kórsetý, suraq - jaýap, oıyn, sergitý sáti.
Bılıngvaldy syńary: Jańbyr – dojd - rain, tamshy – kapelka - droplet
Oqý qyzmetin uıymdastyrý:
Shattyq sheńberi
Dostar beri kelińder,
Qoldaryńdy berińder.
Shattyq toly sheńberge,
Qýanyshpen enińder!
Balalardy jaqsy kóńil kúımen oryndaryna jaıǵastyrý.
Jumbaq
Jabaǵyny ushyrdym,
Jerge monshaq túsirdim.
(Jańbyr)
Balalardyń durys jaýabynan soń, jyldyń osy keıbir mezgilinde jańbyrdyń kóp jaýatyny, árbir jyl mezgiliniń ózindik tabıǵı ereksheligi, ózindik ásemdigi bar ekenin túsindirý.
- Kúz mezgiliniń erekshelikterin ataı otyryp, tabıǵattaǵy aýa raıy qubylystaryn sýretter qaraý arqyly aıtý.
- Boran, jel, daýyl, qar, jańbyr, naızaǵaı.
- Al, osy kúz megzilinde jıi bolatyn qubylys qaısy?
- Jańbyr, durys, aıtasyńdar.
- Balalar, búgingi japsyrý oqý qyzmetimizdi kvıllıng ádisin qoldana otyryp, jańbyr tamshylaryn jasaımyz.
Qaǵazǵa baılanysty ár túrli qolóner túrleri bar:
· Kvıllıng -(aǵyl. «quilling» - qus qaýyrsyny)
· Kırıgamı -(japon. Kiru - qıý, gamy - qaǵaz)
· Orıgamı - (japon. Origamy - búktelgen qaǵaz)
· skrapbýkıng -(aǵyl. Scrapbooking - «quraqkitap»)
· Pape - mashe - (fr. papier mâché - shaınalǵan qaǵaz)
· Aplıkasıa - (lat. Application - jalǵaý, jabystyrý)
Mundaǵy paıdalanylatyn negizgi materıal - qarapaıym qaǵaz. Kvıllıng - juqa qaǵaz taspalaryn shıyrshyqtap oraı otyryp, túrli beıneler men buıymdar jasaýóneri. Ony jasaýǵa arnalǵan arnaıy kvıllıng qaǵazy da bolady. Qaǵazdy shıyrshyqtap oraý maqsatynda qustyńqaýyrsynyn paıdalanǵan. Qaǵazdy jińishke ári uzynshalap qıyp, ony shıyrshyqtap (spırál tárizdi), túrli formaǵa keltirip jańa dúnıe jasaıtyn qolónerdi kvıllıng dep ataıdy.
Qımyldy oıyn: «Kún jáne jańbyr»
Maqsaty: - Mýzyka áýeni oınalǵan sátte balalar qımyl - qozǵalys jasap oınap júredi. Áýen toqtaǵan sátte balalar qolshatyr astyna tyǵylady.
Oıyn birneshe ret qaıtalanady.
- Balalarmen jumys barysyn túsindirý.
Qaıshymen jumys isteý erejeleri: Qaıshyny ústeldiń shetine qoıma, ashasyn jaýyp qoı. Jumys isteý kezinde qaıshynyń kesetin baǵytyn jáne sol qolyńnyń saýsaqtaryn qadaǵala. Qaıshynyń ushyn joǵary ustama.
Joldasyńa qaıshy berer kezde jabyq kúıinde, jumys isteıtin bóligin ustap, saqınasyn joldasyńa qaratyp ber.
Jelimmen jumys jasap bolǵannan keıin, mindetti túrde qolyńdy jýýyń kerek.
Oryndalý barysy: qaǵaz oraýdyń kezeńderi.
· Eki saýsaqpen qaǵaz jolaǵyn alamyz.
· Ushy kishkene maıysý úshin, jolaqtyn ushyn basqa qoldyn eki saýsaǵymen qysyp, ústinen tyrnaqpen júrgize otyryp, sozý.
Maısqan jolaqtyn ushy op ońaı bizge oralady. Tyǵyz ǵylyp birneshe ret oraý. Oralymnyń dıametri 3 - 4 mm jetken kezde ony bizden alyp qolmen oraýǵa bolady. Qaǵaz lenta tarqatylmaıtyndaı tyǵyz dıskini eki qolmen orap saýsaqtarmen ustap turý. Endi saýsaqtardy sál bosanqyratyp, spırálge kishkene ashylýǵa múmkindik berý úshin. Jolaqtyn ushyn jelimimen jelimdeý. Endi oramany eki saýsaǵymen qyssa, «Tamshy» atty oralym paıda boldy. Bul «tamshy» jáne «japyraq» oralymdary dep ataıdy.
Jumys barysyn túsingen balalar ózderi sýret salýǵa kirisedi.
Sergitý sáti:
«Hokı - pokı» vıdeo arqyly sergitý jattyǵýyn oryndaıdy.
Qorytyndy: tárbıelenýshilerdiń eńbekterin qarap shyǵyp, jaqsy jasalǵan jumystaryn baǵalaý.
Taraz qalasy,
№13 bóbekjaı - baqshasynyń
beıneleý óneri jetekshisi Kasymbekova Marjan
Maqsaty: Balalarǵa tabıǵattaǵy kóńil kúıdi túster arqyly seze bilýge úıretý. Sýyq tústerdi paıdalana otyryp, kúzgi jańbyrdy beıneleı alý;
«Kvıllıng» tehnıkada jumys isteı alý daǵdylaryn jetildirý;
Zattyq - damytýshy orta: Tabıǵat qubylystar (Jańbyr, jel, boran, qar, daýyl, naızaǵaı) jáne t. b. qubylystar beınelengen sýretter men fotosýretter, daıyn qıylǵan jolaq qaǵazdar, bulttyń sýreti beınelengen qaǵazdar, jelim, dymqyl qoloramal.
Ádis - tásilder: Túsindirý, kórsetý, suraq - jaýap, oıyn, sergitý sáti.
Bılıngvaldy syńary: Jańbyr – dojd - rain, tamshy – kapelka - droplet
Oqý qyzmetin uıymdastyrý:
Shattyq sheńberi
Dostar beri kelińder,
Qoldaryńdy berińder.
Shattyq toly sheńberge,
Qýanyshpen enińder!
Balalardy jaqsy kóńil kúımen oryndaryna jaıǵastyrý.
Jumbaq
Jabaǵyny ushyrdym,
Jerge monshaq túsirdim.
(Jańbyr)
Balalardyń durys jaýabynan soń, jyldyń osy keıbir mezgilinde jańbyrdyń kóp jaýatyny, árbir jyl mezgiliniń ózindik tabıǵı ereksheligi, ózindik ásemdigi bar ekenin túsindirý.
- Kúz mezgiliniń erekshelikterin ataı otyryp, tabıǵattaǵy aýa raıy qubylystaryn sýretter qaraý arqyly aıtý.
- Boran, jel, daýyl, qar, jańbyr, naızaǵaı.
- Al, osy kúz megzilinde jıi bolatyn qubylys qaısy?
- Jańbyr, durys, aıtasyńdar.
- Balalar, búgingi japsyrý oqý qyzmetimizdi kvıllıng ádisin qoldana otyryp, jańbyr tamshylaryn jasaımyz.
Qaǵazǵa baılanysty ár túrli qolóner túrleri bar:
· Kvıllıng -(aǵyl. «quilling» - qus qaýyrsyny)
· Kırıgamı -(japon. Kiru - qıý, gamy - qaǵaz)
· Orıgamı - (japon. Origamy - búktelgen qaǵaz)
· skrapbýkıng -(aǵyl. Scrapbooking - «quraqkitap»)
· Pape - mashe - (fr. papier mâché - shaınalǵan qaǵaz)
· Aplıkasıa - (lat. Application - jalǵaý, jabystyrý)
Mundaǵy paıdalanylatyn negizgi materıal - qarapaıym qaǵaz. Kvıllıng - juqa qaǵaz taspalaryn shıyrshyqtap oraı otyryp, túrli beıneler men buıymdar jasaýóneri. Ony jasaýǵa arnalǵan arnaıy kvıllıng qaǵazy da bolady. Qaǵazdy shıyrshyqtap oraý maqsatynda qustyńqaýyrsynyn paıdalanǵan. Qaǵazdy jińishke ári uzynshalap qıyp, ony shıyrshyqtap (spırál tárizdi), túrli formaǵa keltirip jańa dúnıe jasaıtyn qolónerdi kvıllıng dep ataıdy.
Qımyldy oıyn: «Kún jáne jańbyr»
Maqsaty: - Mýzyka áýeni oınalǵan sátte balalar qımyl - qozǵalys jasap oınap júredi. Áýen toqtaǵan sátte balalar qolshatyr astyna tyǵylady.
Oıyn birneshe ret qaıtalanady.
- Balalarmen jumys barysyn túsindirý.
Qaıshymen jumys isteý erejeleri: Qaıshyny ústeldiń shetine qoıma, ashasyn jaýyp qoı. Jumys isteý kezinde qaıshynyń kesetin baǵytyn jáne sol qolyńnyń saýsaqtaryn qadaǵala. Qaıshynyń ushyn joǵary ustama.
Joldasyńa qaıshy berer kezde jabyq kúıinde, jumys isteıtin bóligin ustap, saqınasyn joldasyńa qaratyp ber.
Jelimmen jumys jasap bolǵannan keıin, mindetti túrde qolyńdy jýýyń kerek.
Oryndalý barysy: qaǵaz oraýdyń kezeńderi.
· Eki saýsaqpen qaǵaz jolaǵyn alamyz.
· Ushy kishkene maıysý úshin, jolaqtyn ushyn basqa qoldyn eki saýsaǵymen qysyp, ústinen tyrnaqpen júrgize otyryp, sozý.
Maısqan jolaqtyn ushy op ońaı bizge oralady. Tyǵyz ǵylyp birneshe ret oraý. Oralymnyń dıametri 3 - 4 mm jetken kezde ony bizden alyp qolmen oraýǵa bolady. Qaǵaz lenta tarqatylmaıtyndaı tyǵyz dıskini eki qolmen orap saýsaqtarmen ustap turý. Endi saýsaqtardy sál bosanqyratyp, spırálge kishkene ashylýǵa múmkindik berý úshin. Jolaqtyn ushyn jelimimen jelimdeý. Endi oramany eki saýsaǵymen qyssa, «Tamshy» atty oralym paıda boldy. Bul «tamshy» jáne «japyraq» oralymdary dep ataıdy.
Jumys barysyn túsingen balalar ózderi sýret salýǵa kirisedi.
Sergitý sáti:
«Hokı - pokı» vıdeo arqyly sergitý jattyǵýyn oryndaıdy.
Qorytyndy: tárbıelenýshilerdiń eńbekterin qarap shyǵyp, jaqsy jasalǵan jumystaryn baǵalaý.
Taraz qalasy,
№13 bóbekjaı - baqshasynyń
beıneleý óneri jetekshisi Kasymbekova Marjan
You Might Also Like
