- 05 naý. 2024 04:38
- 263
Baýyrjan ata rýhyna taǵzym
Ashyq oqý qyzmeti:
Taqyryby: Baýyrjan ata rýhyna taǵzym
Maqsaty:
— Qazaq halqynyń Otan qorǵaǵan qaharman uldarynyń biri, Keńes Odaǵynyń batyry Baýyrjan Momyshulynyń ómir joldary, erlik kúresi, halqynyń bolashaǵy úshin jasaǵan eńbegin tanystyrý;
— balalardyń tanymyn, maqtanysh sezimderin, oı - órisin damytý;
— Jas urpaqty óz Otanyn súıýge, tilin, ar - namysyn qorǵaýǵa, qoldaýǵa, adaldyqqa, eliniń, jeriniń patrıoty bolýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: naqyl sózder, sýretter
Sabaq túri: Tanymdyq - syrlasý sabaǵy
Ádis - tásilderi: baıandaý, túsindirý, suraq - jaýap, oı týǵyzý, qyzyǵýshylyǵyn oıatý
Uıymdastyrý kezeńi:
Tárbıeshi: Búgingi bizdiń ashyq oqý qyzmetimizde aty ańyzǵa aınalǵan halyq batyry Baýyrjan Momyshulynyń týǵanyna 110 jyl tolýyna arnalady.
Keship ótip keshegi ot - jalynnan,
Dúnıege erligimen tanylǵan,
Keń jaýyryndy, Talǵardaı tik ıyqty.
Bóri keýde, búrkit qabaq Baýyrjan.
Qaltyraǵan atynan jaý ordasy,
Panfılovtyń joryqtaǵy joldasy,
Dańq týyn maıdandaǵy kótergen
Gvardıa bóliminiń qolbasy
- Qazaq halqynyń ór tulǵalarynyń jalǵasy, Otan qorǵaǵan qaharman uldarynyń biri – Keńes Odaǵynyń batyry, Qazaq halqynyń batyry Baýyrjan Momyshuly. Jambyl oblysynyń Jýaly aýdanyna qarasty Kólbastaý aýylynda qarapaıym otbasynda dúnıege kelgen. Ákesi – Momysh, sheshesi – Rázıa. Ákesi jany jomart kisi bolǵan. Otbasylarynda 4 qyzdan keıin, ákesi Momysh 50 - di eńsergen shaǵynda Baýyrjan dúnıege kelipti. Táýirjan degen inisi bir jasynda qaıtys bolyp ketken. Ákesinen azdap hat tanyǵan Baýyrjan kórshi Evgenevka aýylyndaǵy orys mektebinde 1 jyl oqyp, kelesi jyly Jambyl qalasyna kelip, Asa ınternatynda 3 jyl oqyp bastaýysh mektepti támámdady. 1921 jyly Shymkenttegi 7 jyldyq mektep - ınternatyna oqýǵa túsedi. 1928 jyly ony bitirgen soń, biraz jyldar mektepte muǵalim bolyp jumys isteıdi. Bul sol kezdegi eń bir abyroıly, bedeldi mamandyqtardyń biri. Sol kezdiń ózinde - aq eńbekqorlyǵymen, óz qyzmetine degen ynta jigerimen, darynymen kózge túsken jas jigitke aýatkomnyń hatshysy, mılısıa bastyǵy sıaqty asa jaýapty qyzmetter senip tapsyrylǵan. Eńbekqor, isker azamattardyń qandaı da bolsyn isten nátıje shyǵara biletini belgili. Baýkeń boıyndaǵy mundaı qasıetterin ásker qatarynan oralǵannan keıingi jyldary da kórsetse kerek.
Baýkeńniń zaıybynyń aty Bıbijamal. Uly Baqytjan jáne qyzy Sholpan.
Sergitý sáti:
Atamnyń alyp kúregin,
Aýlanyń qaryn kúredim.
Ájeme men qudyqtan,
Sý ákelip beremin.
Edendi de jýamyn,
Shań - tozańdy qýamyn!
Tárbıeshi: Soǵys – adamzat ómiriniń uly tragedıasy. Soǵys – adam janyn qınaıtyn eń aýyr, eń ashshy azap. Osy soǵysqa Keńes Odaǵynyń mıllıondaǵan adamy qatysty. Solardyń ishinde qazaq halqynyń arasynda aty ańyzǵa aınalǵan, batyr atamyz Baýyrjan Momyshuly da boldy.
Sabaqty qorytyndylaý:
1947 jyly Baýyrjan Momyshuly Krasnoıarskide áskerı qyzmette júrgende bylaı dep jazǵan eken:
Qadirin bilmeppiz ǵoı tiri kezde,
Dep jylar qaıran qazaq men ólgende.
Urpaq atar seksen men júzdigimdi,
Tarıhtyń túkpirinen sóz kelgende.
- Mine batyrdyń ózi jazǵandaı 110 jasqa tolǵan toıy Qazaqstannyń jer - jerinde atalyp ótip jatyr. Baýyrjan atamyz sıaqty ómiri ónegeli isterge toly qasıetti tulǵany jete bilip, olardy máńgi este saqtaý – bizdiń qasıetti boryshymyz - dep oqý qyzmetin qorytyndylaý
Jambyl oblysy Jýaly aýdany B. Momyshuly aýyly
«Aıagúl» bóbekjaı - baqsha tárbıeshisi Bekbaeva Lazzat Saparbekovna
Taqyryby: Baýyrjan ata rýhyna taǵzym
Maqsaty:
— Qazaq halqynyń Otan qorǵaǵan qaharman uldarynyń biri, Keńes Odaǵynyń batyry Baýyrjan Momyshulynyń ómir joldary, erlik kúresi, halqynyń bolashaǵy úshin jasaǵan eńbegin tanystyrý;
— balalardyń tanymyn, maqtanysh sezimderin, oı - órisin damytý;
— Jas urpaqty óz Otanyn súıýge, tilin, ar - namysyn qorǵaýǵa, qoldaýǵa, adaldyqqa, eliniń, jeriniń patrıoty bolýǵa tárbıeleý.
Kórnekiligi: naqyl sózder, sýretter
Sabaq túri: Tanymdyq - syrlasý sabaǵy
Ádis - tásilderi: baıandaý, túsindirý, suraq - jaýap, oı týǵyzý, qyzyǵýshylyǵyn oıatý
Uıymdastyrý kezeńi:
Tárbıeshi: Búgingi bizdiń ashyq oqý qyzmetimizde aty ańyzǵa aınalǵan halyq batyry Baýyrjan Momyshulynyń týǵanyna 110 jyl tolýyna arnalady.
Keship ótip keshegi ot - jalynnan,
Dúnıege erligimen tanylǵan,
Keń jaýyryndy, Talǵardaı tik ıyqty.
Bóri keýde, búrkit qabaq Baýyrjan.
Qaltyraǵan atynan jaý ordasy,
Panfılovtyń joryqtaǵy joldasy,
Dańq týyn maıdandaǵy kótergen
Gvardıa bóliminiń qolbasy
- Qazaq halqynyń ór tulǵalarynyń jalǵasy, Otan qorǵaǵan qaharman uldarynyń biri – Keńes Odaǵynyń batyry, Qazaq halqynyń batyry Baýyrjan Momyshuly. Jambyl oblysynyń Jýaly aýdanyna qarasty Kólbastaý aýylynda qarapaıym otbasynda dúnıege kelgen. Ákesi – Momysh, sheshesi – Rázıa. Ákesi jany jomart kisi bolǵan. Otbasylarynda 4 qyzdan keıin, ákesi Momysh 50 - di eńsergen shaǵynda Baýyrjan dúnıege kelipti. Táýirjan degen inisi bir jasynda qaıtys bolyp ketken. Ákesinen azdap hat tanyǵan Baýyrjan kórshi Evgenevka aýylyndaǵy orys mektebinde 1 jyl oqyp, kelesi jyly Jambyl qalasyna kelip, Asa ınternatynda 3 jyl oqyp bastaýysh mektepti támámdady. 1921 jyly Shymkenttegi 7 jyldyq mektep - ınternatyna oqýǵa túsedi. 1928 jyly ony bitirgen soń, biraz jyldar mektepte muǵalim bolyp jumys isteıdi. Bul sol kezdegi eń bir abyroıly, bedeldi mamandyqtardyń biri. Sol kezdiń ózinde - aq eńbekqorlyǵymen, óz qyzmetine degen ynta jigerimen, darynymen kózge túsken jas jigitke aýatkomnyń hatshysy, mılısıa bastyǵy sıaqty asa jaýapty qyzmetter senip tapsyrylǵan. Eńbekqor, isker azamattardyń qandaı da bolsyn isten nátıje shyǵara biletini belgili. Baýkeń boıyndaǵy mundaı qasıetterin ásker qatarynan oralǵannan keıingi jyldary da kórsetse kerek.
Baýkeńniń zaıybynyń aty Bıbijamal. Uly Baqytjan jáne qyzy Sholpan.
Sergitý sáti:
Atamnyń alyp kúregin,
Aýlanyń qaryn kúredim.
Ájeme men qudyqtan,
Sý ákelip beremin.
Edendi de jýamyn,
Shań - tozańdy qýamyn!
Tárbıeshi: Soǵys – adamzat ómiriniń uly tragedıasy. Soǵys – adam janyn qınaıtyn eń aýyr, eń ashshy azap. Osy soǵysqa Keńes Odaǵynyń mıllıondaǵan adamy qatysty. Solardyń ishinde qazaq halqynyń arasynda aty ańyzǵa aınalǵan, batyr atamyz Baýyrjan Momyshuly da boldy.
Sabaqty qorytyndylaý:
1947 jyly Baýyrjan Momyshuly Krasnoıarskide áskerı qyzmette júrgende bylaı dep jazǵan eken:
Qadirin bilmeppiz ǵoı tiri kezde,
Dep jylar qaıran qazaq men ólgende.
Urpaq atar seksen men júzdigimdi,
Tarıhtyń túkpirinen sóz kelgende.
- Mine batyrdyń ózi jazǵandaı 110 jasqa tolǵan toıy Qazaqstannyń jer - jerinde atalyp ótip jatyr. Baýyrjan atamyz sıaqty ómiri ónegeli isterge toly qasıetti tulǵany jete bilip, olardy máńgi este saqtaý – bizdiń qasıetti boryshymyz - dep oqý qyzmetin qorytyndylaý
Jambyl oblysy Jýaly aýdany B. Momyshuly aýyly
«Aıagúl» bóbekjaı - baqsha tárbıeshisi Bekbaeva Lazzat Saparbekovna