InfoHub Logo

Ózin - ózi taný pánimen yqpaldastyrylǵan sabaq jospary
«Mamandyq tańdaý»
Ádebıettik oqý páni 3 - synyp

Sabaq taqyryby: Mamandyq tańdaý
Bilimdik maqsat: Mamandyq tıpteri týraly uǵym berip, qundylyqtar jaıly dúnıetanymyn keńeıtý. Mánerlep oqý, terip oqý, durys oqý mashyqtaryn jetildirý. Aýyzsha jáne jazbasha
baılanystyryp sóıleý tilin damytý, sózdik qoryn baıytý.
Tárbıelik: Oqýshylarǵa mártebeli mamandyqtardy ardaqtaýǵa;
mamandyq ıesin qadir tutýǵa tárbıeleý; árbir mamandyq ıesiniń qoǵam ıgiligi úshin ter tógetinin oqýshy sanasyna sińirý.
Damytýshylyq: Shyǵarmashylyq qıalyn, tanymdyq prosesterin damytý;
oı tujyrymdaý jáne óz pikirin dáleldeýge, pikirin erkin aıta bilýge mashyqtandyrý.
Ádister: İzdenýshilik, zertteýshilik, semıotıkalyq, suraq - jaýap, sózdik, kórnekilik.
Kórnekilikter: Mamandyq sýretteri, teledıdar, magnıtofon úlestirmeli kartochkalar, T.Moldaǵalıev portreti.
Sabaq tıpi: Aralas sabaq.

Sabaq barysy:
I. Uıymdastyrý. Psıhologıalyq trenıń. Men qandaımyn? Shardy bir - birine bere otyryp, ár oqýshy ózin - ózi sıpattaıdy.
Sharty: Óziniń esimi qaı áripten bastalsa, sol áripten keletin qasıetti qosyp aıtý kerek. Mysaly: Jany jaıdary Júsipbekpin.

II. Sabaq taqyryby men maqsatyn habarlaý.
Áńgimelesý. - Balalar, senderdiń ózderiń ataǵan qasıetter senderdiń bolashaq ómirleriniń jarqyn bolýyna qyzmet etedi dep senemin. Al adam ómirine ne qajet? Osy qajettilikterdi eki topqa bólýge bolady: rýhanı jáne materıaldyq. Rýhanı qajettilikter: bilim, óner, mýzyka, ǵylym. Materıaldyq qajettilikter: kıim, úı, mashına, asyl tastar, t. b. Al osy qajettilikterge qalaı qol jetkizýge bolady?
- Tek eńbek arqyly ǵana.
- Al eńbek túrleri qandaı? (oı jáne dene eńbegi)
- Al ózderiń ataǵan qajettilikterdi ıgerý úshin bizge neni ıgerý qajet?
- Mamandyq túrin, kásipti ıgerý qajet.
- Adam óz mamandyǵyn tańdaǵan kezde, neni basshylyqqa alý kerek dep oılaısyńdar?
- jaqsy maman bolýy úshin adam neni bilýi jáne neni úırenýi qajet?
- Sen qandaı maman bolýdy armandaısyń? Nelikten?
- Adam ózin belgili bir mamandyqqa qashan, qalaı daıyndaýy kerek dep oılaısyńdar?
- Adam birneshe mamandyqty meńgerse, onyń ómiri qandaı bolady dep oılaısyńdar?
- Qaı ýaqytta adam óz eńbeginiń jemisin kóre alady?
- Endeshe, biz búgin mamandyq týraly pikir almasamyz, oı bólisemiz, syzba daıyndaımyz, bilimimizdi keńeıtemiz.

İİİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
Ine, biz, jip qoıý.
- Kimniń quraldary?
- Materıaldyq qajettiliktiń ishindegi eń mańyzdysy – jyly kıim. Al tiginshi mamandyǵy týraly ne bilemiz? Ol úshin úıge bergen tapsyrmalardy qalaı oryndap kelgenimizdi ortaǵa salaıyq.
1 – top. Mátindi mánerlep oqý.
2 – top. Mátindi tizbekteı áńgimeleý. « Estafeta». 3 - jaqqa aınaldyryp áńgimeleý.
3 – top. « Kıim qalaı paıda bolady?» taqyrybynda mánjazba daıyndaý.
4 – top. Mátindegi keıipkerdiń is - áreketin baǵalaý jáne negizgi oıdy anyqtaý. Maqal arqyly qorytyndylaý.
5 – top. Qazaqtyń ulttyq kıimderiniń sýretterin jınaqta. Qolóner sheberleri týyndylaryn ata.
6 – top. Kesteni toltyr.
7 – top. Krosvord daıynda.