Máńgi ólmes jyrymenen iz qaldyrǵan
Qazaq poezıasynyń Hantáńiri – Muqaǵalı Maqataevqa arnalǵan poezıa keshi
Taqyryby: «Máńgi ólmes jyrymenen iz qaldyrǵan»
Keshtiń maqsaty: Ǵasyrlar toǵysynda Muqaǵalı Maqataevtyń aqyndyq talantyn oqýshy júregine uıalatý, olardyń ónerge degen súıispenshiligin qalyptastyrý.
Tárbıeligi: Oqýshylardy poezıany súıýge, aqyn jyrlaryn, ánderin aıta otyryp, óz elin, ultyn súıýge tárbıeleý.
Damytýshylyǵy: Mánerlep oqý qabiletimen rýhanı tanymdaryn damytý.
Kórnekilikteri: 1. Muqaǵalıdyń sýreti
2. Anasynyń sýreti
3. Aqynnyń jary
4. Aqynnyń balalary
Dáıek sóz: Qazaqqa tán qara óleńge tabyndy,
Ata – baba dástúrinen ap úlgi.
Ushan – teńiz ulylyqty pash etken,
Muqaǵalı – poezıa alyby.
1. Aqyn jyrlaryn mánerlep oqý:
Ashshy jyrym quıylsa ótke baryp,
Ashyrqanyp, alaıda, sókpe halyq.
2. Balalaryna arnaǵan óleńderi:
«Sen ómirge basqa jolmen bas qadam,
Ákeń júrgen soqpaqtardan qash, balam!»
Muqaǵalı
3. Aqyn jyrlaryna jazylǵan ánderdi oryndaý.
Máńgilikke ózimmen ala ketken,
Meniń názik janymdy kim túsiner!?
4. Qorytyndy: «Aqyn bolsań, almas bol taıpalmaǵan,
Sen aıt meniń oıymdy, aıta almaǵan».
Muqaǵalı
Kesh sońynda ánderin oryndaǵan, mánerlep oqyǵan oqýshylardy marapattaý.
«Máńgi ólmes jyrymenen iz qaldyrǵan»
Qazaq poezıasynyń Hantáńiri – Muqaǵalı Maqataevqa arnalǵan poezıa keshi
Armysyzdar qurmetti halaıyq.
Ustazdar men oqýshylar! Qadirmendi jyr súıer qaýym.
Júrgizýshi: Qazaqtyń qara óleńin kıe tutqan, júreginiń túbinen qaınap shyqqan asyl jyrlarymen qalyń jurtshylyqtyń mahabbatyna bólengen Muqaǵalı Maqataev shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «Máńgi ólmes jyrymenen iz qaldyrǵan» atty poezıa keshimizge hosh keldińizder!
Qýat alyp Abaıdyń til kúshinen,
Jyr jazamyn Abaıdyń úlgisimen.
Abaı bolyp tabynsam bir kisige,
Abaı bolyp túńilem bir kisiden, - dep jyrlaǵan aqyn bıyl tiri bolsa aqpan aıynyń toǵyzynda 81 jasqa tolar edi.
Júrgizýshi: Muqaǵalı aǵamyz orta mektepti bitirgen soń, aýyldyń hatshysy, qyzyl otaýdyń meńgerýshisi, komsomol komıtetinde bolyp, 1949 jyly Lashyn apamyzben óz otbasyn qurdy. Odan soń dúnıege Almagúl, Sholpan atty eki qyzy, Aıbar, Juldyz atty uldary keldi. Al, Maıgúl esimdi qyzy 10 jasynda qaıǵyly qazaǵa ushyrap, Muqaǵalı aǵamyzdyń qabyrǵasyn qaıystyrdy.
Odan keıin 1954 – 1962 jyldary Qazaq radıosynda dıktor bolyp qyzmet atqardy. Al, 1962 – 1972 jyldarda «Sosıalısik Qazaqstan», «Qazaq ádebıeti» gazetterinde, «Mádenıet jáne turmys», «Juldyz» jýrnaldarynda bólim meńgerýshisi bolyp eńbek etti. 1972 – 1973 jyldary Qazaqstan jazýshylar odaǵynda ádebı keńesshi qyzmetin atqardy.
Aqynnyń tuńǵysh óleńi 1948 jyly Narynqol aýdanynda «Sovettik shekara» gazetinde jaryq kórdi. Aqynnyń shyǵarmalary negizinen elge, týǵan halqyna degen súıispenshiligin, mahabbatyn, ómirge degen qushtarlyǵyn jyrlaýǵa arnalǵan. Kóptegen óleńderine án de shyǵaryldy. Danteniń, Shekspırdiń shyǵarmalaryn qazaq tilinde aýdarǵan aqıyq aqynymyz 1976 jyly 27 naýryzda ómirden ótti.
Jyr keńistigi – sheksiz, al sen darasyń,
Ǵasyryńdy jyrlap ótken danasyń.
Tabyndyryp,, saǵyndyryp bizderdi.
Hantáńirideı bıiktep sen barasyń, - dep jyrlap aqynnyń óleńderine kezek bereıin.
«Aryz jazyp keteıin» Qaırat 7 a - klass oqýshysy.
Rahmet!
Júrgizýshi: Qazaqqa tán qara óleńge tabyndy,
Ata – baba dástúrinen ap úlgi.
Ushan – teńiz ulylyqty pash etken,
Muqaǵalı – poezıa alyby, - dep Muqaǵalıdyń poezıamen qalaı syrlasqanyn tyńdap kóreıik.
«Poezıa» óleńi ----------------------
Rahmet!
Júrgizýshi: Uly aqyn jónindegi estelikterdi oqı otyryp, birde qýanasyń, birde muńaıasyń. Muqaǵalı - ómirdiń qyr – syryn bilgen, asa baqytty jan. Ol «Jazylar estelikter men týraly» dep óz óleńinde tekten tek aıtylmaǵan. Olaı bolsa, aqynnyń «Jazylar estelikter men týraly» óleńine kezek bereıik. Mánerlep oqıtyn 7 - synyp oqýshysy Shyntas Farıza 6 b - klass.
Júrgizýshi: Rahmet!
Júrgizýshi: Aqyn tús kórdi. Túsinde «Sheshem basynda aq jaýlyǵy bar, Abaı atamyzdyń qasynan qýana basyp, maǵan kúlip kele jatyr. Oıana kelsem túsim eken. Anam baqytty bolady eken dep, uzaq tolǵanystan soń «Sheshe, sen baqyttysyń» degen óleń joldary dúnıege keledi.
«Sheshe, sen baqyttysyń» óleńi mánerlep oqıtyn 5 – synyp oqýshysy Smadıar Aısha.
Júrgizýshi: Rahmet!
Júrgizýshi. Qazynam bar
Bireýge bersem be eken?
Ókpeleıdi – aý bermesem,
Bersem bóten.
Bar baılyqty qoınyma tyǵyp alyp,
Álde myna qumdardaı ólsem be eken?
Muqaǵalı qazynasy - óleń, dosy da óleń. Olaı bolsa, kelesi kezekti aqynnyń jyrlaryna bereıin.
1. «Avtograf» Gúlzat 6 b – klass
2. «Men taýlyqpyn»
3. «Mahambetter, Abaılar»
4. «Áı, ómir»
5. «Qara óleń»
6. «Júrek aryzy»
7. «Paı – paı ómir»
8. «Kúrsinbeshi»
9. «Barlyǵy da senderdiki»
10. «Ómir jaıly»
11. «Áke, ákeme»
12. «Eı, óleń»
13. «Elim barda»
14. «Ne paıda kúrsingennen, ókingennen»
15. «Meniń maqsatym»
16. «Keń dúnıe tósińdi ash, men kelemin»
17. «Úsh baqytym»
18. «Shyda, shyda»
19. «Qarasaz»
20. «Jyrlasam ba eken?»
21. «Jastyq»
22. «Ajalǵa»
23. «Ózgeredi»
24. «Dárigerge»
25. «Aqqýlar uıyqtaǵanda» poemasynan epılog
26. «Halyqqa hat»
Júrgizýshi: Rahmet!
Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany
Basyqara aýly, № 182 mektep kitaphanashysy
Qońyrbaeva Zakıra Abenqyzy
Taqyryby: «Máńgi ólmes jyrymenen iz qaldyrǵan»
Keshtiń maqsaty: Ǵasyrlar toǵysynda Muqaǵalı Maqataevtyń aqyndyq talantyn oqýshy júregine uıalatý, olardyń ónerge degen súıispenshiligin qalyptastyrý.
Tárbıeligi: Oqýshylardy poezıany súıýge, aqyn jyrlaryn, ánderin aıta otyryp, óz elin, ultyn súıýge tárbıeleý.
Damytýshylyǵy: Mánerlep oqý qabiletimen rýhanı tanymdaryn damytý.
Kórnekilikteri: 1. Muqaǵalıdyń sýreti
2. Anasynyń sýreti
3. Aqynnyń jary
4. Aqynnyń balalary
Dáıek sóz: Qazaqqa tán qara óleńge tabyndy,
Ata – baba dástúrinen ap úlgi.
Ushan – teńiz ulylyqty pash etken,
Muqaǵalı – poezıa alyby.
1. Aqyn jyrlaryn mánerlep oqý:
Ashshy jyrym quıylsa ótke baryp,
Ashyrqanyp, alaıda, sókpe halyq.
2. Balalaryna arnaǵan óleńderi:
«Sen ómirge basqa jolmen bas qadam,
Ákeń júrgen soqpaqtardan qash, balam!»
Muqaǵalı
3. Aqyn jyrlaryna jazylǵan ánderdi oryndaý.
Máńgilikke ózimmen ala ketken,
Meniń názik janymdy kim túsiner!?
4. Qorytyndy: «Aqyn bolsań, almas bol taıpalmaǵan,
Sen aıt meniń oıymdy, aıta almaǵan».
Muqaǵalı
Kesh sońynda ánderin oryndaǵan, mánerlep oqyǵan oqýshylardy marapattaý.
«Máńgi ólmes jyrymenen iz qaldyrǵan»
Qazaq poezıasynyń Hantáńiri – Muqaǵalı Maqataevqa arnalǵan poezıa keshi
Armysyzdar qurmetti halaıyq.
Ustazdar men oqýshylar! Qadirmendi jyr súıer qaýym.
Júrgizýshi: Qazaqtyń qara óleńin kıe tutqan, júreginiń túbinen qaınap shyqqan asyl jyrlarymen qalyń jurtshylyqtyń mahabbatyna bólengen Muqaǵalı Maqataev shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «Máńgi ólmes jyrymenen iz qaldyrǵan» atty poezıa keshimizge hosh keldińizder!
Qýat alyp Abaıdyń til kúshinen,
Jyr jazamyn Abaıdyń úlgisimen.
Abaı bolyp tabynsam bir kisige,
Abaı bolyp túńilem bir kisiden, - dep jyrlaǵan aqyn bıyl tiri bolsa aqpan aıynyń toǵyzynda 81 jasqa tolar edi.
Júrgizýshi: Muqaǵalı aǵamyz orta mektepti bitirgen soń, aýyldyń hatshysy, qyzyl otaýdyń meńgerýshisi, komsomol komıtetinde bolyp, 1949 jyly Lashyn apamyzben óz otbasyn qurdy. Odan soń dúnıege Almagúl, Sholpan atty eki qyzy, Aıbar, Juldyz atty uldary keldi. Al, Maıgúl esimdi qyzy 10 jasynda qaıǵyly qazaǵa ushyrap, Muqaǵalı aǵamyzdyń qabyrǵasyn qaıystyrdy.
Odan keıin 1954 – 1962 jyldary Qazaq radıosynda dıktor bolyp qyzmet atqardy. Al, 1962 – 1972 jyldarda «Sosıalısik Qazaqstan», «Qazaq ádebıeti» gazetterinde, «Mádenıet jáne turmys», «Juldyz» jýrnaldarynda bólim meńgerýshisi bolyp eńbek etti. 1972 – 1973 jyldary Qazaqstan jazýshylar odaǵynda ádebı keńesshi qyzmetin atqardy.
Aqynnyń tuńǵysh óleńi 1948 jyly Narynqol aýdanynda «Sovettik shekara» gazetinde jaryq kórdi. Aqynnyń shyǵarmalary negizinen elge, týǵan halqyna degen súıispenshiligin, mahabbatyn, ómirge degen qushtarlyǵyn jyrlaýǵa arnalǵan. Kóptegen óleńderine án de shyǵaryldy. Danteniń, Shekspırdiń shyǵarmalaryn qazaq tilinde aýdarǵan aqıyq aqynymyz 1976 jyly 27 naýryzda ómirden ótti.
Jyr keńistigi – sheksiz, al sen darasyń,
Ǵasyryńdy jyrlap ótken danasyń.
Tabyndyryp,, saǵyndyryp bizderdi.
Hantáńirideı bıiktep sen barasyń, - dep jyrlap aqynnyń óleńderine kezek bereıin.
«Aryz jazyp keteıin» Qaırat 7 a - klass oqýshysy.
Rahmet!
Júrgizýshi: Qazaqqa tán qara óleńge tabyndy,
Ata – baba dástúrinen ap úlgi.
Ushan – teńiz ulylyqty pash etken,
Muqaǵalı – poezıa alyby, - dep Muqaǵalıdyń poezıamen qalaı syrlasqanyn tyńdap kóreıik.
«Poezıa» óleńi ----------------------
Rahmet!
Júrgizýshi: Uly aqyn jónindegi estelikterdi oqı otyryp, birde qýanasyń, birde muńaıasyń. Muqaǵalı - ómirdiń qyr – syryn bilgen, asa baqytty jan. Ol «Jazylar estelikter men týraly» dep óz óleńinde tekten tek aıtylmaǵan. Olaı bolsa, aqynnyń «Jazylar estelikter men týraly» óleńine kezek bereıik. Mánerlep oqıtyn 7 - synyp oqýshysy Shyntas Farıza 6 b - klass.
Júrgizýshi: Rahmet!
Júrgizýshi: Aqyn tús kórdi. Túsinde «Sheshem basynda aq jaýlyǵy bar, Abaı atamyzdyń qasynan qýana basyp, maǵan kúlip kele jatyr. Oıana kelsem túsim eken. Anam baqytty bolady eken dep, uzaq tolǵanystan soń «Sheshe, sen baqyttysyń» degen óleń joldary dúnıege keledi.
«Sheshe, sen baqyttysyń» óleńi mánerlep oqıtyn 5 – synyp oqýshysy Smadıar Aısha.
Júrgizýshi: Rahmet!
Júrgizýshi. Qazynam bar
Bireýge bersem be eken?
Ókpeleıdi – aý bermesem,
Bersem bóten.
Bar baılyqty qoınyma tyǵyp alyp,
Álde myna qumdardaı ólsem be eken?
Muqaǵalı qazynasy - óleń, dosy da óleń. Olaı bolsa, kelesi kezekti aqynnyń jyrlaryna bereıin.
1. «Avtograf» Gúlzat 6 b – klass
2. «Men taýlyqpyn»
3. «Mahambetter, Abaılar»
4. «Áı, ómir»
5. «Qara óleń»
6. «Júrek aryzy»
7. «Paı – paı ómir»
8. «Kúrsinbeshi»
9. «Barlyǵy da senderdiki»
10. «Ómir jaıly»
11. «Áke, ákeme»
12. «Eı, óleń»
13. «Elim barda»
14. «Ne paıda kúrsingennen, ókingennen»
15. «Meniń maqsatym»
16. «Keń dúnıe tósińdi ash, men kelemin»
17. «Úsh baqytym»
18. «Shyda, shyda»
19. «Qarasaz»
20. «Jyrlasam ba eken?»
21. «Jastyq»
22. «Ajalǵa»
23. «Ózgeredi»
24. «Dárigerge»
25. «Aqqýlar uıyqtaǵanda» poemasynan epılog
26. «Halyqqa hat»
Júrgizýshi: Rahmet!
Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany
Basyqara aýly, № 182 mektep kitaphanashysy
Qońyrbaeva Zakıra Abenqyzy
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
1. Qıyq konýstyń taban radıýsi 10sm jáne 4sm, al bıiktigi 8sm. Qıyq konýstyń jasaýshysyn tabyńdar.
