Mátin
Atyraý qalasy,
Talǵaıran negizgi mektebiniń
bastaýysh synyp muǵalimi
Sarıeva Aqmaral Nurymbetqyzy
Sabaqtyń taqyryby: Mátin
Bilimdilik: Oqýshylarǵa mátin týraly túsinik berý. Mátinniń birneshe sóılemderden quralatyndyǵyn. Mátin sóılemderi bir-birimen maǵynasy jaǵynan baılanysatyndyǵyn uǵyndyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń aýyzeki sóıleý tilin damytý, mátindi túsine bilýge, oǵan at qoıýǵa mashyqtandyrý.
Tárbıelik: Durys, mánerlep sóıleýge, bir-biriniń pikirin tyńdaı bilýge, sypaıylyqqa, adamgershilikke, bilimdilikke tárbıeleý
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq
Sabaqtyń tıpi: jańa taqyrypty meńgerý
Sabaqtyń ádisi:túsindirý, suraq-jaýap, oıyn t.b.
Sabaqtyń kórnekiligi: mýzyka, mýltımedıa, plakat.
Sabaqtyń barysy:
İ.Uıymdastyrý kezeńi.
İİ.Psıhologıalyq ázirlik
- Balalar, qazir qandaı sabaq ekenin esimizge túsireıikshi.
- Qazaq tili.
- Endeshe, sabaqta ustanatyn uranymyzdy aıtyp jibereıikshi.
Maqsatymyz – bilim alý
Mindetimiz – eńbektený
Beske qoldy jetkizý
- Balalar, qazir mynandaı oıyn oınap jibereıik. Qandaı mezgil tamasha? – suraq-jaýap arqyly ózderińe unaıtyn jyl mezgilderin aıtasyńdar. Tirek sózderin paıdalana otyryp, ár mezgildi beıneleıtin óleń tarmaqtary shyǵady. Tirek sózder: ádemi, keremet, kórikti, sulý, jańasha, tamasha t.b.
I nusqa ---------------------------------------------------------------II nusqa
Muǵalim ---------------- Oqýshylar ----------- Muǵalim ----------------- Oqýshylar
Kóktemgi kez ---------- kórikti, ---------------- Kóktemgi kez ------------ tamasha,
Jazǵy mezgil --------- jańasha--------------- Jazǵy mezgil ------------ ádemi.
Kúzde bári ------------- ádemi, ----------------- Kúzde bári ---------------- kórikti,
Qysta bári ------------- tamasha---------------- Qysta bári ---------------- jańasha.
Psıhologıalyq daıyndyq:
Mynaý meniń júregim,
Bári osydan bastalǵan.
Mynaý basym aqyldy,
Bárin osy basqarǵan.
Mynaý meniń oń qolym
Mynaý meniń sol qolym
Barlyq isti atqarǵan.
- Balalar, endeshe atqarǵan isterińdi úı tapsyrmasyn qalaı oryndaǵandarynan kóreıik.
1. 79-bettegi 6- jattyǵý
Laýazym, kek, ruqsat, raqym, jańǵaq, lashyn, eńbekqor, senbilik.
2. Toptastyrý
İİİ.Jańa sabaq.
- Balalar, myna keıipkerlerdi bilemiz be?
- Iá
- Esimderi kim?
- Eldos pen Aıajan
Iá, durys aıtasyńdar, al esterińe túsirińdershi, olar qaı eldiń turǵyndary?
- Ǵajaıypstan
Iá, balalar, bizder búgin osy Ǵajaıypstanǵa saıahat jasaımyz. Ol elge barý úshin bizder Jelaıaqqa minýimiz qajet. Balalar, ol úshin bizder Jelaıaqtyń tapsyrmasyn oryndaýymyz qajet.
«Bir aınalym sóıleý» Otan. (Balalar saǵat tili baǵytymen Otan týraly sóılemder qurastyryp, tutastaı bir mátin qurastyryp shyǵady.
- Balalar biz ne týraly sóılemder quradyq? (Otan) Bizdiń sóılemderimiz bir-birimen maǵynasy jaǵynan baılanysty ma? (Iá)
- Balalar, jaraısyńdar! Sender Jelaıaqtyń bergen tapsyrmasyn durys oryndadyńdar! Endeshe bárimiz Jelaıaqqa mineıik, Eldos pen Aıajan bizdi kútip qalǵan shyǵar.
Eldos pen Aıajan: Sálemetsizder me, balalar, qosh keldińizder! Sizdermen birge saıahat jasaıtynymyzǵa óte qýanyshtymyz. Bizdiń birinshi aıaldamamyz «Bilim» aıaldamasy. «Bilim» aıaldamasynyń tapsyrmasy:
- Balalar, barlyǵymyz oqýlyǵymyzdyń 80-betin ashaıyq. 1-jattyǵýǵa nazar aýdaraıyq.
• 1-jattyǵý. Oqy. Qaı sannyń tusynda jazylǵandardan tolyq málimet alýǵa bolady dep oılaısyń?
1.O.
2.Otan
3. Otan – ottan da ystyq.
4. Osy keń baıtaq jerde árbir adamnyń aýyly, kóshesi, úıi bar. Ol- onyń kishkentaı Otany. Osyndaı kishkentaı jerlerden úlken Otan quralady. Sen osy jerdiń qaı buryshynda týsań da, búkil jer- seniń Otanyń, týǵan eliń. Sen ony maqtanyshpen:
- Meniń elim - Qazaqstan Respýblıkasy! - deısiń.
• Shyǵarmashylyq dıktant
İ top: Asylaı, kıdi, kóılek, ádemi.
İİ top: Eldos, oqıdy, sabaqty, jaqsy.
İİİ top: Kitaphanada, kitaptar, qyzyqty, kóp.
«Mátin aıaldamasy.»
Eldos pen Aıajan:Mátin deıdi? Mátin degenimiz ne? Balalar, bilesizder me? (Joq) Olaı bolsa, ony bilý úshin bizder Bilimpaz atany shaqyraıyq.
- Sálemetsizder me, meniń bilimge qushtar saıahatshylarym. Búgin sizder neni bilgileriń keledi?
- Bizdiń kelesi aıaldamamyz «Mátin» aıaldamasy eken. Al biz onyń ne ekenin bilgimiz keledi.
- Túsinikti, endeshe, tyńdańdar.Erte, erte, ertede "Qazaq tili elinde dybys, býyn, sóz, sóılem ómir súripti. Dybys birigip býyn quraǵan, býyn birigip sóz quraǵan, sóz ben sóz baılanysyp sóılem qurady. Al, balalar, men ne quradym?
- Ertegi.
- Sóılemderim bir-birimen maǵynasy jaǵynan baılanysyp tur ma?
- Iá.
- Endeshe, balalar, mátin degenimiz - jazbasha nemese aýyzsha oıdy jetkizý.
- Mátin birneshe sóılemderden quralady.
Aıajan men Eldos: Bilimpaz ata, sizge kóp-kóp rahmet!
- Mine, mátin aıaldamasyna da jettik. Endeshe mátin aıaldamasynyń tapsyrmasyna nazar aýdaraıyq.
• 2-jattyǵý. Mátindi kóshirip jaz. Mátin neshe sóılemnen quralǵan?
Jumahan atasyn alma aǵashynyń kóleńkesine ertip keldi. Atasy qolymen aǵashty ustady. Butany sıpap, áldeneni aıtqandaı boldy. Jumahan qulaǵyn tosty. Atasy óleń oqyp otyr. Jambyl Jabaevtyń óleńi. Bul alma aǵashyn Jambyl ata óz qolymen otyrǵyzypty. (Tynyshtyq sáti. Jáı únmen klasıkalyq áýen jiberiledi.)
Jumysty qorytyndylaý.
«Kim kóp biledi?»
Mynalardyń qaısysy mátin bola alady?
1. Meniń dosym bar. Aıgýl doppen oınady.
2. Meniń jasym jetide.Alaqaı, kóktem keldi! Jasasyn, Otanym, Qazaqstan!
3. Meniń kúshigim bar.Aty-Aqtós.Sebebi onyń tósi appaq. Ol óte súıkimdi jáne aqyldy.Men qaıda barsam da kúshigim artymnan qalmaıdy. Men kúshigimdi jaqsy kóremin.
- Sonymen, balalar, Ǵajaıypstan eliniń sońǵy aıaldamasy «Zerek» aıaldamasy.
Bul aıaldamanyń tapsyrmasyna nazar aýdaraıyq:
3-jattyǵý. Mátindi oqy.
Danıar mektepten keldi. Úıdiń aldyna qar úıilip qalypty. Qolyna kúrek aldy. Aýlanyń qaryn tazartýǵa kiristi. Biraq qar taýsylar emes.
Osy kezde oǵan kórshi úıdegi dosy Narıman keldi.Narıman da qol shanasyn súırep shyǵypty. Ekeýi eki shanamen qardy tez tasyp bitirdi.
Bul aıaldamanyń tapsyrmasyna nazar aýdaraıyq:
"Zerek" vıktorınasy.
♦ Danıar qaıdan keldi?
♦ Oqıǵa qalaı jalǵasty?
♦ Oǵan kómekke kim keldi?
♦ Danıar men Narıman qardy qalaı tazalady?
♦ Mátinge qalaı at qoıýǵa bolady?
Eldos pen Aıajan: Balalar, Ǵajaıypstan undy ma? Nesimen unady?
- Biz Ǵajaıypstan eline saıahat jasaý arqyly jańa mátin degen taqyryppen tanystyq.
Eldos pen Aıajan: Olaı bolsa, kelesi kezdeskenshe, balalar!
- Balalar, endi barlyǵymyz kózimizdi jumyp, synybymyzǵa qaıtaıyq.
İÚ. Sabaqty bekitý
Oıtolǵanys
- Balalar, biz búgin neni úırendik?(Mátinniń ne ekenin bildik?)
- Mátin degenimiz ne?
- Mátin degenimiz - jazbasha nemese aýyzsha oıyńdy jetkizý.
- Mátin týraly taǵy ne bilemiz?
- Mátin birneshe sóılemderden quralady. Mátin sóılemderi bir – birimen maǵynasy jaǵynan baılanysyp turady.
Ú.Baǵalaý
Úİİ.Úıge tapsyrma: 1. Ereje jattaý
2. 4-jattyǵý, 81-bet
Talǵaıran negizgi mektebiniń
bastaýysh synyp muǵalimi
Sarıeva Aqmaral Nurymbetqyzy
Sabaqtyń taqyryby: Mátin
Bilimdilik: Oqýshylarǵa mátin týraly túsinik berý. Mátinniń birneshe sóılemderden quralatyndyǵyn. Mátin sóılemderi bir-birimen maǵynasy jaǵynan baılanysatyndyǵyn uǵyndyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń aýyzeki sóıleý tilin damytý, mátindi túsine bilýge, oǵan at qoıýǵa mashyqtandyrý.
Tárbıelik: Durys, mánerlep sóıleýge, bir-biriniń pikirin tyńdaı bilýge, sypaıylyqqa, adamgershilikke, bilimdilikke tárbıeleý
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq
Sabaqtyń tıpi: jańa taqyrypty meńgerý
Sabaqtyń ádisi:túsindirý, suraq-jaýap, oıyn t.b.
Sabaqtyń kórnekiligi: mýzyka, mýltımedıa, plakat.
Sabaqtyń barysy:
İ.Uıymdastyrý kezeńi.
İİ.Psıhologıalyq ázirlik
- Balalar, qazir qandaı sabaq ekenin esimizge túsireıikshi.
- Qazaq tili.
- Endeshe, sabaqta ustanatyn uranymyzdy aıtyp jibereıikshi.
Maqsatymyz – bilim alý
Mindetimiz – eńbektený
Beske qoldy jetkizý
- Balalar, qazir mynandaı oıyn oınap jibereıik. Qandaı mezgil tamasha? – suraq-jaýap arqyly ózderińe unaıtyn jyl mezgilderin aıtasyńdar. Tirek sózderin paıdalana otyryp, ár mezgildi beıneleıtin óleń tarmaqtary shyǵady. Tirek sózder: ádemi, keremet, kórikti, sulý, jańasha, tamasha t.b.
I nusqa ---------------------------------------------------------------II nusqa
Muǵalim ---------------- Oqýshylar ----------- Muǵalim ----------------- Oqýshylar
Kóktemgi kez ---------- kórikti, ---------------- Kóktemgi kez ------------ tamasha,
Jazǵy mezgil --------- jańasha--------------- Jazǵy mezgil ------------ ádemi.
Kúzde bári ------------- ádemi, ----------------- Kúzde bári ---------------- kórikti,
Qysta bári ------------- tamasha---------------- Qysta bári ---------------- jańasha.
Psıhologıalyq daıyndyq:
Mynaý meniń júregim,
Bári osydan bastalǵan.
Mynaý basym aqyldy,
Bárin osy basqarǵan.
Mynaý meniń oń qolym
Mynaý meniń sol qolym
Barlyq isti atqarǵan.
- Balalar, endeshe atqarǵan isterińdi úı tapsyrmasyn qalaı oryndaǵandarynan kóreıik.
1. 79-bettegi 6- jattyǵý
Laýazym, kek, ruqsat, raqym, jańǵaq, lashyn, eńbekqor, senbilik.
2. Toptastyrý
İİİ.Jańa sabaq.
- Balalar, myna keıipkerlerdi bilemiz be?
- Iá
- Esimderi kim?
- Eldos pen Aıajan
Iá, durys aıtasyńdar, al esterińe túsirińdershi, olar qaı eldiń turǵyndary?
- Ǵajaıypstan
Iá, balalar, bizder búgin osy Ǵajaıypstanǵa saıahat jasaımyz. Ol elge barý úshin bizder Jelaıaqqa minýimiz qajet. Balalar, ol úshin bizder Jelaıaqtyń tapsyrmasyn oryndaýymyz qajet.
«Bir aınalym sóıleý» Otan. (Balalar saǵat tili baǵytymen Otan týraly sóılemder qurastyryp, tutastaı bir mátin qurastyryp shyǵady.
- Balalar biz ne týraly sóılemder quradyq? (Otan) Bizdiń sóılemderimiz bir-birimen maǵynasy jaǵynan baılanysty ma? (Iá)
- Balalar, jaraısyńdar! Sender Jelaıaqtyń bergen tapsyrmasyn durys oryndadyńdar! Endeshe bárimiz Jelaıaqqa mineıik, Eldos pen Aıajan bizdi kútip qalǵan shyǵar.
Eldos pen Aıajan: Sálemetsizder me, balalar, qosh keldińizder! Sizdermen birge saıahat jasaıtynymyzǵa óte qýanyshtymyz. Bizdiń birinshi aıaldamamyz «Bilim» aıaldamasy. «Bilim» aıaldamasynyń tapsyrmasy:
- Balalar, barlyǵymyz oqýlyǵymyzdyń 80-betin ashaıyq. 1-jattyǵýǵa nazar aýdaraıyq.
• 1-jattyǵý. Oqy. Qaı sannyń tusynda jazylǵandardan tolyq málimet alýǵa bolady dep oılaısyń?
1.O.
2.Otan
3. Otan – ottan da ystyq.
4. Osy keń baıtaq jerde árbir adamnyń aýyly, kóshesi, úıi bar. Ol- onyń kishkentaı Otany. Osyndaı kishkentaı jerlerden úlken Otan quralady. Sen osy jerdiń qaı buryshynda týsań da, búkil jer- seniń Otanyń, týǵan eliń. Sen ony maqtanyshpen:
- Meniń elim - Qazaqstan Respýblıkasy! - deısiń.
• Shyǵarmashylyq dıktant
İ top: Asylaı, kıdi, kóılek, ádemi.
İİ top: Eldos, oqıdy, sabaqty, jaqsy.
İİİ top: Kitaphanada, kitaptar, qyzyqty, kóp.
«Mátin aıaldamasy.»
Eldos pen Aıajan:Mátin deıdi? Mátin degenimiz ne? Balalar, bilesizder me? (Joq) Olaı bolsa, ony bilý úshin bizder Bilimpaz atany shaqyraıyq.
- Sálemetsizder me, meniń bilimge qushtar saıahatshylarym. Búgin sizder neni bilgileriń keledi?
- Bizdiń kelesi aıaldamamyz «Mátin» aıaldamasy eken. Al biz onyń ne ekenin bilgimiz keledi.
- Túsinikti, endeshe, tyńdańdar.Erte, erte, ertede "Qazaq tili elinde dybys, býyn, sóz, sóılem ómir súripti. Dybys birigip býyn quraǵan, býyn birigip sóz quraǵan, sóz ben sóz baılanysyp sóılem qurady. Al, balalar, men ne quradym?
- Ertegi.
- Sóılemderim bir-birimen maǵynasy jaǵynan baılanysyp tur ma?
- Iá.
- Endeshe, balalar, mátin degenimiz - jazbasha nemese aýyzsha oıdy jetkizý.
- Mátin birneshe sóılemderden quralady.
Aıajan men Eldos: Bilimpaz ata, sizge kóp-kóp rahmet!
- Mine, mátin aıaldamasyna da jettik. Endeshe mátin aıaldamasynyń tapsyrmasyna nazar aýdaraıyq.
• 2-jattyǵý. Mátindi kóshirip jaz. Mátin neshe sóılemnen quralǵan?
Jumahan atasyn alma aǵashynyń kóleńkesine ertip keldi. Atasy qolymen aǵashty ustady. Butany sıpap, áldeneni aıtqandaı boldy. Jumahan qulaǵyn tosty. Atasy óleń oqyp otyr. Jambyl Jabaevtyń óleńi. Bul alma aǵashyn Jambyl ata óz qolymen otyrǵyzypty. (Tynyshtyq sáti. Jáı únmen klasıkalyq áýen jiberiledi.)
Jumysty qorytyndylaý.
«Kim kóp biledi?»
Mynalardyń qaısysy mátin bola alady?
1. Meniń dosym bar. Aıgýl doppen oınady.
2. Meniń jasym jetide.Alaqaı, kóktem keldi! Jasasyn, Otanym, Qazaqstan!
3. Meniń kúshigim bar.Aty-Aqtós.Sebebi onyń tósi appaq. Ol óte súıkimdi jáne aqyldy.Men qaıda barsam da kúshigim artymnan qalmaıdy. Men kúshigimdi jaqsy kóremin.
- Sonymen, balalar, Ǵajaıypstan eliniń sońǵy aıaldamasy «Zerek» aıaldamasy.
Bul aıaldamanyń tapsyrmasyna nazar aýdaraıyq:
3-jattyǵý. Mátindi oqy.
Danıar mektepten keldi. Úıdiń aldyna qar úıilip qalypty. Qolyna kúrek aldy. Aýlanyń qaryn tazartýǵa kiristi. Biraq qar taýsylar emes.
Osy kezde oǵan kórshi úıdegi dosy Narıman keldi.Narıman da qol shanasyn súırep shyǵypty. Ekeýi eki shanamen qardy tez tasyp bitirdi.
Bul aıaldamanyń tapsyrmasyna nazar aýdaraıyq:
"Zerek" vıktorınasy.
♦ Danıar qaıdan keldi?
♦ Oqıǵa qalaı jalǵasty?
♦ Oǵan kómekke kim keldi?
♦ Danıar men Narıman qardy qalaı tazalady?
♦ Mátinge qalaı at qoıýǵa bolady?
Eldos pen Aıajan: Balalar, Ǵajaıypstan undy ma? Nesimen unady?
- Biz Ǵajaıypstan eline saıahat jasaý arqyly jańa mátin degen taqyryppen tanystyq.
Eldos pen Aıajan: Olaı bolsa, kelesi kezdeskenshe, balalar!
- Balalar, endi barlyǵymyz kózimizdi jumyp, synybymyzǵa qaıtaıyq.
İÚ. Sabaqty bekitý
Oıtolǵanys
- Balalar, biz búgin neni úırendik?(Mátinniń ne ekenin bildik?)
- Mátin degenimiz ne?
- Mátin degenimiz - jazbasha nemese aýyzsha oıyńdy jetkizý.
- Mátin týraly taǵy ne bilemiz?
- Mátin birneshe sóılemderden quralady. Mátin sóılemderi bir – birimen maǵynasy jaǵynan baılanysyp turady.
Ú.Baǵalaý
Úİİ.Úıge tapsyrma: 1. Ereje jattaý
2. 4-jattyǵý, 81-bet
You Might Also Like
