Mektep mádenıeti degenimiz ne?
Taqyryp: Mektep mádenıeti degenimiz ne?
Ata - ana
Jalpy maqsattar: Koýchıng qatysýshylary:
1) «Mektep mádenıeti» uǵymynyń mánin anyqtaý jáne túsiný;
2) Jalpy maqsatqa qol jetý úshin seriktestik qarym - qatynasty júzege asyrý;
3) Koýchıng sabaǵynda belsendilik tanytý, koýchıng máselesin sheshýge qyzyǵýshylyq bildirý.
4) koýchıngqa qatysý boıynsha keri baılanys ornatý kerek.
Kútiletin nátıje:
I Koýchıng qatysýshylary:
1) «Mektep mádenıeti» uǵymynyń mánin biledi jáne túsinedi;
2) Alǵan bilimdi óz tájirıbesinde qoldanady;
II Koýchıng qatysýshylary dıalog qurýdyń, topty uıymdastyrýdyń, toptyq refleksıa daǵdylaryn meńgeredi.
Túıindi ıdeıalar: Birinshiden, kóshbasshylyq; mektep – bul ujymdyq sana emes, jańa oqytý júıesi ár qatysýshynyń talqylaý, dáleldeý, qarsylyqqa tótep bere alý, qorǵaný daǵdylaryn qalyptastyrady.
Ekinshiden, seriktestik; Mádenıettiń ózgerýi qaırattylyq pen batyldyqty talap etedi; belgisizdik úshin eski ustanymnan arylý kózdeledi. Ár ata - ananyń óz ustamy bolýy qajet.
Mádenıetti ózgertý jáne ony basqarý – mańyzdy is.
Mektepterde biz qandaı qundylyqtar men sendirýler bar?
Ár mekteptiń óz máselesi bar sol sebepti mádenıeti de ár túrli bolý kerek.
Sabaqtyń jabdyǵy: Flıpcharttar, stıkerler, markerler, A - 4, túrli - tústi qaryndashtar, qaıshy, jelim.
«Sálem - sózdiń anasy»
Sálemdesý 2 mın.
Koých qatysýshylarmen sálemdesip, koýchıngtiń taqyryby men maqsatyn habarlaıdy.
Sergitý sáti (maqsaty: tanysý, yntymaqtastyq atmosferasyn qurý) 3 mın.
«Asosıasıa ádisi».
1. Oqýshylar qoraptyń ishindegi aınaǵa úńilip ózderi týraly aıtady.
Koýchıng túri – toptyq (Maqsaty: kolloboratıvti ortany uıymdastyrý) 5 mın.
Túrli - tústi stıkerler boıynsha topqa bóliný. 4 top
Motıvasıa (Maqsaty: sabaqtyń taqyrybyna qyzyǵýshylyqty arttyrý)
MÁDENIET DEGENİMİZ NE?
Ata - analar úshin mektepte «mádenıettiń» neni bildiretini týraly oılanýy mańyzdy tapsyrma bolyp tabylady.
1 - jattyǵý. Mádenıet degenimiz ne?
Toptarda talqylaýǵa arnalǵan suraq.
«Mádenıet» sózi týraly ózińizdiń túsinigińizdi úlken (A3) qaǵaz betine mazmundyq syzba retinde salyńyz. «Mádenıet» túsinigin qamtýy múmkin barlyq jaıttardy qosyńyz.
2. Óz jazǵandarymyzdy qalaı jikteýge bolady? Toptar mádenıet uǵymyn qurastyrýǵa usynylǵan sózderdi sanattarǵa bólýge tyrysady (kómek: qundylyqtar nemese túsinikter; minez - qulyq normalary; mádenıet eskertkishteri / mádenı shyǵarmalar – bular jaı sanattar bolyp tabylady, biraq eger olar ózderiniń sanattaryn usynatyn bolsa, tipten jaqsy). Toptarda jáne ortaq sabaqtarda talqylańyz.
3 Basqa toptarmen óz nátıjelerińizdi bólisińiz.
Mádenıet týraly prezentasıa kórsetý
Koých:
– Ata - analar, sonymen atalǵan uǵymdy sizder qalaı túsindińiz? Bizdiń taqyrybymyzǵa onyń qandaı qatysy bar dep oılaısyzdar?
Mektep mádenıeti degenimiz ne? júkteý
Ata - ana
Jalpy maqsattar: Koýchıng qatysýshylary:
1) «Mektep mádenıeti» uǵymynyń mánin anyqtaý jáne túsiný;
2) Jalpy maqsatqa qol jetý úshin seriktestik qarym - qatynasty júzege asyrý;
3) Koýchıng sabaǵynda belsendilik tanytý, koýchıng máselesin sheshýge qyzyǵýshylyq bildirý.
4) koýchıngqa qatysý boıynsha keri baılanys ornatý kerek.
Kútiletin nátıje:
I Koýchıng qatysýshylary:
1) «Mektep mádenıeti» uǵymynyń mánin biledi jáne túsinedi;
2) Alǵan bilimdi óz tájirıbesinde qoldanady;
II Koýchıng qatysýshylary dıalog qurýdyń, topty uıymdastyrýdyń, toptyq refleksıa daǵdylaryn meńgeredi.
Túıindi ıdeıalar: Birinshiden, kóshbasshylyq; mektep – bul ujymdyq sana emes, jańa oqytý júıesi ár qatysýshynyń talqylaý, dáleldeý, qarsylyqqa tótep bere alý, qorǵaný daǵdylaryn qalyptastyrady.
Ekinshiden, seriktestik; Mádenıettiń ózgerýi qaırattylyq pen batyldyqty talap etedi; belgisizdik úshin eski ustanymnan arylý kózdeledi. Ár ata - ananyń óz ustamy bolýy qajet.
Mádenıetti ózgertý jáne ony basqarý – mańyzdy is.
Mektepterde biz qandaı qundylyqtar men sendirýler bar?
Ár mekteptiń óz máselesi bar sol sebepti mádenıeti de ár túrli bolý kerek.
Sabaqtyń jabdyǵy: Flıpcharttar, stıkerler, markerler, A - 4, túrli - tústi qaryndashtar, qaıshy, jelim.
«Sálem - sózdiń anasy»
Sálemdesý 2 mın.
Koých qatysýshylarmen sálemdesip, koýchıngtiń taqyryby men maqsatyn habarlaıdy.
Sergitý sáti (maqsaty: tanysý, yntymaqtastyq atmosferasyn qurý) 3 mın.
«Asosıasıa ádisi».
1. Oqýshylar qoraptyń ishindegi aınaǵa úńilip ózderi týraly aıtady.
Koýchıng túri – toptyq (Maqsaty: kolloboratıvti ortany uıymdastyrý) 5 mın.
Túrli - tústi stıkerler boıynsha topqa bóliný. 4 top
Motıvasıa (Maqsaty: sabaqtyń taqyrybyna qyzyǵýshylyqty arttyrý)
MÁDENIET DEGENİMİZ NE?
Ata - analar úshin mektepte «mádenıettiń» neni bildiretini týraly oılanýy mańyzdy tapsyrma bolyp tabylady.
1 - jattyǵý. Mádenıet degenimiz ne?
Toptarda talqylaýǵa arnalǵan suraq.
«Mádenıet» sózi týraly ózińizdiń túsinigińizdi úlken (A3) qaǵaz betine mazmundyq syzba retinde salyńyz. «Mádenıet» túsinigin qamtýy múmkin barlyq jaıttardy qosyńyz.
2. Óz jazǵandarymyzdy qalaı jikteýge bolady? Toptar mádenıet uǵymyn qurastyrýǵa usynylǵan sózderdi sanattarǵa bólýge tyrysady (kómek: qundylyqtar nemese túsinikter; minez - qulyq normalary; mádenıet eskertkishteri / mádenı shyǵarmalar – bular jaı sanattar bolyp tabylady, biraq eger olar ózderiniń sanattaryn usynatyn bolsa, tipten jaqsy). Toptarda jáne ortaq sabaqtarda talqylańyz.
3 Basqa toptarmen óz nátıjelerińizdi bólisińiz.
Mádenıet týraly prezentasıa kórsetý
Koých:
– Ata - analar, sonymen atalǵan uǵymdy sizder qalaı túsindińiz? Bizdiń taqyrybymyzǵa onyń qandaı qatysy bar dep oılaısyzdar?
Mektep mádenıeti degenimiz ne? júkteý
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Tabıǵatqa saıahat. Á dybysy men árpi.
