InfoHub Logo

Mektepke deıingi jastaǵy balalardyń tilin damytý

Tildiń qoǵamdyq, tárbıelik qyzmeti erekshe ekeni málim. Óıtkeni, til – adamdardyń bir - birimen pikir alysyp, qarym - qatynas jasaıtyn quraly. Til adam qoǵamyna tán. Ol qoǵamdaǵy, eńbek prosesindegi qajettilikten, muqtajdyqtan kelip týǵan.

Til – ult erekshelikteriniń biri, ult mádenıetiniń bir formasy, tilde árbir halyqtyń ulttyq dástúriniń, sana sezimin, oılaý tásiliniń, minez - qulqynyń belgileri beıneledi.
Til mádenıetin meńgerý – adamnyń sábı shaǵynan iske asatyn, kele - kele birtindep jetilip otyratyn nárse. Olaı bolsa, tildi ustartý otbasynda, qoǵamdyq mekemelerde, mektepke júıeli júrgiziletin tárbıe prosesinde iske asady.
«Balalar baqshasyndaǵy tárbıe baǵdarlamasynda»: «Balany sóıleýge úıretý, tilin damytý máselesi barlyq sabaqta júzege asyrylady, baǵdarlamanyń eń kólemdi bólimi ana tili jáne aınaladaǵy dúnıemen tanystyrý», - delinedi.

Baǵdarlamanyń osy bóliminde tildiń qoǵamdyq róli, leksıkalyq qory, ony damytý, til tazalyǵy, sózdiń dybystyq quramyn meńgertý, mánerli sóıleýge úıretý, til mádenıetine, kórkem sóz ónerine baýlý máseleleri qarastyrylǵan.

Az sózben kóp maǵyna beretin maqal, mátel, ańyz ertegiler, epostyq shyǵarmalar ǵasyrlar boıy aýyzdan aýyzǵa jattalyp, jınaqtala kele búgingi urpaqtyń rýhanı azyǵyna aınalyp otyr. Bala tilin ustartýda bul halyq qazynasy – aýyz ádebıetiniń orny erekshe.

Qazaq balalar ádebıetiniń atasy Ybyraı Altynsarın de balalardy oqytý - tárbıeleý isinde aýyz ádebıeti shyǵarmashylyǵynyń mańyzdy oryn alatynyn aıta kelip: «Ómirge qajetti aýyzeki sóıleý daǵdylaryna jattyqpaıynsha, qaı - qaı tilde bolsa da erkin, júıeli sóıleý múmkin emes», - degen bolatyn.

Mektepke deıingi pedagogıkanyń teorıalyq jáne praktıkalyq maqsaty – jas urpaqtyń oı - órisin, sana sezimin keńeıte otyryp, ómirge qajetti bilim - daǵdylarǵa úıretý. Sol sebepti pedagogıka men «Balalar baqshasyndaǵy tárbıe baǵdarlamasynda» sábıdiń tilin damytý, aýyzeki sóıleýge úıretý, úırengenin kúndelikti ómirde paıdalana bilýge jattyqtyryp otyrý isine nazar aýdarady. Óıtkeni, balanyń aınaladaǵy ómirdi tanyp, bilýdegi basty járdemshisi – til bolyp tabylady. Al tildiń damýy onyń sana - sezimin, oı - órisin jetile túsýine negiz bolady.

Sóıleý tili men sózdik qory molaıa bastaǵan saıyn bala aınaladaǵy adamdarmen, qurbylas balalarmen belsendi túrde sózdik qarym - qatynas jasaıdy. Ómirdegi túrli is - áreket jaıyn bilýge qumarta túsedi. Ózi túsingen túrli jaıttar týraly áńgimeleıtin bolady.

Balanyń ómirlik tájirıbesin damytý, aınaladaǵy dúnıeden alǵan áserin ári qaraı keńeıte otyryp, bir arnaǵa túsirý balabaqshada arnaıy dúnıeden alǵan áserin ári qaraı keńeıte otyryp, bir arnaǵa túsirý balaabqshada arnaıy ótetin sabaq, oıyn, eńbek prosesterinde tárbıeshiniń basshylyǵymen iske asady. Balaǵa baǵdarlamalyq materıal negizinde bilim berýge basa nazar aýdarý qajet.

Oqý jylynda jospar jasaǵanda balanyń jaqsy sóıleı bilýin baǵdarlaý, sózdik qoryn damytý, oı - órisin keńeıtý jumysynda óte muqıat qaraý qajet. Ol úshin ár tárbıeshi, árbir baqsha meńgerýshisi baǵdarlamada berilgen materıaldardy yjdaǵatyqpen oqyp, úırenýi kerek. Osydan soń tárbıeshi qandaı taqyrypty qaı kezde, qalaı, qandaı maqsatta, qaı sabaqpen baılanystyra ótkizý kerektigin anyqtaı otyryp, ár sabaqqa qajetti materıaldy balalarǵa qoıylatyn naqty suraqtardy (kórkem ádebıet, taqyryby, oıyn) kórsetip josparlaıdy.
Tárbıeshi qaı kezde neni ótýge bolatynyn iriktep alyp (taqyrypty) jospar jasaıdy. Baqylatyn kórsetý, áńgimelesý kezinde baladan surap, ózine aıtqyzý, olardy jıirek sózge qatystyrý isine kóńil bólý.
Til damytý sabaqtarynda kózdeletin negizgi maqsat – balanyń sózdik qoryn baıytý, sóılem qurap aıtýǵa, áńgimeleı bilýge úıretý.
Balany sóıleýge úıretý, tilin damytý, oı - órisin keńeıtý jumysynda bir toptaǵy ár balanyń sóıleý dárejesin baıqap, anyqtaý kerek. Sonda ǵana oqytý - úıretý isinde nege kóńil bólýge bolatyny aıqyndalady.
Balanyń sózdigi balalardy jekeleı baqylaý negizinde, naqtyly, kórneki materıaldarǵa súıene júrgiziledi.
1. Áńgimeleý, áńgime qurastyrý (ózi kórip bilgen jaıttar týraly, sýret mazmunyn, oqylǵan shyǵarmanyń mazmunyn áńgimeletý).
2. Sózdi túsinip aıtý dárejesin baıqaý. Ol úshin balaǵa tanys jáne tanys emes zattardy kórsetip suraý, áńgimelesý.
A) Balaǵa birneshe tanys zattar men oıynshyqtardy kórsetip (sýretten nemese zattyń ózin) surap, túr - túsin, atyn, pishinin, qaıda, ne úshin jasalatynyn aıtqyzý.
Á) Bólmedegi 10 - 15 zatty bir orynǵa qoıyp, sonyń ishinen bir zattyń atyn tárbıeshi sózben aıtady, bala zatty tanyp ákelip, túr - túsin, pishinin aıtady.
B) Balaǵa kún saıyn jıi paıdalanatyn zattardy (sabyn, tárelke, oramal, shetka t. b.) sýretten kórsetip, onyń atyn, qajettiligin, neden jasalǵanyn aıtqyzý.
V) Bótelke (shólmek), qaıyq, útik, shar, dop sıaqty pishini uqsas zattardy kórsetip, olardyń ne ekenin, ne úshin qajettigin, sapasyn, neden jasalǵanyn, uqsas jaqtaryn aıtqyzý. Bul jumystar sabaqta jáne sabaqtan tys ýaqytta júrgiziledi.
Bul ádisterdi qoldaný kezinde balanyń turmysta kezdesetin zattardy, olardyń atyna baılanysty sózderdi túsinip aıta bilýin, pishini uqsas zattardy bir - birinen daralap, ajyratýǵa talpyný áreketterin baıqaý maqsaty kózdeledi.
(Ár túrli jastaǵy balalardyń sózdik qoryn anyqtaý úshin jınaqtalǵan ádistemelik quraldar bar)