InfoHub Logo

Trenıń taqyryby: Men jáne meniń ortam.
Trenıń maqsaty: ómirde adamnan asqan qundylyq joq ekendigin túsindire otyryp, baqytty ómir súrý úshin ózin - ózi psıhologıalyq turǵydan daıyndaýǵa, jeke qasıetterin bilýge tárbıeleı otyryp, durys qarym - qatynasqa túsý mádenıetin jáne jaǵymdy «Men» konsepsıasyn qalyptastyrý.
Trenıń mindetteri:

- adamdar arasyndaǵy qarym - qatynastyń mánin túsiný;
- óz boıyndaǵy jaǵymdy jáne jaǵymsyz qasıetterin bilý, túzetýge kómektesý;
- synyptaǵy óz ornyn jáne óziniń ortasyn tanyp bilýine kómektesý;
- synypta belsendi jumys jasaýǵa túrtki, nıetti qalyptastyrý;
Trenıń qurylymy:

İ. Uıymdastyrý kezeńi.
İİ. Trenıńtiń maqsat - mindetterin habarlaý.
İİİ. Negizgi bólim.

a) Amandasý – «tanystyrý» jattyǵýy.
b) «Avtoportret» jattyǵýy.
v) «Men basqanyń kózimen» jattyǵýy.
d) «Sıqyrly qobdısha» jattyǵýy.
e) «Órmekshi tory» jattyǵýy.
İV. Qorytyndy bólim.
a) «Júırik oı» jattyǵýy.
b) «Qaıta baılanys» jattyǵýy.

Trenıńtiń júrý barysy:

İ. Uıymdastyrý kezeńi / amandasý, trenıńke qatysýǵa kelgenderge alǵys aıtý/
İİ. Trenıńtiń maqsat - mindetterin habarlaý

- Sizder trenıńtiń aǵylshynnyń «Tot Raın» - oıyn, jattyǵý degen sózinen shyqqandyǵyn, ıaǵnı sabaq emes ekendigin bilesizder. Búgingi toptyq - psıhologıalyq trenıń tájirıbelik - psıhologıalyq ádis retinde, korreksıanyń negizgi quraly retinde de qoldanylady. Maqsaty ár adam baqytty ómir súrý úshin ózin - ózi psıhologıalyq turǵydan daıyndaýǵa, jeke qasıetterin bilýge tárbıeleı otyryp, durys qarym - qatynasqa túsý mádenıetin, jaǵymdy «Men» konsepsıasyn qalyptastyrý. Sondyqtan trenıńke barlyqtaryńyzdyń belsendi, shyn nıetpen qatysýlaryńyzdy suraımyn.

İİİ. Trenıńke daıyndyq, erejesimen tanystyrý.
- Trenıń – oıyn, al árbir oıyn erejelerdi qajet etedi.
Topta jumys isteý erejesi:

1. Bir - birin "Vızıtkada" kórsetilgen esim boıynsha, ataý.
2. Bireýi sóıleıdi, basqalary tyńdaıdy.
3. Bolyp jatqanǵa belsendi qatysý.
4. Árkim óz pikirin bildirýge quqyly.
5. Paıda bolǵan oı, sezimderińdi osy jerde jáne qazir aıt.
6. "Basynan" "Aıaǵyna" deıin jumys isteý.

İV. Negizgi bólim.
a) Amandasý – «tanystyrý» jattyǵýy.

 Nusqaý: ár qatysýshy óz esiminiń birinshi árpine qaraı boıyndaǵy jeke qasıetin qosyp aıtý kerek. Mysaly: men Baqytnur baqytty qyzbyn....
b) «Avtoportret» jattyǵýy.

Nusqaý: ár qatysýshyǵa qos betten beriledi, óz sıpattamasyn tek bir jaǵyna ǵana jazý kerektigi jáne 2 mınýttan keıin esimderi kórsetilgen betterdi trener jınap alynatyndyǵyn eskertedi.

Jattyǵý sharty: Sizdi tanys emes adammen kezdesý kútip tur delik, ol birden sizdi taný úshin ózińizdi sıpattap jazyńyz. Kópshilikten ózińizdi erekshelendirip turatyn belgilerińizdi tabyńyz. Bet - álpetińizdi, júrisińizdi, sóıleý mánerińizdi, kıim kıisińizdi, zeıindi aýdararlyqtaı ym - ısharalaryńyz bolsa t. b...

Refleksıa kelesi jattyǵý júrgizilgennen keıin jasalady.
v) «Men basqanyń kózimen» jattyǵýy.

Nusqaý: Trener aldyńǵy jattyǵýda alynǵan avtoportretterdi kezekpen oqıdy. Qatysýshylar kimniń portreti ekendigin tabý kerek. Tabylǵan portret ıesi ortadaǵy oryndyqqa otyrady.

Jattyǵý sharty: Portret ıesine óziniń beti qaıtarylyp beriledi. Qalǵan qatysýshylar ol jaıynda qandaı pikirde ekenin aıtady. Ózin basqanyń kózimen qandaı ekenin anyqtaýǵa múmkindik alady, óz baǵalaýymen sáıkes kelgen qasıetteri tusyna «+» belgisin qoıý kerek, al múldem ózi bilmegen jaqtaryn bettiń 2 - shi jaǵyna jazyp, avtoportretin tolyqtyrýna bolady.

Refleksıa: kimde qansha sáıkestik bar jáne jańadan basqanyń kózimen qansha qasıet qosqandyǵyn sheńber boıynsha aıtqyzý.
d) «Sıqyrly qobdısha» jattyǵýy.

Nusqaý: Qatysýshylar sheńber qura otyrady. Ortada sıqyrly qobdısha turady. Syılyqtar – qaǵazǵa jazylǵan adamgershilik qasıetter.

Jattyǵý sharty: Qobdıshadan ár qatysýshy kezekpen bir syılyqty tańdap alyp, ishinde jazylǵan sózdi laıyqty dep sanaǵan adamǵa syılaıdy. Syılyqtar úlestirilgennen keıin, sheńber boıynsha óziniń syılyǵyn aıtady.

Refleksıa: sonymen, qorshaǵan orta da osy qasıetke sizdi laıyq dep tanysa, jeke - jeke qoshemet kórseteıik. Syılyqtaryńyz qutty bolsyn!

e) «Órmekshi tory» jattyǵýy.

Nusqaý: Qatysýshylar sheńber qura otyrady. Oıynǵa barlyǵy qatysýy tıis. Jip kimnen ilinip bastalsa, sonymen aıaqtalyp órmek jınalý kerek.

Jattyǵý sharty: Topta birin - biri jaqyn tanyǵandyqtan, ár kim 1 - shi óziniń dostaryna aıtar tilegin, qoshemetin, jaǵymdy qylyqtaryn bildirip jipti saýsaǵyna iledi, órmek toqyldy. 2 - shi keri baǵytta, biraq sol izben dostarynyń boıyna qajet emes qasıetterin, qylyqtaryn aıtý. Órmekti jıý.

Refleksıa: Aıtylǵan tilekter men syndy qabyldaımyz ba? Syn oryndy aıtyldy ma? Bul jattyǵýdyń maqsaty da sol, syn túzelmeı, min túzelmeıdi – degendeı, aıtylǵan eskerte, syndardy túzete bileıik. Boldyrmaıyq.
Tynyshtyq sátin uıymdastyrý.

İV. Qorytyndy bólim.
a) «Júırik oı» jattyǵýy

Mynadaı saýaldarǵa oısha ózińizge ǵana ishteı jaýap berińiz: /mýzykanyń aqyryn áýeni oınalady/

- Maǵan qajet qasıetter, mynalar......
- Sol qasıetterdiń keıbireýi meniń boıymnan tabylady. Olar:......
- Áli de jetispeıtin, túzetýdi qajetsinetin qasıetterim, mynalar.....
- Meniń janymnan myna adamdardyń tabylǵanyn qalar edim, sebebi.....

 Refleksıa: bul jattyǵýdy oryndap bolǵannan keıin qandaı sezimde bolǵanyńyzdy aıtyńyz.
b) «Qaıta baılanys» jattyǵýy

Oqýshylar sheńber qura otyrady da, dopty ár qaısysy kezekpen kezek ala otyryp trenıńtiń ótkizilýine baılanysty óz oılaryn bildiredi:

- Trenıńte eń birinshi ne unady?
- Ne unaǵan joq?
- Óziń jańadan ne bildiń?

b) "Alǵan áserińiz qandaı?"- úlestirmeli kartochkalar /smaılıkter/ arqyly anyqtaý.
 v) trenıńke qatysýshylarǵa rahmet aıta otyryp, trenıńti aıaqtaý.